Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-07-52093 Tsiviilasi Vahur Essensoni hagi Ardo Marrandi vastu 84 000.- krooni ja viivise väljamõistmiseks ning Ardo Marrandi vastuhagi Vahur Essensoni vastu 101 244.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Vahur Essenson (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx, xxxxxxxxxx xxx xx), hageja esindaja vandeadvokaat Raul Talts, kostja Ardo Marrandi ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx x), kostja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kohtuistungi toimumise aeg 03.09.2008 Resolutsioon Jätta Vahur Essensoni hagi Ardo Marrandi vastu 84 000.- krooni ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta Ardo Marrandi vastuhagi väljamõistmiseks rahuldamata.
Vahur
Essensoni
vastu
101 244.-
krooni
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud 14.06.2007 andis hageja kostjale viimase soovil laenu summas 84 000.- kr. laen oli antud tähtajatuna ja ilma intressita. Kooskõlas VÕS § 80 lg 1 maksis laenu hageja eest välja OÜ Eneldo, kuivõrd hagejal endal puudusid nimetatud hetkel selleks vajalikud rahalised vahendid. Kostja põhjendas laenu saamise soovi eraeluliste põhjustega. Hageja soostus kostjale laenu andma põhjusel, et tegemist oli talle tuttava isikuga, kelle omandis olev ettevõte OÜ Janmar teostas tol hetkel ehitustöid hageja abikaasa
K.Essensoni omandis olevas elamus asukohaga xxxx, xxxxxxxxxx xx. 24.08.2007 ütles V.Essenson laenulepingu üles. Laenulepingu lõppemise tähtajaks oli ülesütlemisavalduse p 3 kohaselt 29.10.2007. Eelmärgitud tähtajaks kostja laenu ei tagastanud. 08.11.2007 toimunud kohtumisel selgitas kostja, et tal puudub raha laenu tagasimaksmiseks ning märkis, et ta saab laenu tagastada võib olla 2008.a kevadeks. Raha puudumist põhjendas kostja sellega, et tema ettevõttel OÜ Janmar on majanduslikud raskused. Pooled on sõlminud laenulepingu. Laenuleping on hageja poolt üles öeldud, kuid kostja pole laenatud rahasummat tagastanud. Hagile on lisatud 14.06.2007 maksekorraldus, millest nähtuvalt on laen summas 84 000.- kr kostjale üle kantud. Samuti on käesolevale hagile lisatud V.Essensoni ja OÜ Eneldo vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt OÜ Eneldo kohustub VÕS § 80 lg 1 alusel kostjale hageja eest välja maksma 84 000.- kr. Hageja on laenulepingu üles öelnud 24.08.2007 teatega, märkides, et laenuleping lõpeb 29.10.2007. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani hagejale laenatud summat tagastanud. 08.11.2007 toimunud kohtumisel keeldus kostja hagejale laenu tagastamast, viidates raskele majanduslikule olukorrale. Hageja hinnangul on kostja keeldumine õigusvastane ja põhjendamatu. VÕS ei näe ette võimalust keelduda laenu tagastamises viitega raskele majanduslikule olukorrale. Kostja on kohustatud tagastama laenuna saadud 84 000.- kr. Hageja on kostjale vastavasisulise nõude 08.11.2007 esitanud. Kostja on keeldunud selle täitmisest. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud tasumisega viivituses 35 päeva. Viivise summaks ühes kalendripäevas on 13 240: 360 = 36,78 kr. Viivise võlgnevuseks 13.12.2007 seisuga on 1287,30 kr. Hageja nõue Hageja esindaja R.Talts palub VÕS §-de 101 lg 1 p 6; 113 lg 1; 396 lg 1; 398 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 84 000.- kr; viivise 1287,30 kr, viivise 11% tasumata põhinõudelt (84 000.- kr) aastas alates 14.12.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel laenulepingut ei ole sõlmitud. Maksekorraldus, mille hageja on hagile lisanud, tehti pärast seda, kui kostja oli saatnud hagejale järgmise sisuga SMS sõnumi: kolme nädala töörahad 65tuh + ehitusmaterjal 19tuh. Võib kanda minu arvele kui sobib. Ardo Marrandi. Kostja, OÜ Janmar Partnerid OÜ juhatuse liikmena, ning hageja sõlmisid ehitustööde teostamiseks lepingu objektil xxxx, xxxxxxxxxx xxx xx. Rahaülekanne oli tehtud ehitustöö ja materjali eest. Hageja kõik väited kostja avalduste kohta seoses laenu andmisega on ebaõiged. Vastuhagi 2007.a maikuus sõlmisid kostja ja OÜ Janmar Partnerid ehituse töövõtulepingu, millega OÜ Janmar Partnerid kohustus teostama ehitustöid. Vastavalt kokkuleppele teostas OÜ Janmar Partnerid hagi lisaks olevas tööaruandes nimetatud tööd, samas dokumendis näidatud ajavahemikul ja mahus. Tehtud tööde tasumise kohta esitas OÜ Janmar Partnerid järgmised materjali ja ehitustöö arved: 30.06.07 nr 20076 summas 33 099.- kr; 31.07.07 nr 200708 summas 16 209.- kr; 01.08.07 Pro Forma summas 135 936.- kr. Kokku tuleb ehitustööde eest tasuda 185 244.- kr. V.Essenson on tasunud 84 000.- kr Ardo Marrandi arveldusarvele. Võlg on 101 244.- kr: OÜ Janmar Partnerid loovutas nõude Ardo Marrandile.
