Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD, HAGEJA PÕHJENDUSED

juhtorgani liige, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest, füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ning nimetatud isikute PankrS § 117 lg-s 1 loetletud lähikondsed (sh. ülanejad ja alenejad sugulased). Hageja on veendunud, et kõik kolm valitud pankrotitoimkonna liiget, Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk, on võlgniku lähikondsed PankrS § 74 lg 3 ja § 117 lg 2 tähenduses ning põhjendab seda alljärgnevalt. Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna esimene liige Jussi Pärnpuu on võlgniku aktsionäri ja suurima võlausaldaja AS-i Eesti Talleks juhatuse liige ja esindaja käesolevas pankrotimenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud “TsÜS”) § 31 lg-s 1 on sätestatud, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes TsÜS § 31 lg-st 5, loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega väljendub juriidilise isiku tahe ja teovõime tema organite kaudu. Hageja on veendumusel, et Jussi Pärnpuu valimisega pankrotitoimkonna liikmeks on tekkinud olukord, kus Jussi Pärnpuu tegevus AS-i Eesti Talleks juhatuse liikmena tuleb lugeda võlgniku aktsionäri AS Eesti Talleks tegevuseks. Jussi Pärnpuu on võlgniku aktsionäri esindajana kohustus teha võlgniku huve arvestades otsustusi seaduses ettenähtud pädevuses. Juhtorgani liige kohustub täitma juhitava äriühingu suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Tekib olukord, kus võlgniku kapitali omaniku majanduslik huvi on pankrotimenetluses riivatud ja vastuolus võlausaldajate huvidega. Seega jääksid käesolevas pankrotimenetluses võlgniku võlausaldajate huvid kaitsmata. Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et PankrS § 117 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondlaseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. AS Eesti Talleks on võlgniku ainuaktsionär, mistõttu on AS Eesti Talleks käsitletav võlgniku lähikondlasena. Kuivõrd juriidiline isik saab tegutseda ainult läbi oma organite, siis on ka AS Eesti Talleks juhatuse liikmed käsitletavad võlgniku lähikondsetena. Tulenevalt eeltoodust on hageja arvamusel, et Jussi Pärnpuu on võlgniku lähikondne. Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna teine liige Kristjan Kotkas on Kaido Kotkas’e (isikukood 36311060358) poeg. Kaido Kotkas on alates 9.05.2006. a. olnud võlgniku, Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis), nõukogu liige. Seega on Kristjan Kotkas võlgniku juhtorgani liikme lähikondne, mistõttu tuleb teda tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1 ja 6 ning 74 lg-st 3 lugeda võlgniku lähikondseks. Lisaks esindab Kristjan Kotkas käesolevas pankrotiasjas väikse nõudega võlausaldajat, OÜ-d Prospeed, mis on Jussi Pärnpuu ainuomandis. Seega on Kristjan Kotkas ka võlgniku lähikondlasest, Jussi Pärnpuu’st, majanduslikult sõltuv. Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna kolmas liige Toomas Kuusk on Saksa Auto AS-i (registrikood 10195513) juhatuse liige. Saksa Auto AS’i ainuaktsionär on AS Eesti Talleks, kes nagu juba märgitud on võlgniku aktsionär ja lähikondne. Seega on Toomas Kuusk majanduslikult sõltuv Saksa Auto AS omanikust ning võlgniku lähikondsest AS-ist Eesti Talleks, mistõttu võib ka Toomas Kuusk’e pidada PankrS § 74 lg 3 tähenduses võlgniku lähikondseks.Hageja juhib kohtu tähelepanu veel asjaolule, et Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esitati pankrotitoimkonna liikmed kõik Jussi Pärnpuu, kui AS Eesti Talleks esindaja ettepanekul. Hageja esindaja ettepanekut, valida käesoleva menetluse keerukusest ning võlausaldajate suurest hulgast tulenevalt pankrotitoimkond viieliikmelisena, jäi toetuseta. Samuti jäi toetuseta hageja esindaja ettepanek valida pankrotitoimkonna liikmeks Kristjan Tamme. Eeltoodu põhjal on ilmne, et Üldkoosolekuga valiti pankrotitoimkonda kõik suure nõudega võlausaldaja, AS-iga Eesti Talleks, seotud isikud, mistõttu on oluliselt kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. Seega on nimetatud isikute valimine pankrotitoimkonda vastuolus seadusega.

