2-08-64459/50 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohtu 27.08.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-21280 kuulutati välja Haabersti Perespordikeskuse AS pankrot. 19.09.2008 viidi läbi võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosolekul otsustati mh. vara müügi viis (päevakorrapunkt 3), valida pankrotitoimkond koosseisus Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk (päevakorrapunkt 4.3), kinnitada pankrotihalduriks Terje Eipre (päevakorrapunkt 5.1) ning jätta kinnitamata pankrotihalduriks Sirje Tael (päevakorrapunkt 5.2). Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus 19.09.2008 üldkoosoleku otsused 4.3, 5.1 ja 5.2 vastuolu tõttu seadusega ja võlausaldajate ühiste huvide rikkumise tõttu kehtetuks tunnistada. Üldkoosolekul protokolli p-s 4.3 otsustati määrata pankrotitoimkonna liikmeteks suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks esindajad Jussi Pärnpuu ja Toomas Kuusk, väiksema nõudega võlausaldaja esindajaks määrati OÜ Prospeed esindaja Kristjan Kotkas. Hageja on seisukohal, et pankrotitoimkonda valitud isikud vastavad küll formaalselt PankrS § 74 lg-s 2 sätestatule, kuid sisuliselt koosneb pankrotitoimkond suurte võlausaldajate esindajatest. OÜ Prospeed juhataja ning ainuosanik on Jussi Pärnpuu, kes on antud pankrotiasjas ka suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks esindaja. Seega on pankrotitoimkonnas sisuliselt kaks suure nõudega võlausaldaja esindajat ning OÜ Prospeed, mis on ühe suure nõudega võlausaldaja esindaja omandis, esindaja. Seega ei saa OÜ Prospeed esindajat käsitleda väikse nõudega võlausaldaja esindajana, kuivõrd OÜ Prospeed on suure nõudega võlausaldaja juhatuse liikme kontrolli all. Selline olukord on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2 ning rikub oluliselt teiste, eelkõige väiksemate võlausaldajate huve. Hageja väidab, et valitud pankrotitoimkonna liikmed on võlgniku lähikondsed PankrS § 74 lg 3 ja § 117 lg 2 tähenduses. Kristjan Kotkas on Kaido Kotkase poeg. Kaido Kotkas on alates 09.05.2006 olnud võlgniku nõukogu liige. Seega on Kristjan Kotkas võlgniku juhtorgani liikme lähikondne, mistõttu tuleb teda tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1 ja 6 ning § 74 lg-st 3 lugeda võlgniku lähikondseks. Pankrotitoimkonna liige Jussi Pärnpuu on võlgniku aktsionäri ja suurima võlausaldaja AS-i Eesti Talleks juhatuse liige. Lähtudes TsÜS § 31 lg-st 5 loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega väljendub juriidilise isiku tahe ja teovõime tema organite kaudu. Tekib olukord, kus võlgniku kapitali omaniku majanduslik huvi on

pankrotimenetluses riivatud ja vastuolus võlausaldajate huvidega. Hageja märgib, et PankrS § 117 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. AS Eesti Talleks on võlgniku ainuaktsionär, mistõttu on AS Eesti Talleks käsitletav võlgniku lähikondsena. Kuivõrd juriidiline isik saab tegutseda ainult läbi oma organite, siis on ka AS Eesti Talleks juhatuse liikmed käsitletavad võlgniku lähikondsetena. Pankrotitoimkonna liige Toomas Kuusk on Saksa Auto AS-i juhatuse liige. Saksa Auto AS ainuaktsionär on AS Eesti Talleks, kes on võlgniku lähikondne. Seega on Toomas Kuusk majanduslikult sõltuv AS-ist Eesti Talleks, mistõttu võib ka Toomas Kuuske pidada PankrS § 74 lg 3 tähenduses võlgniku lähikondseks. Üldkoosoleku protokolli p 5.1 alusel kinnitati Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) pankrotihalduriks Terje Eipre. Algselt oli pankrotimenetluses kaks pankrotihaldurit, kuid üldkoosolek Sirje Taela halduriks ei kinnitanud ja hageja väidab, et protokolli põhjendustes on selles osas selgitus hiljem lisatud. Hagejal, kui võlausaldajal, puudub usaldus pankrotihaldur Terje Eipre vastu, kuivõrd hageja hinnangul on pankrotihaldur Terje Eipre seotud AS-iga Eesti Talleks. Riigikohtu Halduskolleegium on menetlenud kohtuasja nr 3-3-138-03, milles osales AS Eesti Talleks, keda esindas nimetatud asjas vandeadvokaat Terje Eipre. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-49163, milles üheks menetlusosaliseks on MTÜ Lohusalu Vesi, kelle juhatuse liige on AS Eesti Talleks juhatuse liige Andres Sarri ja mida esindab advokaat Terje Eipre. Seega ei ole Terje Eipre sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast, mistõttu ei vasta Terje Eipre PankrS § 56 lg-s 3 toodud nõuetele. Hageja rõhutab, et lisaks pankrotihalduri kohustusele olla objektiivne peab pankrotihaldur ka näima objektiivne. Lisaks Terje Eipre seostele suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks viitab pankrotihalduri kallutatusele ka pankrotihaldur Terje Eipre poolt hagejale saadetud kiri, kus Terje Eipre süüdistab hagejat ehitise hinna suurendamises ja tähtaegade rikkumises. Terje Eipre büroos töötav advokaat Martin