Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 14.06.2007 andis hageja kostjale tähtajatuna ja ilma intressita laenu summas 84 000 krooni, mille maksis hageja eest välja OÜ Eneldo, kuna hagejal puudusid nimetatud hetkel selleks vajalikud rahalised vahendid. Hageja soostus kostjale laenu andma, kuna tegemist oli talle tuttava isikuga, kelle omandis olev ettevõte OÜ Janmar Partnerid teostas samal ajal ehitustöid hageja abikaasa K. E. omandis olevas elamus asukohaga XXXX, XXXXXXXXX XX. 24.08.2007 ütles hageja laenulepingu üles. Laenulepingu lõppemise tähtajaks oli ülesütlemisavalduse p 3 kohaselt 29.10.2007. Nimetatud tähtajaks kostja laenu ei tagastanud ja 08.11.2007 toimunud kohtumisel selgitas, et tal puudub raha laenu tagasimaksmiseks, kuna tema ettevõttel OÜ Janmar Partnerid on majanduslikud raskused ja võib-olla saab ta laenu tagastada 2008 kevadeks. Pooled on sõlminud laenulepingu. Laenuleping on hageja poolt üles öeldud, kuid kostja pole laenatud rahasummat tagastanud. Hagile lisatud 14.06.2007 maksekorraldusest nähtuvalt on laen summas 84 000 krooni kostjale üle kantud ja hageja ning OÜ Eneldo vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt OÜ Eneldo kohustub VÕS § 80 lg 1 alusel kostjale hageja eest välja maksma 84 000 krooni. Hageja hinnangul on kostja keeldumine õigusvastane ja põhjendamatu. VÕS ei näe ette võimalust keelduda laenu tagastamisest viitega raskele majanduslikule olukorrale. Kostja on kohustatud tagastama laenuna saadud 84 000 krooni. Hageja on kostjale vastavasisulise nõude esitanud 08.11.2007 ja kostja on keeldunud selle täitmisest. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud tasumisega viivituses 35 päeva. Viivise summaks ühes kalendripäevas on 13 240:36 =36,78 krooni. Viivise võlgnevuseks 13.12.2007 seisuga on 1 287,30 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võla 84 000 krooni ja viivise 1 287,30 krooni ning alates 14.12.2007 kuni kohustuse täitmiseni viivise 11% aastas.. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel laenulepingut ei ole sõlmitud. Maksekorraldus, mille hageja on hagile lisanud, tehti pärast seda, kui kostja oli saatnud hagejale järgmise sisuga SMS sõnumi: kolme nädala töörahad 65tuh + ehitusmaterjal 19tuh. Võib kanda minu arvele kui sobib. Ardo Marrandi. Kostja OÜ Janmar Partnerid juhatuse liikmena ning hageja sõlmisid ehitustööde teostamiseks lepingu objektil XXXX, XXXXXXXXX XXX XX. Rahaülekanne oli tehtud ehitustöö ja materjali eest. Hageja kõik väited kostja avalduste kohta seoses laenu andmisega on ebaõiged. Vastuhagi nõue ja põhjendused Ardo Marrandi esitas vastuhagi, mille kohaselt jättis Vahur Essenson ehitustööde eest

tasumata 101 244 krooni, mille palub Vahur Essensonilt välja mõista. 2007 mais sõlmisid Vahur Essenson ja OÜ Janmar Partnerid ehituse töövõtulepingu, millega OÜ Janmar Partnerid kohustus teostama ehitustöid. Vastavalt kokkuleppele teostas OÜ Janmar Partnerid hagi lisaks olevas tööaruandes nimetatud tööd. Tehtud tööde eest tasumiseks esitas OÜ Janmar Partnerid järgmised materjali ja ehitustöö arved: 30.06.07 nr 20076 summas 33 099 krooni; 31.07.07 nr 200708 summas 16 209 krooni; 01.08.07 Pro Forma summas 135 936 krooni. Kokku tuleb ehitustööde eest tasuda 185 244 krooni. Vahur Essenson on tasunud 84 000 krooni Ardo Marrandi arveldusarvele. Võlg on 101 244 krooni. OÜ Janmar Partnerid loovutas nõude kostjale. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja selgitas 14.03.2008 toimunud eelistungil, et Katrin Essenson viibis mitmel korral juures, kui hageja tasus Janmar Partnerid OÜ juhatuse liikmele Ardo Marrandile XXXXs XXXXXXXXX XXX XX kinnistul asuva elamu ehitustööde eest sularahas. Hageja mäletamist mööda viibis Katrin Essenson 2007 mais kui ka 2007 juulis ja augustis toimunud maksete juures. 