Üldkoosoleku protokolli p 5.1 alusel kinnitati Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) pankrotihalduriks Terje Eipre. PankrS § 56 lg 3 kohaselt peab haldur olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Hagejal, kui võlausaldajal, puudub usaldus pankrotihaldur Terje Eipre vastu, kuivõrd hageja hinnangul on pankrotihaldur Terje Eipre seotud AS-iga Eesti Talleks. Hageja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Riigikohtu halduskolleegium on menetlenud kohtuasja nr. 3-3-1-38-03, milles osales menetlusosalejana ka AS Eesti Talleks. AS-i Eesti Talleks esindas nimetatud asjas oli vandeadvokaat Terje Eipre. Seega on AS Eesti Talleks ja vandeadvokaat Terje Eipre omavahel majandussuhetes ning nende omavaheline läbisaamine on nende mõlema majanduslikes huvides. Terje Eipre kui vandeadvokaadi majanduslik kasu on otseses sõltuvuses tema klientide, kelleks antud juhul on võlausaldaja ning võlgniku aktsionär, rahulolust. Seega ei ole Terje Eipre sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast, mistõttu ei vasta Terje Eipre PankrS § 56 lg-s 3 toodud nõuetele. Üldkoosoleku päevakorrapunktiga 5.2. otsustati mitte kinnitada pankrotihaldurina Sirje Tael. Hagejale tundub enam kui kummaline, et pankrotihaldur, kes oli käimasolevat pankrotimenetlust algusest peale läbi viinud, kõrvaldati põhjendusi andmata halduri kohalt. Ainsa põhjendusena nähtub üldkoosoleku kohta koostatud protokolli päevakorrapunkti 5.2 järel (lk. 9 lõpp ning lk. 10 algus) Jussi Pärnpuu seletus “esindatavate võlausaldajate seisukohti ühe halduri osas”. Hageja esindajana Üldkoosolekul viibinud vandeadvokaat Anto Kasak võib käeolevaga kinnitada, et viidatud Jussi Pärnpuu selgitust Üldkoosolekul ette ei kantud. Alljärgnevalt selgitab hageja lühidalt Sirje Tael’a pankrotihalduriks kinnitamise arutelu. Pankrotihaldur Terje Eipre tegi ettepaneku ja pani hääletusele Sirje Tael’a kinnitamise pankrotihalduriks. Kõik kohal viibinud võlausaldajad hääletasid Sirje Tael’a kinnitamise poolt, välja arvatud Jussi Pärnpuu, kes otsustas jääda esialgu erapooletuks. Seepeale pöördus Jussi Pärnpuu poole Terje Eipre ning küsis, kas Jussi Pärnpuu esindatavad tõesti soovivad kahe pankrotihalduriga menetluse jätkamist, mille peale vastas Jussi Pärnpuu, et ta hääletab Sirje Tael’a vastu. Sama võivad kinnitada ka Üldkoosolekul viibinud Kristjan Tamm ja Tarmo Jõulu. Seega on selline selgitus protokolli omavoliliselt hiljem juurde lisatud, mis viitab otsesele, teisi võlausaldajaid kahjustavale koostööle Terje Eipre ja Jussi Pärnpuu ning tema esindatavate vahel. Arvestades, et esialgu oli võlgniku pankrotihalduriks Sirje Tael ning hiljem määras kohtunik töö mahukuse tõttu AS Eesti Talleksi taotlusel veel teise pankrotihalduri, Terje Eipre, jääb hagejale selgusetuks miks otsustati niivõrd töömahukas pankrotiasjas kinnitada ainult üks ning hiljem lisatud pankrotihaldur. Selline käitumine viitab taaskordselt pankrotihaldur Terje Eipre ning suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks koostööle käesoleva pankrotimenetluse kontrollimiseks. Hageja soovib kohtu tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele. Üldkoosolekul kinnitati kahest kohtu poolt määratud pankrotihaldurist vaid üks, Terje Eipre. Terje Eipre on kliendisuhtes suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks. Põhjendus ainult ühe võlausaldaja valimiseks on protokolli lisatud omavoliliselt. Nendest asjaoludest võib ilmselt järeldada, et pankrotimenetlust toimetatakse kallutatult ning üksnes AS Eesti Talleks huvides, kes läbi pankrotihaldur Terje Eipre kontrollib sisuliselt pankrotimenetluse käiku. Hageja soovib rõhutada, et lisaks pankrotihalduri kohustusele olla objektiivne peab pankrotihaldur ka näima objektiivne. Loetletud asjaolusid arvestades on ilmne, et võlausaldajatel puudub usaldus pankrotihaldur Terje Eipre suhtes. Hageja on veendunud, et pankrotihaldur Terje Eipre pankrotihalduriks kinnitamine on vastuolus PankrS §56 lg-s 3 sätestatuga.