Hageja nõue Hageja esindaja J.Valdma palub kostjalt välja mõista 101 244.- kr hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja selgitas juba 14.03.2008 toimunud eelistungil, et K.Essenson viibis mitmel korral juures, kui V.Essenson tasus Janmar Partnerid OÜ juhatuse liikmele Ardo Marrandile xxxxx xxxxxxxxxx xxx xx kinnistul asuva elamu ehitustööde eest. Tasumine toimus sularahas. Hageja mäletamist mööda viibis K.Essenson 2007.a mais kui ka 2007.a juulis ja augustis toimunud maksete juures. 2007.a mais tasus hageja 20 000.- kr ettemaksuna ehitusmaterjalide eest. 2007.a juulis tasus V.Essenson tasu teostatud tööde eest kahel korral Esimesel korral 110 000.- kr ja teisel korral 120 000.- kr. Sularahas tasumine toimus suusõnalise kokkuleppe alusel. Mitte ühtegi arvet Janmar Partnerid OÜ ei väljastanud, samuti ei esitatud ehitusmaterjalide ostutšekke. Sularahas arveldamise põhjusena tõi A.Marrandi välja asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on arestinud Janmar Partnerid OÜ kasutuses oleva arvelduskonto Hansapangas. V.Essenson on lisanud asja juurde enda Hansapangas ja Nordea Pangas asuvate arvelduskontode väljavõtted, millelt nähtub sularaha väljavõtmine vahemikus mai kuni juuli 2007.a. Tööde eest makstava tasu suuruses ega maksmise korras ei lepitud kokku enne tööde teostamist. Tasu maksmine toimus selliselt, et Janmar Partnerid OÜ küsis ettemaksu ehitusmaterjalide eest ja ehitajate töötasu pärast tellitud töö lõpetamist. V.Essenson maksis ette tasu ehitusmaterjalide eest mitmel korral nii mais kui ka juunis. Ettemaksuna küsitud summade ulatuses lubati esitada tšekid, kuid ei tehtud seda. Töötasu suurus teatati alles pärast tööde lõpetamist. A.Marrandi esitas hagejale üksnes pappkartongile kirjutatud nn kalkulatsiooni tekstiga Rõdu – 14 250: lammutus – 18 400; (uksed + põrandad kips) – 6700; 39 350. Ilmselt on see papitükk käsitletav arvena. A.Marrandi üritab luua tegelikest asjaoludes ebaõiget ettekujutust ja väita, et osaühing ei saanud V.Essensonilt tööde eest tasu. V.Essenson ei vaidlusta asjaolu, et spetsifikatsioonis välja toodud tööd on teostatud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja seletuse kohaselt kostja küsis laenu kuuks ajaks ning lubas raha saamisel teiselt ehitusobjektilt laenu tagasi maksta. Hagejal endal seda raha ei olnud, raha ülekande tegi hageja OÜ Eneldo tegevdirektorina 14.06.2007. Hageja ei tulnud selle peale, et kostjaga sõlmida kirjalik laenuleping. OÜ Eneldo ja hageja vahel sõlmiti kirjalik laenuleping, mille kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale antava laenu välja maksma Ardo Marrandile kuuluvale arveldusarvele. Telefoni teel nõudis hageja kostjalt laenu tagasi, kostja ei võtnud hiljem enam telefoni vastu. Tunnistaja Katrin Essensoni ütluste kohaselt küsis hageja tunnistajalt kostjale laenu andmise suhtes nõu. Tunnistaja oli sellega nõus. OÜ Eneldo maksis laenu A.Marrandile hageja eest.