Traat esindab AS-i Floorin, kelle avalduse alusel on võlgniku pankrot välja kuulutatud. Pankrotihaldurid on üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 (vara müügi viisi otsustamine), esitanud moonutatud informatsiooni, mis kahjustab oluliselt võlgniku majanduslikku seisundit ning võlausaldajaid. Hageja selle informatsiooniga ja samas punktis toodud maksejõuetuse põhjustega ei nõustu. Maksejõuetuse põhjusena on haldur välja toonud muuhulgas ka hageja poolt ehitatud hoone hinna kallinemise ja kohustuste täitmisega hilinemise. Hageja hinnangul on väited valed. Hageja täiendas 21.10.2008 hagiavaldust (tl 81-91), paludes tühistada pankrotihaldur Terje Eipre poolt tehtud toiming, millega pankrotihaldur pani vara suulisel enampakkumisel müüki. Eeltoodud nõudest ja nõudest üldkoosoleku otsuse p 5.2 kehtetuks tunnistamiseks on hageja loobunud ja maakohus on nõuetest loobumise vastu võtnud ja selles osas menetluse lõpetanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, paljasõnaline ning nõue on segane ja jääb arusaamatuks. Muuhulgas vaidlustatakse hageja poolt otsuseid, mille poolt ta ise hääletas. Tulenevalt PankrS § 83 lg-st 1 võib kohus tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti

otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Seaduse mõte seisneb selles, et kui üldkoosolekul jääb rahuldamata võlausaldaja seadusele vastav ettepanek ja üldkoosolekul võetakse vastu ebaseaduslik ettepanek, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda oma õiguste kaitsmist hagimenetluses. Antud juhul otsused vastavad seadusele ja nende tegemisel pole rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja ei ole ühelegi otsusele vastu hääletanud ja kõikides hageja poolt vaidlustatud küsimustes on hageja hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt (v.a. Jussi Pärnpuu ja Toomas Kuuse pankrotitoimkonna liikmeks kinnitamise kohta). Järelikult on hageja ise soovinud antud õigusliku tagajärje saabumist. Pankrotitoimkond kinnitati lihthäälteenamusega lähtudes PankrS § 81 lg-st 1. Seadusest tuleneb õigus, kinnitada pankrotitoimkonna liikmed suurimat nõuet omava võlausaldaja lihthäälteenamusega. Seda otsust ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamist, isegi juhul kui suurim võlausaldaja on võlgniku lähikondne ehk antud juhul aktsionär. Kostja arvates ei ole õige hageja seisukoht, et Jussi Pärnpuu on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi. Seadus ei pea silmas lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget. Kostja arvates ei ole õige hageja seisukoht, et Toomas Kuusk on seoses Saksa Auto AS-iga, mis kuulub AS-ile Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta seadusele. PankrS § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile kuuluvat kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Kostjale on arusaamatu hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla sama aktsionär, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud, mõjutada pankrotitoimkonna liikmetena pankrotimenetlust selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Kristjan Kotkas on samas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas kinnitas kohtule, et ei sõltu majanduslikult Jussi Pärnpuust ning pole temaga seotud äriühingute töötaja, kuigi seda väitis paljasõnaliselt hageja. Seega suudab ta esindada väikevõlausaldajaid täiesti sõltumatult. Kostja poolt esitatud Kristjan Tamm ei saanud toimkonna liikmeks valimiseks piisavat häälteenamust. Hageja hääletas esimesel üldkoosolekul pankrotihaldur Terje Eipre kinnitamise poolt ja haldur kinnitati lihthäälteenamusega. Teised võlausaldajad ei ole kaotanud senini usaldust pankrotihaldur Terje Eipre vastu. Usaldus halduri vastu võib kaduda mingi konkreetse halduri majandusliku toimingu tõttu, mis on olnud võlausaldajatele kahjulik, mitte aga formaalsetel ja oletuslikel alustel, kuid kindlasti ei saa olla advokaat ka üldisemas mõttes majanduslikult sõltuv ühest oma kliendist ühe konkreetse kliendisuhte raames tehtava töö tõttu. Halduri poolt pärast üldkoosolekut hagejale saadetud kiri ei saa olla aluseks eelnevalt toimunud üldkoosoleku otsuste tühistamisele. Kostjale on teada, et advokaat Martin Traat esindas AS-i Floorin ajal, kui ta töötas teises advokaadibüroos, samuti ei ole see asjaoluks, mis annaks aluse arvata, et Terje Eipre on sõltuv võlgnikust või võlausaldajast. Üldkoosoleku otsuse nr 3 osas märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks, mida hageja vaidlustada soovib. PankrS § 83 mõtteks ei saa olla hagejale kaebeõiguse andmine otsuse peale, mille poolt ta on üldkoosolekul osalenud isikuna hääletanud. Hageja poolt esitatud hagi aluseks olevad asjaolud ei vasta PankrS § 83 õiguskaitsevahendi (kaebeõiguse) kohaldamise eeldustele ega eesmärgile. Kolmanda isiku vastuväited Kolmas isik hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagis toodud asjaolud ja viidatud