2007 mais tasus hageja 20 000 krooni ettemaksuna ehitusmaterjalide eest. 2007 juulis tasus hageja teostatud tööde eest kahel korral. Esimesel korral 110 000 krooni ja teisel korral 120 000 krooni. Sularahas tasumine toimus suusõnalise kokkuleppe alusel, ühtegi arvet Janmar Partnerid OÜ ei väljastanud, samuti ei esitatud ehitusmaterjalide ostutšekke. Sularahas arveldamise põhjusena tõi Ardo Marrandi välja asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on arestinud OÜ Janmar Partnerid kasutuses oleva arvelduskonto Hansapangas. Vahur Essenson on lisanud asja juurde enda Hansapangas ja Nordea Pangas asuvate arvelduskontode väljavõtted, millelt nähtub sularaha väljavõtmine vahemikus mai kuni juuli 2007. Tööde eest makstava tasu suuruses ega maksmise korras ei lepitud kokku enne tööde teostamist. Tasu maksmine toimus selliselt, et OÜ Janmar Partnerid küsis ettemaksu ehitusmaterjalide eest ja ehitajate töötasu pärast tellitud töö lõpetamist. Vahur Essenson maksis ette tasu ehitusmaterjalide eest mitmel korral nii mais kui ka juunis. Ettemaksuna küsitud summade ulatuses lubati esitada tšekid, kuid seda ei tehtud. Töötasu suurus teatati alles pärast tööde lõpetamist. Ardo Marrandi esitas hagejale üksnes pappkartongile kirjutatud nn kalkulatsiooni tekstiga: rõdu – 14 250; lammutus – 18 400; (uksed + põrandad kips) – 6 700; 39 350. Ilmselt on see papitükk käsitletav arvena. Ardo Marrandi üritab luua tegelikest asjaoludes ebaõiget ettekujutust ja väita, et osaühing ei saanud Vahur Essensonilt tööde eest tasu. Vahur Essenson ei vaidlusta asjaolu, et spetsifikatsioonis välja toodud tööd on teostatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja seletuse kohaselt küsis kostja laenu kuuks ajaks, ning raha saamisel teiselt ehitusobjektilt, lubas laenu tagasi maksta. Hagejal endal seda raha ei olnud, raha ülekande tegi hageja OÜ Eneldo tegevdirektorina 14.06.2007. Hageja ei tulnud selle peale, et kostjaga sõlmida kirjalik laenuleping. OÜ Eneldo ja hageja vahel sõlmiti kirjalik laenuleping, mille kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale antava laenu välja maksma Ardo Marrandile kuuluvale arveldusarvele. Hageja nõudis kostjalt telefoni teel laenu tagasi, kostja ei võtnud hiljem enam telefoni vastu. Tunnistaja K. E. ütluste kohaselt küsis hageja tunnistajalt kostjale

laenu andmise suhtes nõu. Tunnistaja oli sellega nõus. OÜ Eneldo maksis laenu Ardo Marrandile hageja eest. Kostja eitab laenusuhte olemasolu poolte vahel. Kohus leidis, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud laenusuhe, s.o et kostja oleks laenanud hagejalt 84 000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja OÜ Janmar Partnerid vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt teostas osaühing ehitustöid K. E.le kuuluval kinnistul. Hageja kinnitas, et tema mobiiltelefoni number on xxxxxxx. OÜ-le Janmar Partnerid kuuluva mobiiltelefoni kõnede eristusega loeb kohus tuvastatuks, et nimetatud mobiiltelefonilt on saadetud 14.06.2007 kell 15.20 SMS-sõnum hagejale kuuluvale mobiiltelefonile. Elisa Eesti AS hooldustoe juht R. T. kinnitab, et programmi SIM Manager PRO abil teostatud SMS lühisõnumite väljatrükk SIM kaardilt seeria numbriga 8937201006060570693F on autentne ja lühisõnumite sisu vastab SIM kaardile salvestatud lühisõnumite sisule. Väljatrükil kajastub 4 lühisõnumit adressaadiga xxxxxxx. Lühisõnumid on adressaadini edastatud EMT sõnumikeskusse numbri +XXXXXXXXXX kaudu. Kohus leidis, et 14.06.2007 OÜ-le Janmar Partnerid kuuluvalt mobiiltelefonilt hageja telefonile saadetud SMS-sõnumiks oli „kolme nädala töörahad 65 000 + ehitusmaterjal 19 000 võid kanda kui sobib – Ardo Marrandi XXXXXXXXXXXX hansa„. Järgmised sõnumid on saadetud OÜ-le Janmar Partnerid kuuluvalt mobiiltelefonilt hageja telefonile 20.07.2007, 27.07.2007, 02.08.2007. Tunnistaja R. F. tõendas, et osaühing töötas K. E.le kuuluval kinnistul 2007 juuli keskpaigani, siis hakkasid probleemid raha maksmisega hageja poolt. Eeltoodu tõttu oli kohtu arvates kõige loogilisem, et eelpool nimetatud SMS sõnumi tekst saadeti hageja mobiiltelefonile just 14.06.2007. Saadetud SMS sõnumi tekst haakub toimunud sündmustega perfektselt. Ardo Marrandi palus 14.06.2007 sõnumis kanda ehitusmaterjali ja töötajate töötasude eest kokku 84 000 krooni enda arveldusarvele. Maksekorraldusega 14.06.2007 just sellise summa hageja OÜ Eneldo tegevdirektorina Ardo Marrandi arveldusarvele kannabki. Kuna juuli keskpaigas 2007 tekkisid rahaprobleemid, siis see kajastub ka sõnumite väljatrükis toodud kolmes esimeses sõnumis. 14.06.2007 seisuga probleeme ei olnud, seega ühtegi kolmest esimesest sõnumist ei saadetud 14.06.2007. 14.06.2007 kostja küsis hagejalt raha materjalide ja töötasude jaoks. Raha laekus. Kolmanda sõnumi teksti kohaselt küsitakse raha 4 nädala töö ja materjalide eest. Seega on ajaliselt loogiline, et see sõnum saadeti 20.07.2007. Kuna siis hageja raha kostjale ei saatnud, on tõenäoline teise sõnumi saatmine ja hiljem esimese sõnumi saatmine. 