Kostja eitab laenusuhte olemasolu poolte vahel. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud laenusuhe, s.o et kostja oleks laenanud hagejalt 84 000.- kr. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja OÜ Janmar Partnerid vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt teostas osaühing ehitustöid Katrin Essensonile kuuluval kinnistul. Hageja kinnitas, et tema mobiiltelefoni number on xxxxxxx. OÜle Janmar Partnerid kuuluva mobiiltelefoni kõnede eristusega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ-le Janmar Partnerid kuuluvalt mobiiltelefonilt on saadetud 14.06.2007 kell 15.20 SMS sõnum hagejale kuuluvale mobiiltelefonile. Elisa Eesti AS hooldustoe juht Risto Taliaru kinnitab, et programmi SIM Manager PRO abil teostatud SMS lühisõnumite väljatrükk SIM kaardilt seeria numbriga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on autentne ja lühisõnumite sisu vastab SIM kaardile salvestatud lühisõnumite sisule. Väljatrükil kajastub 4 lühisõnumit adressaadiga xxxxxxx. Lühisõnumid on adressaadini edastatud EMT sõnumikeskusse numbri xxxxxxxxxx kaudu. Kohus leiab, et 14.06.2007 OÜ-le Janmar Partnerid kuuluvalt mobiiltelefonilt hageja telefonile saadetud SMS sõnumiks oli „ kolme nädala töörahad 65 000 + ehitusmaterjal 19 000 võid kanda kui sobib – Ardo Marrandi xxxxxxxxxx hansa „. Järgmised sõnumid on saadetud OÜ-le Janmar Partnerid kuuluvalt mobiiltelefonilt hageja telefonile 20.07.2007, 27.07.2007, 02.08.2007. Tunnistaja Rivo Fuchs tõendas, et osaühing töötas K.Essensonile kuuluval kinnistul 2007.a juulikuu keskpaigani. Siis hakkasid probleemid raha maksmisega hageja poolt. Seega on kõige loogilisem, et eelpoolnimetatud SMS sõnumi tekst saadeti hageja mobiiltelefonile just 14.06.2007. Saadetud SMS sõnumi tekst haakub toimunud sündmustega perfektselt. A.Marrandi palub 14.06.2007 sõnumis kanda ehitusmaterjali ja töötajate töötasude eest kokku 84 000.- kr enda arveldusarvele. Maksekorraldusega 14.06.2007 just sellise summa hageja OÜ Eneldo tegevdirektorina A.Marrandi arveldusarvele kannabki. Kuna juuli keskpaigas 2007 tekkisid raha probleemid, siis see kajastub ka sõnumite väljatrükis toodud kolmes esimeses sõnumis. 14.06.2007 seisuga probleeme ei olnud, seega ühtegi kolmest esimesest sõnumist ei saadetud 14.06.2007. 14.06.2007 kostja küsis hagejalt raha materjalide ja töötasude jaoks. Raha laekus. Kolmanda sõnumi teksti kohaselt küsitakse raha 4 nädala töö ja materjalide eest. Seega on ajaliselt loogiline, et see sõnum saadeti 20.07.2007. Kuna siis hageja raha kostjale ei saatnud, on tõenäoline teise sõnumi saatmine ja hiljem esimese sõnumi saatmine. 14.06.2007 pärast hagejalt raha saamist ei oleks olnud loogiline saata sõnumeid 1-3 ning neljandat sõnumit hiljem kui 14.06.2007. Teistes sõnumites ei ole ära toodud A.Marrandi arveldusarve numbrit. Seega ei saadetud 14.06.2007 hageja mobiiltelefonile sõnumite väljatrükis toodud kolme esimest sõnumit. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, kuidas ta teisiti sai A.Marrandi arveldusarve numbri laenu kandmiseks A.Marrandi arveldusarvele. Kui sõnumite väljatrükis toodud neljas sõnum oleks saadetud alates 20.07.2007, siis ei oleks olnud vajadust A.Marrandil hagejale kirjutada oma arveldusarve numbrit, kuna hageja oli sellest juba teadlik. Asjaolu, et maksekorraldusele on OÜ Eneldo selgituseks kirjutanud laen, ei tõenda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud suuline laenuleping. OÜ Eneldo ja hageja vahel oli sõlmitud 14.06.2007 (lepingus toodud kuupäev on eksitus) kirjalik laenuleping. Seega OÜ Eneldo jaoks oli ülekantav summa laen. OÜ Eneldo ja V.Essensoni vahel sõlmitud laenulepingus on kirjas, et OÜ Eneldo kohustus hagejale laenatava summa maksma A.Marrandile. Lepingus ei ole kirjas, et OÜ Eneldo oleks kohustatud kandma üle kostjale A.Marrandile laenatud summa.