hinnangul on pankrotihalduri kulude ja tulude hindamine väär ning järeldus eelarve “enamvähem” tasakaalust võlausaldajate eksitamine. Tuginedes võlgniku endise juhatuse koostatud 2008 – 2009 aasta eelarvele on 2008 aasta oktoobri kuludeks planeeritud 2 166 400.- krooni. Arvestades, et pankrotimenetluses on tööjõule tehtavaid kulutusi vähendatud ca. 610 000.krooni võrra kuus, siis jääb oktoobri kuludeks alles siiski 1 556 400.- krooni, mis on üle kahe korra suurem summast, mille pankrotihaldurid deklareerisid. Samuti jääb hagejale arusaamatuks tulude summa deklareerimine koos käibemaksuga. Arvestades, et 2008. aasta oktoobri kulud on ca. 1 500 000 krooni kuus ning tulud ilma käibemaksuta on ca. 466 000.krooni, siis teenib võlgnik ainuüksi oktoobrikuus kahju üle 1 000 000.- krooni. Sellises olukorras väita, et eelarve on “enam-vähem” tasakaalus on selge võlausaldajate eksitamine ning selline tegevus kahjustab oluliselt võlausaldajate huve. Hageja on seisukohal, et võlgniku tegevus tuleks koheselt lõpetada suurte kahjude vältimiseks. Hageja juhib veel kohtu tähelepanu Üldkoosoleku protokolli kolmandale päevakorrapunktile, kus toob pankrotihaldur Terje Eipre ära maksejõuetuse põhjused. Viidatud punkti kohaselt “oli ehitusleping sõlmitud lahtise eelarvega ja võimaldas ülekuumenenud ehitusturul ehitajal hinda algselt planeerituga võrreldes mitmekordseks tõsta ja tähtajaga hilineda“. Selline pankrotihalduri väide on väär ning ei tugine faktidel. Hageja ei ole oma kohustuste täitmisega ühtegi päeva hilinenud. Samuti ei ole hageja tõstnud meelevaldselt ehituse hinda. Iga töölõigu ehitusmaksumuse otsustas võlgnik, mitte hageja. Võlgnikul oli õigus otsida igale töölõigule iseseisvalt teostaja või valida talle ehitaja poolt esitatud 3 võrdleva pakkumise seast sobiv. Asjaolu, et tellija ei suuda enne ehitust ebaprofessionaalsusest tingituna prognoosida ehitusmaksumust, ei saa olla etteheidetav ehitajale. Hageja on täitnud kõik töövõtulepingus sätestatud kohustused nõuetekohaselt ning pankrotihalduri väide tähtaja hilinemise ja justkui ebaõiglase hinnatõstmise kohta on ebakompetentsed ning pahatahtlikult eksitavad. Hageja hinnangul peab Üldkoosoleku otsuse seaduspärasuse hindamisel arvestama järgmiste asjaoludega:

tehtud otsuste kehtetus; 2. jätta menetluskulud Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) (registrikood 10540683) üldkoosoleku kanda.

Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrot. Seega esindas advokaat Martin Traat võlausaldajat, AS-i Floorin, kelle avalduse alusel AS-i Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrot välja kuulutati. Samuti on Martin Traat pidanud läbirääkimisi nii AS-i Floorin kui ka AS-i Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) esindajana Celander Ehitus OÜga. Martin Traat töötab aga advokaadibüroo Eipre & Partnerid kodulehekülje (Lisa nr. 6) ning Eesti Advokatuuri kodulehekülje (Lisa nr. 7) andmetel advokaadibüroos Eipre & Partnerid. Seega on võlausaldaja esindaja Martin Traat ning pankrotihaldur Terje Eipre tööl ühes ja samas büroos, mistõttu on tekkiv huvide konflikt ilmne. Nii on advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille osanik ning juhatuse liige on Terje Eipre, huvides tema klientide kvaliteetne teenindamine, mis mh. hõlmab kliendi huvide eest seismist. Seega on Terje Eipre’l kohustus viia erapooletult läbi AS-i Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrotimenetlust ning samas olla vähemalt ühele võlausaldajale lojaalne ning seista tema huvide eest. Selline olukord viitab järjekordselt pankrotihaldur Terje Eipre mittevastavusele PankrS § 56 lg-s 3 toodud nõuetele ning viitab otsesele koostööle Terje Eipre ning võlausaldaja vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED

juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga. Seega ei ole eraldi võlgniku lähikondsena nimetatud aktsionäri juhtorgani liiget. Hageja leiab, et Toomas Kuusk on seoses Saksa Auto AS-iga, mis kuulub AS-le Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta üldse seadusele. Pankrotiseaduse § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile kuuluvat kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Arusaamatu on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla sama aktsionär, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud, mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Kristjan Kotkas on samas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja ise. K.Kotkas kinnitab kohtule, et ei sõltu majanduslikult Jussi Pärnpuust ning pole temaga seotud äriühingute töötaja, kuigi seda väidab paljasõnaliselt hageja. Seega suudab ta esindada väikevõlausaldajaid täiesti sõltumatult. Hageja väidab, et häälteenamust ei saanud tema esindaja ettepanek valida pankrotitoimkonna liikmeks Kristjan Tamme. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et Kristjan Tamme valimiseks pankrotitoimkonna liikmeks on tal vaja saada lihthäälteenamus, seega suurvõlausaldaja toetus. Seda Kristjan Tamme ei saanud ega saagi, kui ta ei esita ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi motiveeritud argumenti, tõsiseltvõetavat väidet või tõendit selle kohta, mismoodi on kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. Lähtutud on vaid oma isiklikest (ja ilmselt ka endise võlgniku juhatuse) huvidest, nagu nähtub hagi lisast ning tekstist.

lisaks eeltoodule ka põhjendamata ja tõendamata. Kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda.

Kuidas üldse saab eeltoodud asjaoludele tuginedes väita, et Terje Eipre on AS'iga Floorin kui võlausaldajaga mingiski koostöös või kuidagi seotud. Nimetatud väide jääb kostjale täiesti arusaamatuks. Antud pankrotimenetluses esindab AS-i Floorin advokaat Indrek Västrik. Täiesti arusaamatuks jääb hagi esitamine üldkoosoleku p. 5.2. osas. Kas hageja kavatseb kuidagi sundida või kohustada Sirje Taela jätkama haldurina? Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist ei ole Sirje Tael ise vaielnud tema mittenimetamise vastu, järelikult on ta nõustunud nii talle 200 000.- kroonise tasu maksmisega kui ka sellega, et ta ei jätka enam haldurina. Kostjale teadaolevalt on Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) vara enampakkumisel edukalt müüdud tingimustel ja alghinna eest nagu 08.10.2008.a. Ametlikes Teadaannetes ilmunud enampakkumisteates oli avaldatud. Seetõttu ei ole enam hagi selles osas asjakohane, sest vaidlustatud on toiming, millega on pandud vara müüki. Kostjale jääb samas ka arusaamatuks, kas vaidlustatud on kuulutuse avaldamine või milline toiming täpsemalt. Millise eesmärgi saavutamist hageja selle taotluse osas soovib, jääb kostjale arusaamatuks. Nagu näha oli hageja oma väidetes (hagiavalduse täiendus lk. 9) ennatlik, väites, et mõistlik ei ole loota, et avalikul enampakkumisel terviklik ning töötav ettevõte müüakse maha. Kindlasti ei ole kõikide võlausaldajate huvides antud hetkel juba toimunud pankrotivara müügiga seoses kasvõi ühe tehingu või toimingu kehtetuks tunnistamine. Pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on selle kiire ja majanduslikult otstarbekas läbiviimine. Haldur on antud juhul juhindunud täpselt PankrS § 55 lg. 1 nõudest tagada seaduslik kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Vastuväide hagiavalduse täiendusena esitatud nõude menetlusse võtmisele. Hageja poolt 21.10.2008.a hagiavalduse täiendusena esitatud taotlus, s.o avalduse lk. 7-9, hagi resolutsiooni p 6, väljub käesoleva hagimenetluse piiridest. Nimelt esitas hageja 29.09.2008.a PanrS § 83 lg 1 alusel hagi kostja (võlausaldajate üldkoosoleku) 19.09.2008.a otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seejärel 21.10.2008.a esitas hageja hagiavalduse täienduses nõude: tühistada Haabersti Perespordikeskuse AS'i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre poolt pankrotihaldurina tehtud toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani vara suulisel enampakkumisel müüki. Ühtlasi taotleb hageja eelnimetatud nõude tagamist (21.10.2008.a avalduse lk 9-10 ja hagi resolutsiooni p 1). Esiteks juhib kostja tähelepanu, et eelnimetatud nõuet hageja 19.09.2008.a ei ole esitanud, st hageja on esitanud uue nõude. Kuna nõue on esitatud pärast PankrS § 83 lg 2 sätestatud tähtaja möödumist, siis on antud nõue aegunud. Kostja taotleb jätta hagi antud nõude osas menetlusse võtmata ja juba alustatud menetlus lõpetada. Samas juhib kostja tähelepanu sellele, et eelnimetatud nõue ei ole esitatud kostja, vaid pankrotihalduri toimingu vastu. Ka hageja ise viitab hagi täienduse punktis VIII PankrS § 67. Antud säte reguleerib kaebust halduri tegevuse peale. Nõuet pankrotihalduri tegevusele pole võimalik lahendada võlausaldajate üldkoosoleku vastu esitatud nõude lahendamisel (kostjaks üldkoosolek). Tegemist on uue nõudega teise isiku vastu, mida tuleb menetleda eraldi koos kõikide menetluse eelduste, sealhulgas hagi lubatavuse, riigilõivu tasumise jm. menetluse eelduste kontrollimise järgselt. Eeltoodud põhjendustel on hageja eelnimetatud nõue asjakohatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna hagi punktis 6 toodud nõue väljub tsiviilasja nr. 2-08-6449 piirest, siis on asjakohatu ja tuleb läbi vaatamata jätta ka selle suhtes esitatud hagi tagamise taotlus. Hageja poolt pankrotihalduri vastu nõude esitamine, serveerides seda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi täiendusena, viitab hageja soovile vältida hagi lubatavuse eelduste kohtu poolt kontrollimist ja kohut eksitada. Eelkirjeldatud tegevus on käsitatav menetlusõiguste kuritarvitamisena, millega hageja on teadvalt rikkunud TsMS § 200 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi. Kostja märgib täiendavalt, et hageja nõue toimingu tühistamiseks on õiguslikult ainetu. Tühistada saab üldjuhul üksnes tehinguid. Toimingu kui reaalse tegevuse tühistamine on