õigusnormid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja nõue on segane ja jääb arusaamatuks, mida hageja hagis taotleb, kuivõrd hageja vaidlustab otsuseid, mille vastuvõtmise poolt ta ise hääletas. Vaidlust ei ole selle üle, et üldkoosoleku otsused võeti vastu häälteenamusega. Õige ei ole hageja seisukoht, et Jussi Pärnpuu on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses. Antud juhul ei pea seadus silmas lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget. PankrS § 117 lg 2 teeb vahet, kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline või juriidiline isik. Hageja seisukoht, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub ASle Eesti Talleks, võlgniku lähikondne, ei vasta samuti seadusele. PankrS § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile või osanikule kuuluvat kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel võimalikult suur osa võlast tagasi ja vastuvõetud otsus seda ei riku. Meelevaldne on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud, mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Nõuete rahuldamise korra näeb ette pankrotiseadus. Kristjan Kotkas on ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda väikse nõudega võlausaldaja, OÜ Prospeed, ettepanekul. Arusaamatuks jääb väide, et Kristjan Kotkas on majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust. Kolmas isik leidis, et haldur on üldkoosoleku poolt kinnitatud õigesti. Pankrotihaldur Terje Eipre töötab vandeadvokaadina ja asjaolu, et ta on eelnevalt olnud esindajaks AS-ile Eesti Talleks ja mittetulundusühingule, mille juhatuse liige on Andres Sarri, ei tähenda, et ta oleks sõltuv käesolevas menetluses AS-ist Eesti Talleks. Pankrotihalduri kinnitamise osas viitas hageja asjaolule, nagu ei kajastaks protokoll tegelikult koosolekul toimunut. Kolmas isik nõustus hagejaga osas, mis puudutab võlausaldaja esindaja Jussi Pärnpuu juttu koosolekul. Kolmanda isiku esindajana palus Terje Eipre käesolevat vastust koostades selgitusi nii Jussi Pärnpuult kui koosolekut protokollinud Sirje Taelalt. Vastustest tuleneb, et tõepoolest ei selgitanud Jussi Pärnpuu oma seisukohti ühe halduri soovi osas nii selgelt ja pikalt, nagu need kajastuvad protokollis, kuid samas palus võlausaldaja oma täpsema selgituse hiljem protokolli kanda. Kuivõrd otsuse sisu sellest ei muutunud, on kolmas isik seisukohal, et sellel põhjendusel ei kuulu käesolev hagi rahuldamisele. PankrS §-st 83 nähtub, et vaidlustada saab üksnes üldkoosoleku otsuseid ja mitte protokolli. Hageja ei ole esitanud pankrotihaldurile ühtki taotlust protokolli paranduste sisseviimiseks. Kolmas isik leiab, et juhul kui otsuse tegemise hetkel oli halduril võlausaldajate usaldus, ei saa võlausaldaja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tal hiljem usaldus halduri vastu kadus. Juhul, kui haldur viib menetlust läbi viisil, mis võimaldab kahelda tema sõltumatuses, näeb seadus selleks puhuks võlausaldajate jaoks ette teistsugused võimalused oma õigusi kaitsta. Hageja vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsust nr 3, mis puudutab võlgniku tegevuse jätkamist. Hagist ei tulene, et hageja vaidlustaks sisuliselt mainitud otsust või et ta leiaks, et vara tuleb müüa mingil teisel viisil. Hageja poolt esitatud vaidlus maksejõuetuse põhjuste ja hageja poolt lepingu täitmise osas ei saa olla käesoleva menetluse objektiks. Kolmas isik leiab, et seadus ei näe ette võimalust vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille vastuvõtmise poolt vaidlustaja ise hääletas, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis 16.01.2009 otsusega hagi rahuldamata ja võttis vastu loobumise

nõudest tühistada AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre poolt pankrotihaldurina tehtud toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani vara suulisel enampakkumisel müüki ning nõudest tunnistada 19.09.2008 üldkoosoleku päevakorra punktis 5.2 tehtud otsuse kehtetust ja lõpetas nende nõuete osas menetluse. Kõik menetluskulud jäeti hageja kanda. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 19.09.2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul osalesid järgmised võlausaldajad: Celander Ehitus OÜ 25 469 häälega, AS Eesti Talleks 132 438 häälega, AS Saksa Auto 8680 häälega, OÜ Prospeed 100 häälega ning Maksu- ja Tolliamet 2669 häälega. Üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt otsustas üldkoosolek ühehäälselt pankrotivara müügi viisi, protokolli p 4.3 kohaselt otsustati pankrotitoimkonna liikmeteks valida Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk ja protokolli p 5.1 kohaselt otsustati kinnitada võlgniku pankrotihalduriks Terje Eipre. Kohus leidis, et üldkoosolekul protokolli p-s 3 antud informatsiooni ja Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) endise juhatuse liikmete prognoosi võrdlemine on asjakohatu. Endiste juhatuse liikmete prognoosid ei vastanud tegelikkusele. Äriplaanide prognoositud ulatuses mittetäitumine ning eelarvestamise vead ongi valdavalt äriühingute pankrotistumise põhjuseks. Hageja väited protokollis toodud maksejõuetuse põhjuste ja hagejale etteheidetud lepingu täitmise osas ei ole asjakohased ja ei ole käesoleva menetluse objektiks. Asjaolud, kas hageja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi võlgniku ees või mitte, selguvad Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu tõttu ei pidanud kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsust, millega otsustati, et haldurid müüvad töötava spordiklubi vara tervikuna või osadena kooskõlastades müügi viisi pankrotitoimkonnaga, seadusevastaseks. Punktis 4.3 otsustati valida pankrotitoimkonna liikmeteks suure nõudega võlausaldajate esindajatena Jussi Pärnpuu (AS Eesti Talleks) ja Toomas Kuusk (Saksa Auto AS) ning väiksema nõudega võlausaldajate esindajana Kristjan Kotkas (OÜ Prospeed). Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel on Jussi Pärnpuu AS Eesti Talleks, Saksa Auto AS ja OÜ Prospeed juhatuse liige ning Toomas Kuusk on Saksa Auto AS juhatuse liige. Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) aktsionärid on OÜ Sentimento ja AS Eesti Talleks. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et Jussi Pärnpuu kui füüsiline isik on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses. PankrS § 117 lg 2 p 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Antud juhul peab seadus silmas lähikondset, kui juriidilist isikut, mitte lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget, kui füüsilist isikut. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Jussi Pärnpuu oleks AS Eesti Talleks aktsionär. Kohus nõustus kostja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et PankrS § 117 lg 2 teeb vahet, kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline või juriidiline isik. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlgniku lähikondne on ka PankrS § 117 lg 2 p-s 2 nimetatud aktsionäri või osaniku juhtorgani liiget. Kui seadusandja oleks seda soovinud, oleks juhtorgani liige lähikondsena eraldi nimetatud PankrS § 117 lg 2 p-des 2, 3 nagu § 117 lg 2 p-des 1, 4 ja 5.

Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub AS-le Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta seadusele. PankrS § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile või osanikule kuuluva kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et valitud toimkonna liikmetest on Kristjan Kotkas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda OÜ Prospeed ettepanekul, kes oli väikse nõudega võlausaldaja. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva asjas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, hindamaks väidet, et Kristjan Kotkas on võlgniku juhtorgani liikme lähikondne ja et teda tuleb seetõttu lugeda tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1 ja 6 võlgniku lähikondseks. Paljasõnaline on ka hageja väide, et Kristjan Kotkas on majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust. Selleks, et hageja ettepanekul saanuks pankrotitoimkonna liikmeks valituks Kristjan Tamm, olnuks tal PankrS § 81 lg 1 alusel vaja saada võlausaldajate lihthäälteenamus, mida ta ei saanud. Kuna hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mismoodi on tema arvates üldkoosoleku ebaõigete otsustega kahjustatud teiste võlausaldajate huvid, asus maakohus seisukohale, et pankrotitoimkonna liikmed olid valitud kooskõlas seadusega ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus leidis, et alusetud on hageja väited pankrotihalduri Terje Eipre majanduslikust seotusest ja sõltuvusest võlausaldajast AS-ist Eesti Talleks ning selle juhatuse liikmest Andres Sarrist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotihaldur Terje Eipre on esindanud AS-i Eesti Talleks kohtus peale 2003. aastat. Samuti puuduvad tõendid, et pankrotihaldur on osutanud eelmärgitud äriühingule hilisemalt (k.a. Haabersti Perespordikeskuse AS pankrotimenetluse ajal) muud õigusteenust. AS Eesti Talleks, Saksa Auto AS ja OÜ Prospeed on kirjalikult kinnitanud, et äriühingul puuduvad nii Terje Eiprega kui ka Advokaadibürooga Eipre & Partnerid kehtivad kliendilepingud. Kohus nõustub pankrotihalduri väitega, et advokaadina ühekordse kliendilepingu alusel isikuga seotud juriidilise isiku konkreetses õigusvaidluses esindamisel, kui leping on lõppenud, ei ole põhjendatud pidada haldurit endiselt isikuga seotud olevaks. Asjas puudub vaidlus