Hageja väide selle kohta, et ta ei ole sõnumite väljatrükis toodud neljandat sõnumit 14.06.2007 saanud, on paljasõnaline väide ega ole millegagi tõendamist leidnud. Hageja viibis 14.06.2007 Eesti Vabariigis, kuna ta võttis omaks, et 14.06.2007 tehtud raha ülekande kostjale sooritas hageja isiklikult, samuti on sõlmitud laenuleping OÜ Eneldo ja hageja vahel 14.06.2007. Seega loeb kohus usaldusväärseteks tõenditeks mobiiltelefoni kõneeristused, SMS sõnumite väljatrüki ja infotehnoloogiaspetsialisti kaaskirja, kuna nimetatud tõendid haakuvad toimunud sündmustega. Tunnistaja K.Essensoni ütlusi selle kohta, et hageja laenas isiklikuks otstarbeks kostjale raha, ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna ei haaku teiste kogutud tõenditega. Lisaks ei olnud pooled omavahel head tuttavad, kes teineteisele raha laenavad. Hageja isiklikult sellist raha ei omanud, ta pidi selle laenama. Kuna ehitustöö tellimine on väga kulukas, siis ei ole tõenäoline, et hageja lisaks ehitustöö eest tasumisele sai lubada endale laenuandmist. Seega 14.06.2007 OÜ Eneldo poolt ülekantud 84 000.kr ei olnud hageja poolt kostjale isiklikuks tarbeks laenatud raha, vaid OÜ Janmar Partnerid ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu raames tasutud ehitustöötajate töötasud ja ehitusmaterjal. Kostjal puudus kohustus tagastada hagejale 84 000.-kr ning nimetatud summa ega viivis kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Kohus leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ Janmar Partnerid ja V.Essensoni vahel oli sõlmitud 2007.a maikuus suuline töövõtuleping, mille kohaselt OÜ Janmar Partnerid kohustus tegema ehitustöid K.Essensonile kuuluval kinnistul ning V.Essenson kohustus teostatud tööde eest maksma sularahas. Kostja V.Essenson võttis omaks, et hageja poolt nimetatud tööd on teostatud ja selle eest tasutud. Tasumine toimus sularahas. Ehitusmaterjalide eest maksti enne tööde teostamist, töötasu pärast tööde teostamist. Tunnistaja K.Essenson tõendas kohtuistungil, et OÜ Janmar Partnerid poolt teostatud ehitustööde eest tasus kostja sularahas. Tunnistaja oli juures, kui 2007.a maikuus tasus V.Essenson 20 000.- kr A.Marrandile ning juulikuus 120 000.- kr. Tunnistaja R.Fuchs tõendas, et ehitusobjektil oli materjal alati olemas. Tunnistaja Robert Kalda tõendas kohtuistungil, et ehitusmaterjali muretsemise eest ei tasunud OÜ Janmar Partnerid, vaid tellija. Väljavõtetelt kostja V.Essensoni kontodest nähtub, et arvetelt on võetud 03.04.2007 40 000.- kr, 30.04.2007 10 000.- kr, 22.05.2007 30 000.- kr, 25.05.2007 30 000.- kr, 30.05.2007 40 000.- kr, 19.06.2007 10 000.-kr, 20.06.2007 10 000.- kr, 09.07.2007 30 000.- kr, 20.07.2007 50 000.- kr. Seega leidis kohtuistungil tõendamist tunnistaja K.Essensoni ütlustega, et V.Essenson tasus OÜ-le Janmar Partnerid ehitustöö eest sularahas, R.Fuchsi ja R.Kalda ütlustega, et ehitusmaterjalid olid alati muretsetud. Kohus leiab, et toimis poolte kokkulepe, et ehitustöö eest maksis V.Essenson ka sularahas ( ühel korral panga kaudu): enne tööde teostamist materjali eest, kuna ehitusmaterjal oli objektil alati olemas ja töötasu pärast tööde teostamist, kuna töid teostati 2007.a juuli keskpaigani. Seda kinnitab ka asjaolu, et, V.Essenson on ajavahemikus aprill-juuli 2007 võtnud pankadest välja sularaha. OÜ Janmar Partnerid poolt esitatud arved 30.06.2007, 31.07.2007, 01.08.2007 on allkirjastamata ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et nimetatud arved oleks enne vastuhagi esitamist kostjale esitatud. Seega nimetatud arved ei oma õiguslikku tähendust ega
tõenda, et kostjal oleks nende arvete alusel OÜ-le Janmar Partnerid osaliselt tasumata. OÜ Janmar Partnerid on toonud kostjale välja tööde maksumuse vabas vormis kirjutatud paberilehel (tl 69) ning kohus leiab, et kostja on sularahas tehtud tööde eest tasunud. Kohus loeb tunnistaja K.Essensoni ütlused selle kohta, et kostja tasus tööde eest sularahas, usaldusväärseks tõendiks, kuna need ütlused haakuvad ka teiste kogutud tõenditega: tunnistajate R.Fuchsi ja R.Kalda ütlustega, pangakontode väljavõtetega, papitükiga tööde maksumuse kohta. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, et kostjal oleks vastuhagis toodud summa veel tasumata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.