14.06.2007 pärast hagejalt raha saamist ei oleks olnud loogiline saata sõnumeid 1-3 ning neljandat sõnumit hiljem kui 14.06.2007. Teistes sõnumites ei ole ära toodud Ardo Marrandi arveldusarve numbrit. Seega ei saadetud 14.06.2007 hageja mobiiltelefonile sõnumite väljatrükis toodud kolme esimest sõnumit. Hageja väide selle kohta, et ta ei ole sõnumite väljatrükis toodud neljandat sõnumit 14.06.2007 saanud, on paljasõnaline väide ega ole millegagi tõendamist leidnud. Hageja viibis 14.06.2007 Eesti Vabariigis, kuna ta võttis omaks, et 14.06.2007 tehtud rahaülekande kostjale sooritas hageja isiklikult, samuti on sõlmitud laenuleping OÜ Eneldo ja hageja vahel 14.06.2007. Seega luges kohus usaldusväärseteks tõenditeks mobiiltelefoni kõneeristused, SMS-sõnumite väljatrüki ja infotehnoloogiaspetsialisti kaaskirja, kuna nimetatud tõendid haakuvad toimunud sündmustega. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, kuidas ta teisiti sai Ardo Marrandi arveldusarve numbri laenu kandmiseks Ardo Marrandi arveldusarvele. Kui sõnumite väljatrükis toodud neljas sõnum oleks saadetud alates 20.07.2007, siis ei oleks olnud vajadust Ardo Marrandil hagejale kirjutada oma arveldusarve numbrit, kuna hageja oli sellest juba teadlik. Asjaolu, et maksekorraldusele on OÜ Eneldo selgituseks kirjutanud laen, ei tõenda, et poolte vahel oleks

olnud sõlmitud suuline laenuleping. OÜ Eneldo ja hageja vahel oli sõlmitud 14.06.2007 (lepingus toodud kuupäev on eksitus) kirjalik laenuleping. Seega OÜ Eneldo jaoks oli ülekantav summa laen. OÜ Eneldo ja hageja vahel sõlmitud laenulepingus on kirjas, et OÜ Eneldo kohustus hagejale laenatava summa maksma Ardo Marrandile. Lepingus ei ole kirjas, et OÜ Eneldo oleks kohustatud kandma üle kostjale laenatud summa. Tunnistaja K. E. ütlusi selle kohta, et hageja laenas isiklikuks otstarbeks kostjale raha, ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna need ei haaku teiste kogutud tõenditega. Lisaks ei olnud pooled omavahel head tuttavad, kes teineteisele raha laenavad. Hageja isiklikult sellist raha ei omanud, ta pidi selle laenama. Kuna ehitustöö tellimine on väga kulukas, siis ei ole tõenäoline, et hageja lisaks ehitustöö eest tasumisele sai lubada endale laenu andmist. Seega 14.06.2007 OÜ Eneldo poolt ülekantud 84 000 krooni ei olnud hageja poolt kostjale isiklikuks tarbeks laenatud raha, vaid OÜ Janmar Partnerid ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu raames tasutud ehitustöötajate töötasud ja ehitusmaterjal. Kostjal puudus kohustus tagastada hagejale 84 000 krooni ning nimetatud summa ega viivis kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Kohus leidis, et vastuhagi ei olnud põhjendatud ega kuulunud rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ Janmar Partnerid ja Vahur Essensoni vahel oli sõlmitud 2007 mais suuline töövõtuleping, mille kohaselt OÜ Janmar Partnerid kohustus tegema ehitustöid K. E.le kuuluval kinnistul ning Vahur Essenson kohustus teostatud tööde eest maksma sularahas. Kostja võttis omaks, et hageja poolt nimetatud tööd on teostatud ja väitis, et selle eest on tasutud. Tasumine toimus sularahas. Ehitusmaterjalide eest maksti enne tööde teostamist, töötasu pärast tööde teostamist. Tunnistaja K. E. tõendas kohtuistungil, et OÜ Janmar Partnerid poolt teostatud ehitustööde eest tasus kostja sularahas. Tunnistaja oli juures, kui 2007 mais tasus Vahur Essenson 20 000 krooni Ardo Marrandile ning juulis 120 000 krooni. Tunnistaja R. F. tõendas, et ehitusobjektil oli materjal alati olemas. Tunnistaja R. K. tõendas kohtuistungil, et ehitusmaterjali muretsemise eest ei tasunud OÜ Janmar Partnerid, vaid tellija. Väljavõtetelt kostja Vahur Essensoni kontodest nähtub, et arvetelt on võetud 03.04.2007 40 000 krooni, 30.04.2007 10 000 krooni, 22.05.2007 30 000 krooni, 25.05.2007 30 000 krooni, 30.05.2007 40 000 krooni, 19.06.2007 10 000 krooni, 20.06.2007 10 000 krooni, 09.07.2007 30 000 krooni, 20.07.2007 50 000 krooni. Seega leidis kohtuistungil tõendamist tunnistaja K. E. ütlustega, et Vahur Essenson tasus OÜ-le Janmar Partnerid ehitustöö eest sularahas, R. F.i ja R. K. ütlustega, et ehitusmaterjalid olid alati muretsetud. Kohus leidis, et toimis poolte kokkulepe, et ehitustöö eest maksis Vahur Essenson ka sularahas (ühel korral panga kaudu): enne tööde teostamist materjali