selle üle, et ajal mil Martin Traat esindas võlgniku vastu pankrotiavalduse esitanud AS-i Floorin, töötas advokaat Martin Traat Advokaadibüroos Siigur Kõrgesaar & Partnerid. Pankrotihalduri kallutatusele ei viita see, et ta pärast pankrotihalduriks kinnitamist on saatnud järelepärimise hagejale seoses võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ehituslepinguga. Kohtu hinnangul ei tõenda pankrotihalduri seotust ega sõltuvust AS-iga Eesti Talleks ka hageja väited, et pankrotihaldur Terje Eipre on võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli omavoliliselt muutnud. Üldkoosoleku protokolli ei koostanud pankrotihaldur Terje Eipre, vaid pankrotihaldur Sirje Tael. Protokolli muutmist on Sirje Tael ka ise kirjalikult kinnitanud ja selgitanud, et kandis Jussi Pärnpuu selgituse protokolli hiljem. Maakohus märkis, et juhul kui hageja leidis, et protokoll ei vasta osaliselt koosolekul öeldule, pidanuks ta pankrotihaldurile esitama oma vastuväited ja taotluse protokolli parandamiseks. Seda hageja teinud ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused Celander Ehitus OÜ palub tühistada Pärnu Maakohtu 16.01.2008 otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Kaebaja hinnangul on pankrotitoimkonda valitud isikud võlgniku lähikondsed, mistõttu on nende kuulumine pankrotitoimkonda vastuolus pankrotiseaduses sätestatud keeluga ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Kaebaja ei nõustu maakohtu poolt esitatud PankrS 117 lg 2 tõlgendusega ning vaidleb selle vastu. TsÜS § 31 lg-s 1 on sätestatud, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes TsÜS § 31 lg-st 5, loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega väljendub juriidilise isiku tahe tema organite kaudu. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd võlgniku ainuosaniku AS Eesti Talleks juriidilise isikuna ise ei saa pankrotitoimkonda kuuluda ning juriidilised isikud tegutsevad ainult läbi oma organite, siis võib AS-i Eesti Talleks juhatuse liikme tegevust käsitleda kui AS-i Eesti Talleks tegevust PankrS § 117 lg 2 tähenduses. Seega on ka võlgniku ainuosaniku juhatuse liige käsitletav võlgniku lähikondsena. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et Toomas Kuusk ei ole võlgniku lähikondne. Kaebaja hinnangul on kohus jätnud siinkohal kohaldamata PankrS § 117 lg 3, mille kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kaebaja hinnangul võib Toomas Kuuske, kes on Saksa Auto AS-i juhatuse liige, siiski pidada võlgniku lähikondseks tulenevalt tema majanduslikest sidemetest võlgniku lähikondsega AS-iga Eesti Talleks. Saksa Auto AS-i ainuaktsionär on AS Eesti Talleks, kes on võlgniku aktsionär ja lähikondne. Seega on Toomas Kuusk majanduslikult sõltuv Saksa Auto AS-ist, mis on omakorda sõltuv võlgniku lähikondsest AS-ist Eesti Talleks, mistõttu võib Toomas Kuuske pidada PankrS § 74 lg 3 tähenduses võlgniku lähikondseks. Kaebaja leiab, et erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud, võivad mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Pankrotitoimkond on halduri tegevust kontrolliv organ ja juhul, kui pankrotitoimkond koosneb sisuliselt üksnes suurvõlausaldajast ning suurvõlausaldaja on seotud pankrotihalduriga, on ilmne, et eelistatud on just nimetatud suurvõlausaldaja huvid. Üldkoosoleku otsusega pankrotitoimkonna liikmeks valitud Kristjan Kotkas on Kaido Kotkase poeg. Kaido Kotkas on alates 09.05.2006 olnud võlgniku nõukogu liige. Seega on Kristjan Kotkas võlgniku juhtorgani liikme lähikondne, mistõttu tuleb teda tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1 ja 6 ning 74 lg-st 3 lugeda võlgniku lähikondseks. Lisaks esindab Kristjan Kotkas käesolevas pankrotiasjas väikse nõudega võlausaldajat, OÜ-d Prospeed, mis on Jussi Pärnpuu ainuomandis. Kaebaja leiab, et maakohus on üldkoosoleku otsuse p 5.1 osas ebaõigesti hinnanud hageja poolt toodud väiteid ja tõendeid ja teinud neist vale järelduse ja otsus on vastuolus PankrS § 56 lg-tega 2 ja 3. Kaebaja hinnangul ei ole pankrotihaldur Terje Eipre sõltumatu võlausaldajatest, samuti puudub kaebajal pankrotihaldur Terje Eipre vastu usaldus. Kaebaja peab oluliseks märkida, et Terje Eipre seotust MTÜ-st Lohusalu Vesi õnnestus tal tõendada ka pankrotimenetluse seisuga. Kaebaja hinnangul on MTÜ Lohusalu Vesi ning Terje Eipre seose juures oluline just ajaline faktor ja halduri sõltuvust näitab see, et MTÜ Lohusalu Vesi juhatusse kuulub Andres Sarri, kes on ka AS Eesti Talleks juhatuse liige ja haldur oma kutsetegevusest tulenevalt majanduslikult sõltuv Andres Sarri otsustest. Kaebaja hinnangul näitab halduri meelestatust ja erapoolikust temale pankrotihalduri poolt saadetud järelepärimine ehituslepingu kohta. Haldur on esitanud saadetud kirjas kallutatud ja süüdistavaid küsimusi.