juriidiliselt sisutühi ega oma õiguslikke tagajärgi. Toimingu tühistamine hagi esemena saab olla mõeldav üksnes sellise toimingu osas, mille tühistamise võimalus on seaduses eraldi sätestatud. Heauskselt menetlusõigusi kasutaval isikul ei saa olla huvi nõude esitamiseks, millel puudub juriidiline sisu. Sisutu nõude menetlemisel puudub ka subjektiivne õigus, mida kohtumenetluses kaitsta ning eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Vastava nõudega hagi tuleb eeltoodud põhjustel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata ka juhul, kui hageja esitaks vormikohase avalduse õige isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja 21.10.2008.a avalduse resolutsiooni punktis 6 toodud nõude menetlemiseks puudub menetlusõiguslik alus ja see tuleb TsMS § 371 lg 2 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel menetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja leidis, et hageja osalise nõuetest loobumise võib vastu võtta ja nende osas menetluse asja lõpetada.

KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED

kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest”. Antud juhul peab seadus expressis verbis silmas lähikondset kui juriidilist isikut, mitte lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget kui füüsilist isikut. Seda seisukohta kinnitab Pankrotiseaduse § 74 lg.1, mis näeb ette, et pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. Pankrotiseaduse § 117 lg.2 teeb vahet, kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline või juriidiline isik. Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, p.4 kohaselt äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige, p.5 järgi füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.2 sätestab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsena juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest ning p.3 juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga. Tuleb rõhutada, et viimatinimetatud normide puhul ei ole eraldi võlgniku lähikondsena nimetatud aktsionäri või osaniku juhtorgani liiget. Kui seadusandja oleks seda soovinud teha, oleks juhtorgani liige lähikondsena eraldi nimetatud Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.-des 2,3 nagu Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.-des 1, 4, 5. Hageja leiab, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub AS-le Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta samuti seadusele. Pankrotiseaduse § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile või osanikule kuuluva kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel võimalikult suur osa võlast tagasi. Meelevaldne on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud, mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Nõuete rahuldamise korra näeb ette pankrotiseadus. Lisaks peab pankrotihaldur oluliseks rõhutada, et valitud toimkonna liikmetest on Kristjan Kotkas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda OÜ Prospeed, kes oli väikse nõudega võlausaldaja, ettepanekul. Arusaamatuks jääb ka väide, et Kristjan Kotkas on majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust. Hageja väidab, et toetuseta jäi tema esindaja ettepanek valida pankrotitoimkonna liikmeks Kristjan Tamme. Kristjan Tamme valimiseks pankrotitoimkonna liikmeks on tal Pankrotiseaduse § 81 lg.1 alusel vaja saada võlausaldajate lihthäälteenamus. Seda Kristjan Tamme ei saanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi motiveeritud argumenti, tõsiseltvõetavat väidet või tõendit selle kohta, mismoodi on kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud pankrotihaldurite poolt koosolekul häälte määramist, jääb kolmandale isikule arusaamatuks, mida hageja soovib oma hagiga saavutada. Kolmas isik leiab, et pankrotitoimkonna liikmed on valitud kooskõlas seadusega ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja põhjendatud. Pankrotitoimkonda valiti kahe suure nõudega võlausaldaja (AS Eesti Talleksi poolt Jussi Pärnpuu ja AS Saksa Auto poolt Toomas Kuusk, vt ka lisa 10) ja ühe väikese nõudega võlausaldaja (OÜ Prospeed poolt Kristjan Kotkas) esindajad. Pankrotitoimkonna kollektiivse organina sätestamise mõte ja eesmärk on selles, et oleks tagatud võimalikult suurema võlausaldajate ringi kaitse. Samas tuleb arvestada, et seadusandja ei näe ette eraldi regulatsiooni mainitud põhimõtte realiseerimiseks juhuks, kui pankrotimenetluses domineerib võlausaldaja, kellel on kõige rohkem hääli.

üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Hageja esindaja hääletas Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul pankrotihalduri Terje Eipre kinnitamise poolt. Terje Eipre poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud võlausaldajad ühehäälselt. Järelikult vaidlustab hageja esindaja iseenda otsust kinnitada Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduriks Terje Eipre. Täiesti meelevaldne on hageja esindaja väide, et Terje Eipre on tööalaselt seotud AS-ga Eesti Talleks, kui esindas nimetatud ettevõtet enam kui 5 aastat tagasi halduskohtumenetluses Riigikohtus. Märkimist väärib fakt, et kolmas isik Terje Eipre teenib elatist vandeadvokaadina, kelle kutsetegevust reguleerib Advokatuuriseadus. Hagist ei selgu, millised lepingulised või lepinguvälised seosed võlausaldajaga on pankrotihalduril ja kuidas on Terje Eipre tööalaselt seotud AS-ga Eesti Talleks käesolevas pankrotimenetluses. Samuti on kohatu väide, et kui Terje Eipre on osalenud seoses kutsetegevusega ühes halduskohtumenetluses aastal 2003, tekib tal seeläbi AS-ga Eesti Talleks selline side, mis kestab kuni käesoleva pankrotimenetluseni. Teatavasti lõpevad advokaadi ülesanded kliendi esindamisel tööülesande täitmisega, milleks oli sõlmitud õigusteenuste leping ja hageja poolt viidatud väidetava seose osas on kliendileping lõppenud, mida tõendab hageja ise Riigikohtu lahendiga. Vandeadvokaadil on kliendisuhe üksnes ja ainult juhul, kui on sõlmitud kehtiv kliendileping ehk leping õigusteenuse osutamiseks. Advokaadibürool Eipre & Partnerid ei ole ühtegi kehtivat õigusabi lepingut AS-ga Eesti Talleks, AS-ga Saksa Auto või OÜ-ga Prospeed (vt lisad nr 2-4). Hageja esindaja Anto Kasak, kes osales võlausaldaja esindajana üldkoosolekul, oli koosoleku toimumise ajal teadlik sellest, et Terje Eipre esindas enam kui 5 aastat tagasi AS-i Eesti Talleks halduskohtumenetluses, kuivõrd töötas ise sel ajal eelnimetatud vaidluses kliendi esindamiseks kliendilepingu sõlminud advokaadibüroos Markus Meidra Missik & Ko advokaadina. Seega ei ole välistatud ka see, et ka hageja esindaja ise on kunagi AS-i Eesti Talleks esindanud. Hageja väljendatud loogikat kasutades võib seega öelda, et ka hageja esindaja Anto Kasak on seotud suurima võlausaldaja AS-iga Eesti Talleks, mistõttu tal võib käesolevas asjas esineda huvide konflikt.Ühtegi tõendit oma väite kohta Terje Eipre seotusest ja majanduslikust seotuses AS-ga Eesti Talleks ei ole hageja kohtule esitanud. Pankrotihalduri kinnitamise osas viitab hageja ka asjaolule, nagu ei kajastaks protokoll tegelikult koosolekul toimunut (vt hagiavalduse lk 4, 3.lõik). Selles osas nõustub pankrotihaldur hagejaga osas, mis puudutab võlausaldaja esindaja Jussi Pärnpuu juttu koosolekul. Kolmanda isiku esindajana palus T.Eipre käesolevat vastust koostades selgitusi nii Jussi Pärnpuult kui koosolekut protokollinud Sirje Taelalt. Mõlema vastused on