eest, kuna ehitusmaterjal oli objektil alati olemas ja töötasu pärast tööde teostamist, kuna töid teostati 2007 juuli keskpaigani. Seda kinnitab ka asjaolu, et, Vahur Essenson on ajavahemikus aprill-juuli 2007 võtnud pankadest välja sularaha. OÜ Janmar Partnerid poolt esitatud arved 30.06.2007, 31.07.2007, 01.08.2007 on allkirjastamata ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et nimetatud arved oleks enne vastuhagi esitamist hagejale esitatud. Seega nimetatud arved ei oma õiguslikku tähendust ega tõenda, et hagejal oleks nende arvete alusel OÜ-le Janmar Partnerid osaliselt tasumata. OÜ Janmar Partnerid on toonud hagejale välja tööde maksumuse vabas vormis kirjutatud paberilehel (tl 69) ning kohus leidis, et hageja on sularahas tehtud tööde eest tasunud.

Kohus luges tunnistaja K. E. ütlused selle kohta, et kostja tasus tööde eest sularahas, usaldusväärseks tõendiks, kuna need ütlused haakusid ka teiste kogutud tõenditega: tunnistajate R. F.i ja R. K. ütlustega, pangakontode väljavõtetega, papitükiga tööde maksumuse kohta. Apellatsioonkaebus Ardo Marrandi palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja teha asjas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada. Kaebaja ei nõustu, et K. E. ütlused on piisavaks tõendiks sularaha tasumise kohta ning et tegemist on usaldusväärse tõendiga, vaidluses selle üle, kas kostja vastuhagi järgi Vahur Essensonil on tööde eest makstud sularahas või mitte. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 95 ja 96 sätted. Tunnistaja K. E. on kostja Vahur Essensoni abikaasa ning tunnistajana antud ütlustest otseselt varalist kasu saav isik. Nimetatud asjaolu on aluseks tunnistaja ütlustesse kriitiliselt suhtumiseks. Andes ütlusi selle kohta, et sularaha on makstud, ei osanud tunnistaja öelda millal täpselt ja kui palju väidetavalt maksti. Tunnistaja rõhutas, et informatsioon pärineb tema abikaasalt, keda ta usaldas. Kaebaja arvates on kohus jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlused on vastuolus nii hageja Vahur Essensoni ütlustega kui ka kostja Ardo Marrandi ning tunnistajana üle kuulatud ehitajate ütlustega. Tunnistaja ütlusi kõneeristustega võrreldes ilmneb järgmine vastuolu: tunnistaja väidab, et raha maksti mais ja juulis, kuid veel 14.08.2007 15:20 on saadetud lühisõnum, mille sisuks on tööraha maksmise nõue. SIM kaardi väljatrükilt kajastuvad neli lühisõnumit on kõik saadetud tööraha nõudes, mis viitab sellele, et tööraha polnud makstud veel augusti kuus, kui Ardo Marrandi esitas Vahur Essensonile nõudeid tööraha saamiseks. Kaebaja arvates on kohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormust, kui on leidnud, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, et hagejal oleks vastuhagis toodud summa veel tasumata. Kaebaja ei nõustu, et K. E. ütlused haakuvad ka teiste kogutud tõenditega: tunnistajate R. F.i ja R. K. ütlustega, pangakontode väljavõtetega, papitükiga tööde maksumuse kohta. Kohus ei ole põhjendanud, milles haakuvus seisneb. Kohus ei ole pannud tähele, et asjas on kogutud tõendeid, mis selgelt viitavad sellele, et tööde eest on Vahur Essensonil tasumata. Kaebaja leiab, et vaidlust ei ole ehitusmaterjali otsmise osas ning selle asjaolu sissetoomine otsusesse tuleb üllatusena. Kaebaja ei nõustu, et materjali ostul oleks mingi tõenduslik seos tunnistaja K. E. väidetud sularaha maksega summas 20 000 krooni ja 120 000 krooni tehtud töö eest. Kaebaja arvates kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, mille järgi peab olema otsuses arusaadavalt esitatud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kaebaja leiab, et otsusest ei ole arusaadav, kuidas tunnistajatena ülekuulatud ehitajate ütlustest selle kohta, et materjal oli olemas, saab järeldada, et Vahur Essenson on töö eest sularahas tema väidetud summa tasunud. Kaebaja on seisukohal, et vaadates pangakontodelt võetud sularahamakseid ajalises järjestuses, ei ole kuidagi loogiline, et need arvukad väljavõtud tõendavad tunnistaja väidetud kahte makset summas 20 000 krooni mais ja 120 000 krooni juulis. Kaebaja arvates ei vasta ka papitükile tehtud arvestuste seostamine Vahur Essensoni väidetud sularaha maksmisega TsMS § 442 lg 8 nõudele. Kohus ei ole tõendit uurinud, ega toonud välja, milline informatsioon papitükilt veenis kohut selles, et Vahur Essenson on väidetavad sularahamaksed teinud. Vastuapellatsioonkaebus