Kaebaja hinnangul võib pankrotihalduri sõltuvuse kindlakstegemisel kohaldada analoogia korras kohtuniku taandamise aluseid, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Sarnaselt kohtunikule kehtestatud nõuetele peab ka pankrotihalduri PankrS § 56 lg-st 3 tulenevalt olema sõltumatu teistest pankrotimenetluse osalistest, eelkõige võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti peab haldur näima erapooletu kõrvalseisjatele ja kohaldada tuleks analoogia alusel kohtunike eetikakoodeksi sätteid. Kaebaja usaldus pankrotihaldur Terje Eipre vastu kadus siis, kui ta sai teada Terje Eipre seosest suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks. Ei saa mõistlikult eeldada, et juhul, kui pankrotihalduri kinnitamise ajal usaldus eksisteerib, siis jääb see usaldus eksisteerima määramata ajaks. Üldkoosoleku protokolli ning muid asjaolusid uurides jõudis kaebaja järeldusele, et pankrotihaldur Terje Eipre on seotud suurvõlausaldajaga, mistõttu kadus tal Terje Eipre vastu ka usaldus. Kaebaja ei nõustu, et oluline on usaldus halduri vastu kinnitamise hetkel ja tema arvates on PankrS § 83 lg-st 2 tulenev 10-päevane tähtaeg võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks antud just seetõttu, et üldkoosolekul toimunu läbi analüüsida ning PankrS § 83 lg-s 1 sätestatu esinemisel otsus vaidlustada. Kuivõrd kaebajal kadus usaldus halduri vastu üldkoosoleku otsust põhjalikumalt analüüsides ning ettenähtud 10 päeva jooksul, siis on tema hinnangul selline usalduse kadumine aluseks üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel. Kaebaja on hagiavaldusega palunud tunnistada kehtetuks üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis nr 3 toodud otsuse (vara müügi otsustamine), kus pankrotihaldur on ära märkinud väidetavad maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kaebaja hinnangul on pankrotihalduri väited ehitushinna tõstmise ja kohustuste täitmisega hilinemise kohta väärad ning ei tugine faktidel. Kaebaja on täitnud kõik töövõtulepingus sätestatud kohustused nõuetekohaselt. Kaebaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et eeltoodud asjaolud ei ole olulised käesolevas menetluses ja on ilmne, et maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta valeandmete esitamine kahjustab võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd selline informatsioon võib oluliselt mõjutada pankrotitoimkonna ja teiste võlausaldajate edasist tegevust. Kuna kohus on otsuses tunnistanud, et kaebaja poolt lepingu rikkumine on tõendamata, siis ei oleks tohtinud haldurid võtta seda ettekande aluseks. Maksejõuetuse tekkepõhjustes kaebaja süüdistamine viitab pankrotihalduri kallutatusele. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et üldkoosoleku protokolli tagantjärgi muutmine AS Eesti Talleks kasuks ei tõenda pankrotihaldur Terje Eipte sõltuvust AS-ist Eesti Talleks. Kaebaja leiab, et kohus on sellisele järeldusele jõudes rikkunud PankrS § 62 lg-t 3. Kaebaja möönab, et võlausaldajate üldkoosolekul oli protokollijaks Sirje Tael, kuid tema volitused pankrotihaldurina lõppesid koheselt, kui üldkoosolek ei kinnitanud teda teiseks pankrotihalduriks, mis ajaliselt langeb üldkookoosoleku esimesesse poolde. Seega oli Sirje Tael alates koosoleku vastava otsuse tegemisest protsessi suhtes kolmas isik ja koosoleku läbiviimise eest vastutas Terje Eipre. Protokolli muudeti pärast koosolekut ja see sai toimuda ainult Terje Eipre tegevuse tulemusel. Kaebaja rõhutab, et protokolli muudeti selleks, et Sirje Taela kinnitamisel jäi Jussi Pärnpuu esimesel hääletamisel erapooletuks ja alles pärast Terje Eipre selgitust hääletas ta Sirje Taela vastu. Kaebaja hinnangul ilmnes sellest, et pankrotihaldur Terje Eipre ja Jussi Pärnpuu olid enne koosolekut kokku leppinud hääletamises ning Terje Eipre sekkus suunava küsimusega, kuna Jussi Pärnpuu sattus hääletamisel segadusse. Protokollis ei ole fikseeritud asjade käiku, kuid on lisatud ilma selgitusteta pikk juriidiline motivatsioon. Protokollist puudub ka märkus, et see osa oleks hiljem juurde lisatud. Kaebaja leiab, et toimunu kinnitab Terje Eipre erapoolikust ning seotust AS-iga Eesti Talleks.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et Kristjan Kotkas on võlgniku nõukogu liikme Kaido Kotkase poeg ja seega võlgniku lähikondne. Kaebaja arvates on kohus eeltooduga oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme ning jõudnud seetõttu ebaõige kohtuotsuseni. Kaebaja hinnangul on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja jätnud kasutamata TsMS § 230 lg-st 2 tuleneva võimaluse teha menetlusosalisele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Kaebaja hinnangul on kohtul TsMS § 2 ning § 230 lg 2 koosmõjus kohustus menetlusosalistele selgitada, milliste nende väidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased ning tegema pooltele ja protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavad tõendid. Teised protsessiosalised ei ole hageja väitele vastu vaielnud ja kaebajal ei olnud võimalik nimetatud väidet maakohtu menetluse vältel tõendada. PankrS § 3 lg 3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kuna kaebaja on nii hagiavalduses kui ka hilisemates seisukohtades korduvalt viidanud, et pankrotitoimkonna liikmeks valitud Kristjan Kotkas on võlgniku nõukogu liikme Kaido Kotkase poeg, siis oleks pankrotiasja menetlev kohus pidanud uurimispõhimõttest lähtuvalt kaebaja väidet iseseisvalt uurima. Samuti peab pankrothaldur tagama, et pankrotimenetlus viiakse läbi seaduslikult. Kaebaja arvates on kohus rikkunud TsMS § 438 lg-t 1, jättes hindamata kaebaja poolt esitatud tõendid ja asjaolud. 08.10.2008 avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ enampakkumisteade, mille kohaselt müüb AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre 24.10.2008 kell 12.00 toimuval avalikul suulisel enampakkumisel võlgniku vara. Tegevus avaliku enampakkumise läbiviimisel kahjustas võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd enampakkumisel võõrandati võlgniku vara alghinnaga, mis oli põhjustatud potentsiaalsete ostjate eemaletõrjumisest pankrotihalduri poolt. Samuti kuulus võõrandatud vara hulka AS-ile Eesti Talleks kuuluv vara. Selline tegevus viitab kaebaja arvates pankrotihalduri sõltuvusele AS-ist Eesti Talleks. Eeltoodud asjaolud esitas kaebaja kohtule juba 24.11.2008, kuid kohus ei ole otsuses sellele asjaolule hinnangut andnud. Lisaks sellele on maakohus kohelnud pooli ebavõrdselt, nõudes tunnistajate ülekuulamiseks tunnistajatasu ettemaksu survestamaks kaebajat loobuma tunnistajate ülekuulamisest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja teatas, et pankrotitoimkonna liige Kristjan Kotkas on pankrotitoimkonnast vabastatud ja tema asemel on võlausaldajate üldkoosolekul valitud pankrotitoimkonna liikmeks Heidi Rajamäe. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 21 järgi osaliselt muuta. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud, see tähendab osas, millega jättis maakohus nõuded võlgniku üldkoosoleku otsuste nr 3, 4.3 ja 5.1 osaliseks tühistamiseks rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Seega esitades nõude peab hageja esile tooma asjaolud, millest saab järeldada, et otsus ei vasta seadusele või selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huvisid. Hageja on vaidlustanud Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsused pankrotihalduri kinnitamise (p 5.1), pankrotitoimkonna valimise (p 4.3) ja pankrotivara müügi viisi (p 3) kohta. Kaebaja väitis, et vastuvõetud otsused on vastuolus seadusega ja nendega rikutakse võlausaldajate ühiseid huvisid. Pankrotivõlausaldajate kõige üldisemaks ühiseks huviks on saada oma nõuded rahuldatud pankrotivara arvelt ja kolleegiumi arvates ei saa kaebaja väidetest järeldada, et vastuvõetud otsustega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huvisid. Võlausaldajate huvisid ei saa rikkuda pankrotihalduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine ning veel vähem saavad selleks olla üldkoosoleku protokollis väljatoodud maksejõuetuse põhjused. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust küsimuses, kas vastuvõetud üldkoosoleku otsused vastavad seadusele. Hageja on üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 osas vaidlustanud mitte vastuvõetud otsust, vaid selle vastuvõtmisel toodud põhjendusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Kolleegium leiab, et PankrS § 83 lg 1 järgi saab võlausaldaja vaidlustada üldkoosolekul vastuvõetud otsust ja mitte eraldi selle põhjendusi. Järelikult ei ole PankrS § 83 lg 1 alusel võimalik hageja nõuet rahuldada. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et maksejõuetuse põhjuseid ja hageja käitumist ehituslepingu täitmisel ei ole vajalik käesolevas menetluses hinnata. Üldkoosoleku päevakorrapunktis nr 5.1 otsustati kinnitada pankrotihalduriks Terje Eipre. PankrS § 61 lg 1 ja § 78 lg 1 järgi kinnitab võlausaldajate esimene üldkoosolek pankrotihalduri, kelle eelnevalt on pankrotimääruses PankrS § 31 lg 5 järgi nimetanud kohus. Kolleegium leiab, et õige ei ole kaebaja käsitlus, mille kohaselt annavad aluse pankrotihalduri kinnitamise osas tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks asjaolud, mille on kaebaja teada saanud pärast võlausaldajate üldkoosolekut ja mis väidetavalt tõendavad, et haldur ei vasta PankrS § 56 lg-s 3 sätestatud eeldusele. Halduri vastavust talle esitatud nõuetele on eelnevalt kontrollinud maakohus ja juhul, kui võlausaldaja ei ole nõus isiku kinnitamisega pankrotihalduriks, saab ta hääletada halduri kinnitamisele vastu. Kolleegiumi arvates on kaebaja valinud oma õiguste kaitseks ebaõige vahendi. Pärast võlausaldajate üldkoosolekul halduri kinnitamist, kusjuures selle poolt hääletas ka kaebaja esindaja, saab võlausaldaja, juhul kui ta leiab, et haldur ei vasta talle esitatud nõuetele, esitada PankrS § 68 lg 2 alusel taotluse pankrotimenetlust läbiviivale kohtunikule halduri vabastamiseks. Kuna kaebaja nõue üldkoosoleku päevakorrapunktis nr 5.1 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata eeltoodud põhjustel, siis maakohtu otsuse põhjendused, milles kohus tuvastas, et pankrotihaldur Terje Eipre ei ole sõltuv võlgnikust ja võlausaldajatest, tuleb jätta maakohtu otsusest välja. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased ka võlgniku kaebuses toodud väited Terje Eipre poolt pankrotivara müümise kohta madala hinnaga. Üldkoosoleku päevakorrapunktis nr 4.3 on otsustatud pankrotitoimkonna liikmeteks valida Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkase ja Toomas Kuuse. Kaebaja väitis hagiavalduses, et kõik pankrotitoimkonna liikmed ei vasta PankrS § 74 lg 3 nõuetele, kuna tegemist on võlgniku lähikondsetega. Eeltoodud asjaolu võib olla üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuse aluseks otsuse vastuolu tõttu seadusega.

PankrS § 117 1g 2 nimetab isikud, kes on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed. Kolleegiumi arvates on ebaõige kaebaja käsitlus, mille kohaselt tuleb PankrS § 117 lg 2 p-s 2 sätestatut tõlgendada viisil, kus võlgniku lähikondseks on ka võlgniku ainuaktsionäri juhatuse liige ja võlgniku aktsionäri tütarettevõtte juhatuse liige. Võlgniku lähikondsete ring on seaduses täpselt määratletud ja kolleegium leiab, et see ei kuulu laiendavale tõlgendamisele ja seadusest tuleneb täpselt, millisel juhul on juriidilise isiku juhatuse liige võlgniku lähikondne ja millal mitte (PankrS § 117 lg 2 p 1 ja p 4). Maakohus on õigesti tuvastanud, et Jussi Pärnpuu, kes on võlgniku ainuaktsionäri AS Eesti Talleks juhatuse liige, ei ole võlgniku lähikondne. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud ja selles osas ei korda kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti ei ole võlgniku lähikondne Toomas Kuusk, kes on Saksa Auto AS, kelle aktsionär on AS Eesti Talleks, juhatuse liige. Kaebaja väitis hagis, et Kristjan Kotkas on võlgniku nõukogu liikme Kaido Kotkase poeg, seega väidetavalt isik, kes on PankrS § 117 lg 2 p-s 6 toodud isik. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi nimetatud asjaolu tõendama hageja. Hageja seda tõendanud ei ole. Ebaõige on kaebaja väide, et ta ei pidanud eeltoodud asjaolu tõendama, kuna teised menetlusosalised ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud. Tõendamisest vabastamise aluseks on TsMS § 231 lg 2 järgi vastaspoole omaksvõtt, see tähendab, et vastaspool peab väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustuma kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kaebaja väidet omaks võtnud. Kuna kaebaja väide Kristjan Kostkase ja Kaido Kotkase suguluse kohta oli hagi alusena oluline asjaolu, siis pidi hageja seda tõendama. Kaebajat esindas maakohtu menetluses vandeadvokaat, kellele ei saa tulla üllatusena, et pool peab oma väiteid tõendama, seetõttu ei ole kaebajal põhjust teha maakohtule etteheiteid, et maakohus ei teinud talle ettepanekut vastavaid tõendeid esitada. Kaebaja väited Kristjan Kotkase seotuse kohta AS-iga Eesti Talleks OÜ Prospeed juhatuse liikme Jussi Pärnpuu kaudu, ei anna alust teda pidada võlgniku lähikondseks. Vaidlust ei ole, et pankrotitoimkonna liige Kristjan Kotkas on praeguseks pankrotitoimkonna liikmete hulgast vabastatud ja tema asemele on valitud pankrotitoimkonna liikmeks Heidi Rajamäe. Kolleegiumi arvates ei anna hagis ja kaebuses toodud väited ka alust järeldada, et pankrotitoimkonna liikmed oleksid võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi. Selleks, et isik oleks võlgniku lähikondne seoses nende ühise olulise majandusliku huviga, peab olema tuvastatav, milles täpselt nende ühine huvi seisneb. See, et füüsiline isik on võlgniku ainuaktsionäri või temaga seotud äriühingu juhatuse liige, ei anna alust veel tuvastada nende olulist ühist majanduslikku huvi. Samadel põhjustel ei saa toimkonna liikmeid lugeda võlgniku lähikondseteks ka PankrS § 117 lg 3 järgi. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.