Vahur Essenson palub Tallinna Ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega Vahur Essensoni hagi rahuldada. Kaebaja leiab, et Pärnu Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja see on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleb kaebaja hagi rahuldada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole kostjale laenu andnud. Kohus on alusetult sidunud omavahel laenu ja töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluva töövõtu tasu. Samuti on maakohus rikkunud menetlusnorme võttes vääralt menetlusse Ardo Marrandi vastuhagi. Kaebaja arvates puudus vastuhagi menetlusse võtmiseks igasugune alus. Kaebaja hinnangul on maakohus vääralt hinnanud tõendeid, leides, et 84 000 krooni on Vahur Essensoni poolt tasutud töövõtu tasuna OÜ Janmar Partnerid poolt teostatud tööde eest. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtub selgelt, et raha ülekandmise maksekorraldusse on märgitud „laen” ning see on kantud mitte OÜ Janmar Partnerid, vaid Ardo Marrandi arvele. Vahur Essenson selgitas maakohtu istungil, et Ardo Marrandi palus temalt laenu, kuna tal oli tekkinud raskusi teistel ehitusobjektidel tööde finantseerimisega. Kuivõrd Ardo Marrandi teostas samal ajal töid Vahur Essensoni abikaasale kuuluval kinnisasjal asuvas elamus, siis nõustus Vahur Essenson laenu andma. Hageja põhjendas, et senise tööde teostamise käigus ei olnud pooltel tekkinud vaidlusi ega pretensioone üksteise suhtes ning Vahur Essenson usaldas Ardo Marrandit piisaval määral ja laenu ei antud mitte sularahas, vaid see kanti pangaarvele. See oli Vahur Essensoni jaoks piisav tagatis. Seetõttu ei pidanud ta vajalikuks laenulepingu vormistamist. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Ardo Marrandi on laenuna antud raha kätte saanud. Samuti selgitas kaebaja kohtuistungil, et OÜ-ga Eneldo sõlmis ta laenulepingu raamatupidamise jaoks. Füüsilise isiku tasandil ei ole oluline, kas kokkulepe on suuline või kirjalik või milline see kokkulepe on. Juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane ja mistahes väljamaksed tuleb raamatupidamises nõuetekohaselt kirjendada ja iga väljamakse või sissetulek peab põhinema konkreetsel alusdokumendil (raamatupidamise seaduse § 4 p-d 2 ja 3). Kaebaja hinnangul on tõendamata kostja väide, et ta on edastanud Vahur Essensonile neli tekstisõnumit. Vahur Essenson selgitas maakohtus, et ta on kätte saanud ainult ühe tekstisõnumi. Ühtlasi selgitas Vahur Essenson, et kuivõrd ta viibib tihti Venemaal ja mobiililevi on seal halb, on täiesti arusaadav, miks ta kõiki sõnumeid kätte pole saanud. Vahur Essenson osundas täiendavalt, et Ardo Marrandi ei ole tõendanud tekstisõnumite saatmist tema poolt väidetud ajal. Ardo Marrandi esitas kohtule väidetavalt edastatud tekstisõnumid ja väljavõtte, millal ta on sõnumeid edastanud, kuid kumbki tõend ei näita, millal konkreetne sõnum on edastatud. Kaebaja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et Ardo Marrandi ei ole tõendanud, et konkreetsed sõnumid edastati tema poolt väidetud kuupäevadel. Sõnumite kuupäevi ei nähtu nende sisu väljatrükkidelt ning kõneeristuste lehel olevad sms-sõnumid võisid olla mistahes sisuga. Kuivõrd Vahur Essenson sai kätte üksnes ühe sõnumi, siis ei oska ta selgitada, millise sisuga olid teised sõnumid. Vastav tõendamiskoormis lasub Ardo Marrandil, kes ei ole aga neid asjaolusid tõendanud. Vahur Essenson nõustub kohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et OÜ Janmar Partnerid poolt kohtumenetluses esitatud arved on allkirjastamata ja sellest tulenevalt ei saa omada õiguslikke tagajärgi. Samuti tuvastas kohus õieti, et neid arveid ei ole Vahur Essensonile kunagi esitatud. 01.08.2008 kuupäeva kandev arve on „pro-forma” arve, s.t. tegemist on arvega, mis ei kajastu OÜ Janmar Partnerid raamatupidamises ja millelt pole arvestatud ega tasutud käibemaksu. Ardo Marrandi on märgitud arved esitanud üksnes selleks, et „tekitada” endale kohtumenetluses õiguslik positsioon. Kaebaja märgib, et mitte ühegi tõendiga ei ole

tõendatud, et ta oleks üldse kohustatud OÜ-le Janmar Partnerid sellises summas tasu maksma. OÜ Janmar Partnerid ei ole suutnud tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe arvetel märgitud summa tasumiseks ning Ardo Marrandi ei taotlenud ka ekspertiisi tuvastamaks, et sellises mahus on üldse töid tehtud. Nende asjaolude tõendamiskoormis oli Ardo Marrandil. Vahur Essensoni jaoks olid kohtule esitatud arved ja nendes toodud summad üllatuslikud. OÜ Janmar Partnerid käitumine on muuhulgas vastuolus raamatupidamise seaduse § 5 lg-ga 3, mis sätestab, et raamatupidamist peetakse tekkpõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Puutuvalt papitükki osundab Vahur Essenson, et Ardo Marrandi on omaks võtnud selle kirjutamise ja selle üle puudus pooltel vaidlus. Vahur Essenson juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kui OÜ-l Janmar Partnerid jäi töö ja materjalide eest raha saamata, siis miks ei lõpetatud tööde teostamist, vaid tehti töid edasi vaatamata sellele, et tellija oli väidetavalt rikkunud tasu maksmise kohustust. Järelikult sai OÜ Janmar Partnerid Vahur Essensonilt regulaarselt ja täies ulatuses tasu, millest tulenevalt puudus põhjus töö katkestamiseks. Ardo Marrandi vastupidised väited on ebaloogilised. Antud juhul üritab Ardo Marrandi luua tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust ja väita, et OÜ Janmar Partnerid ei saanud Vahur Essensonilt tööde eest tasu. Kui Vahur Essenson oleks OÜ-le Janmar Partnerid ka tegelikult jätnud tasu maksmata, siis miks ei ole OÜ Janmar Partnerid kuni käesoleva ajani nõudnud Vahur Essensonilt tasu maksmist? See on ebaloogiline, et äriühing, kes on osutanud teenust märkimisväärses summas, ei nõua selle eest tasu. OÜ Janmar Partnerid käitumist ei ole võimalik mõistlikult põhjendada, millest tulenevalt on kohtumenetluses esitatud versioonid ebausutavad ja ilmselgelt otsitud, et vältida Ardo Marrandi poolt laenu tagastamist. Vahur Essenson on seisukohal, et VÕS ei sea piire sularaha üleandmise või vastuvõtmise tõendamisel. Kuivõrd seadusandja aktsepteerib üldise vorminõudena suulist vormi, siis on lubatud esitada ka tunnistaja ütlustel põhinevaid tõendeid raha üleandmise kohta. Tunnistaja R. F. märkis, et sai alati pool töötasust sularahas ehk nö „mustalt”. Ardo Marrandi ei oleks saanud töötajatele maksta sularahas makse maha arvestamata töötasu, kui ta ei oleks vastu võtnud sularahas makseid tellijalt. Käesolevas tsiviilasjas on Ardo Marrandi esitanud vastuhagi. Vahur Essenson teatas 26.03.2008, et ta ei ole vastuhagi menetlusse võtmisega nõus. Kohus võttis vastuhagi 15.04.2008 menetlusse. Vahur Essenson esitas vastuhagi menetlusse võtmise määrusele 16.04.2008 vastuväite kohtu tegevusele. 17. 04.2008 määrusega jättis kohus vastuväite rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vastuhagi vastuvõtmiseks puudus igasugune menetluslik alus. Ei kostja vastuhagis ega 15.04.2008 kohtumääruses ei sisaldu põhjendusi vastuhagi esitamise aluse olemasolu kohta. Kaebaja leiab, et TsMS § 373 lg-s 1 sisalduvad vastuhagi menetlusse võtmise eeldused ei olnud täidetud. Kuivõrd Ardo Marrandi nõuab väidetavalt tasumata 101 244 krooni tasumist, siis ei olnud vastuhagi antud juhul suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Samuti ei välista vastuhagi rahuldamine põhihagi osalist või täielikku rahuldamist. Ardo Marrandi poolse laenulepingu puudumise vastuväite saab kohus lahendada ka Vahur Essensoni hagiavalduse raames. Poolte seisukohad kaebuste suhtes Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu

otsus jätta muutmata. Kolleegium leiab, et ebaõige on hageja Vahur Essensoni kaebuse väide, mille kohaselt on maakohus vastuhagi ebaõigesti menetlusse võtnud. Hagi ja vastuhagi aluseks on osaliselt samad asjaolud ja nende vahel on vastastikune seos ning hagide ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, mistõttu oli õige vastuhagi menetlusse võtmine TsMS § 373 lg 1 p 3 järgi. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et OÜ Janmar Partnerid, kelle juhatuse liige on kostja, ja hageja vahel oli 2007 mais sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tegi OÜ Janmar Partnerid hageja abikaasa K. E. elamus XXXXX ehitustöid. Kostja on esitanud töö spetsifikatsiooni (lk 41-42) ja hageja on kinnitanud, et need tööd ka teostati (lk 57). Kuna hageja on nõustunud, et tööd teostati, siis vastuapellatsioonkaebuses esitatud uue väite, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud tööde tegemist, jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Lisaks väidetavale laenu andmisele ei ole pooled üksmeelel tööde maksumuses ja selles, kas tehtud tööde eest on tasutud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kuna hageja väitis, et tegemist oli laenulepinguga, siis pidi hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et pooled olid kokku leppinud laenulepingu tingimustes ja hageja poolt oli laen kostjale antud. Hageja on esitanud laenulepingu olemasolu tõendamiseks OÜ Eneldo maksekorralduse selgitusega „laen“, mille kohaselt on OÜ Eneldo kostjale 14.06.2007 üle kandnud 84 000 krooni, hageja ja OÜ Eneldo vahelise laenulepingu, mille järgi OÜ Eneldo andis hagejale laenu 84 000 krooni, ning tunnistaja K. E. ütluste kohaselt oli ta teadlik, et 84 000 krooni oli kostjale antud laenuna. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hageja väiteid laenu andmise kohta koos väidete ja tõenditega töövõtulepingu täitmise kohta ja teinud järelduse, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et 84 000 krooni oli kostjale antud laen, vaid raha oli tasutud töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Maakohus on õigesti hinnanud kostja poolt esitatud SMS-sõnumite väljatrükki ja Elisa Eesti AS hooldustoe juhi R. T. 06.03.2008 kinnitust (lk 39) ning AS EMT kõnede eristust (lk 34-38) ning teinud eeltoodud dokumentidest järelduse, et SMS-sõnum sisuga „kolme nädala tööraha 65 000 + ehitusmaterjal 19 000 võid kanda kui sobib - ardo marrandi – XXXXXXXXXXXX XXXXX“, võis olla tõenäoliselt saadetud just 14.06.2007. Eeltoodu tõttu on usutav, et raha kanti üle just töövõtulepingu täitmiseks. Hageja väide, et seoses Venemaal viibimisega ei ole ta sõnumeid saanud, on tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, millal ta täpselt Venemaal viibis ja maakohus on õigesti järeldanud, et kuna hageja oma väidete kohaselt tegi ise OÜ Eneldo nimel ülekande, siis oli ta 14.06.2007 Eestis. Pooled on selgitanud, et nad ei olnud omavahel eelnevalt tuttavad ja suhtlesid ainult seoses töövõtulepinguga (tl 117, 118). Kolleegium märgib, et ei ole tavapärane suurte rahasummade andmine võõrale inimesele laenuks ilma kirjalikku dokumenti vormistamata. Väidetava laenu andmiseks kostjale on hageja ise pidanud võtma laenu OÜ-lt Eneldo. Hageja ja OÜ Eneldo vahelise laenulepingu p 1.3 järgi oli kohustatud hageja tasuma OÜ-le Eneldo intressi, samas on hageja väidetavalt kostjale andnud laenu ilma intressis kokku leppimata. Tavapäraselt ei anta laenu endale kahjulikul viisil. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks oli vajalik inimesele, kellega oldi tuttav põgusalt, anda laenu eeltoodud tingimustel. Tunnistaja K. E., kes on hageja abikaasa ja OÜ Eneldo juhatuse liige, selgitas, et laenu oli vaja anda selleks, et ehitajat kinni hoida, kuid hageja on vastuoluliselt selgitanud hagis, et laenu oli kostjal vaja eraelulistel põhjustel ja menetluse käigus toonud välja, et laen oli antud seoses OÜ Janmar

Partnerid äritegevusega. Seega on hageja seletus ja tunnistaja ütlused laenu andmise kohta vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei tõenda laenu andmist ka ülekandel olev sõna „laen“. Ülekande on teinud OÜ Eneldo, kellel ei olnud laenusuhe mitte kostjaga, vaid hagejaga, ja OÜ Eneldo on täitnud maksekorraldust tehes hagejaga sõlmitud laenulepingu p-s 1.1 antud korraldust kanda hagejale antud laen kostja arvelduskontole. Seega võis selgitus maksekorraldusel näidata, et OÜ Eneldo maksab välja hagejale antud laenu. Arvestades poolte väiteid ja esitatud tõendeid, on hagi 84 000 krooni ja intressi saamiseks jäetud õigesti rahuldamata. VÕS § 635 lg 1 järgi peab tellija maksma tehtud töö eest tasu. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kui palju pidi hageja kostjale suulise töövõtulepingu alusel tasuma ja kas ta on tööde eest tasunud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi kostja tõendama, kui palju on hageja kohustatud tasuma ja hageja kohustus oli tõendada, et ta on kostjale tehtud tööde eest kokkulepitud hinna maksnud. Kostja on väitnud vastuhagis, et hageja pidi tasuma 185 244 krooni, millest on tasutud 84 000 krooni. OÜ Janmar Partnerid spetsifikatsiooni järgi tehti töid 135 936 krooni eest ja materjalide eest tuli tasuda 49 308 krooni. Hageja on nõustunud, et tööd tehti vastavalt spetsifikatsioonis toodud mahule. Tööde maksumuse osas ei ole hageja väitnud, et kostja poolt toodud hind oleks vale või ei vastaks kokkulepitule. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et materjalid pidi ostma OÜ Janmar Partnerid ja hageja pidi nende eest tasuma. VÕS § 76 lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Otsustamaks asjaolu üle, kas hageja on töö eest kostjale tasunud või mitte, tuleb arvestada pooltevahelisi suhteid lepingu sõlmimisel ja täitmisel ning ka üldisi tavasid ehitusäris. Kolleegiumi arvates on ehituses väljakujunenud praktika, mille kohaselt toimub üldreeglina tööde eest tasumine etapiviisiliselt ja tavaliselt ei tee ehitaja suuremahulisi töid oma vahenditest ja kulul. Samuti on oluline see, et pooled ei pidanud vajalikuks töö tegemiseks kirjalike dokumentide vormistamist ei lepinguna ega eelarvena. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja poolt tasumine sularahas on usutav. Eeltoodu tuleneb hageja abikaasa K. E. ütlustest, mille kohaselt on ta viibinud maikuus 20 000 krooni maksmise juures ja üle 100 000 krooni maksmise juures juulikuus. Tavale arveldada sularahas viitavad ka tunnistaja R. F.i ütlused (lk 123), mille kohaselt tasuti OÜ-s Janmar Partnerid palgast 4 990 krooni ülekandega ja ülejäänu sularahas, kusjuures tunnistaja R. K. ütluste kohaselt (lk 123) oli palk kahe poole või kolme nädala eest 10 000 krooni. Asjaolule, et tööde eest oli tasutud, viitab ka kostja käitumine. Kostja on küll väitnud, et OÜ Janmar Partnerid lahkus objektilt seda lõpetamata, kuid samas ei ole ta selgitanud, millistes töödes üldse kokku lepiti ja mis jäi tegemata. Vahur Essenson ja tunnistaja K. E. on aga selgitanud, et nemad lõpetasid OÜ-ga Janmar Partnerid lepingu, kuna tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt ja oli vajadus teha tööd ümber. Tööd lõpetati 2007 juuli keskpaigas ja kostja on saatnud hagejale augustis ja juuli lõpus SMS-sõnumid raha nõudega. Muid meetmeid võla sissenõudmiseks ei ole hageja rakendanud, samuti ei ole ta mingilgi moel püüdnud fikseerida tegelikult tehtud tööde mahtu ega teinud muid toiminguid, millest saaks järeldada, et hageja oli jäänud talle vastuhagis toodud summa võlgu ja OÜ Janmar Partnerid või kostja soovib, et hageja selle tasuks. Õige on kostja kaebuse väide, et papitükile kirjutatud numbrid (lk 69) ei näita, et töö eest on tasutud ja tõendist saab järeldada ainult kokkulepet teatud tööde tegemise ja maksumuse kohta. Kolleegiumi arvates on eelnevalt hinnatud tõenditega kooskõlas pangakonto väljavõttest nähtuv sularaha väljavõtmine ajal, kui toimus tööde tegemine OÜ Janmar Partnerid poolt. Väljavõttest tuleneb, et hageja on tööde tegemise ajal 2007 mai kuni juuli võtnud välja

suuremaid summasid sularahas. Seega kinnitab pangakonto väljavõte hageja väiteid sularahas tasumise kohta. Kostja on kaebuses väitnud, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 95 ja 96 ning hageja poolt esitatud suulised tõendid ei olnud piisavad, et tõendada tehtud töö eest tasumist. Kolleegium leiab, et VÕS § 95 sätestatud täitmise kviitungi nõudmata jätmisel võlgniku poolt võib võlgnik kohustuse täitmist tõendada ka muude tõenditega, kaasaarvatud tunnistajate ütlustega. Kostja viide VÕS §-le 96 jääb arusaamatuks, kuna poolte vahel ei olnud vormistatud kirjalikku võladokumenti. Õige on kaebaja väide, et hageja pidi tõendama, et vastuhagis toodud summa on tasutud. Maakohus on küll möönnud, et kostja ei ole tõendanud, et ehitustööde eest tasumisele kuuluv summa on tasumata, kuid seda seoses sellega, et hageja on usutavalt tõendanud tööde eest tasumist. Seega ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti poolte vahel jagatud. Ebaõige on kostja kaebuse väide, et maakohus on pooltele üllatuslikult viidanud materjalide eest tasumisele. Kostja on vastuhagis selgitanud, et tasuda tuli hagejal materjalide ja töö eest ja hageja on väitnud, et ta on tasunud, kuid kostja ei ole esitanud materjalide ostu kohta dokumente. Seega oli ka materjalide eest tasumise hindamine oluline ja selles osas olid K. E. ütlused, et mais maksis hageja 20 000 krooni materjalide eest, ja R. K. ütlused, et objektil olid materjalid kogu aeg olemas, asjakohased. Hageja kaebuse väited, mis seondusid kostja arvetega ja nende vastavusega raamatupidamisseadusele, jätab kolleegium tähelepanuta, kuna pooled ei ole kaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et arveid ei ole kostja poolt hagejale edastatud, mistõttu ei ole nad vaidluse lahendamisel olulised. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb kummagi apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.