lisatud käesolevale vastusele (vt lisad nr 6-7). Vastustest tuleneb, et tõepoolest ei selgitanud Jussi Pärnpuu oma seisukohti ühe halduri soovi osas nii selgelt ja pikalt, nagu need kajastuvad protokollis. Samas palus võlausaldaja oma täpsema ja pikema selgituse hiljem protokolli kanda, mida protokollija käsitles protokolli täiendamise soovina, lähtudes analoogia korras TsMS-s sätestatud regulatsioonist ning üldise selguse vajadusest. Kuivõrd otsuse sisu sellest ei muutunud, on kolmas isik seisukohal, et sellel põhjendusel ei kuulu käesolev hagi rahuldamisele. Ülejäänud osas ei saa kolmas isik koosolekul väidetavalt toimunuga nõustuda. Kindlasti ei küsinud T.Eipre „kas Jussi Pärnpuu esindatavad tõesti soovivad kahe pankrotihalduriga menetluse jätkamist?”, vaid küsis selgitust, miks esindaja hääletab pankrotihaldur Sirje Taela vastu.Lisaks eeltoodule nähtub PankrS §-st 83, et vaidlustada saab üksnes üldkoosoleku otsuseid ja mitte protokolli. Seetõttu jääb kolmandale isikule hagi esitamise eesmärk osaliselt arusaamatuks. Hageja ei ole ka esitanud pankrotihaldurile ühtki taotlust protokolli paranduste sisseviimiseks. Kolmas isik on seisukohal, et protokolli parandamisele ja sinna täienduste viimisele võib kohaldada analoogiat TsMS §-ga 53. Seega tulnuks hagejal juhul, kui ta leidis, et protokoll ei vasta osaliselt koosolekul öeldule, esitada oma vastuväited ja taotlus protokolli parandamiseks.

Seda hageja teinud ei ole. Seadus ei näe ette võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli kohtuliku vaidlustamise võimalust.

Pankrotiseaduse § 83 lg.1 näeb ette, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse (mitte protokolli teksti), mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Seaduse mõte seisneb selles, et kui üldkoosolekul jääb rahuldamata võlausaldaja seadusele vastav ettepanek ja üldkoosolekul võetakse vastu ebaseaduslik ettepanek, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda oma õiguste kaitsmist hagimenetluses. Käesoleval juhul ei ole hageja ühelegi otsusele vastu hääletanud ja kõikides hageja poolt vaidlustatud küsimustes on hageja hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt (v.a. Jussi Pärnpuu ja Toomas Kuuse pankrotitoimkonna liikmeks kinnitamise kohta, kus hageja ei hääletanud) sellisel kujul, nagu protokollis on fikseeritud. Järelikult on hageja ise soovinud sellise õigusliku tagajärje saabumist, nagu on fikseeritud võlausaldajate üldkoosoleku protokollis. Pankrotiseaduse § 83 lg.1 ei reguleeri seda küsimust, mis juhtub siis, kui võlausaldaja soovib ise tunnistada kehtetuks otsuse, mille poolt ta koosolekul hääletas. Sellisel juhul tuleb kohaldada Äriseadustikus toodud norme, mis reguleerivad osanike/aktsionäride otsuste vaidlustamist. Äriseadustiku § 302 lg. (3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele.Hageja on hääletanud kõikide tema poolt vaidlustatud otsuste vastuvõtmise poolt. Hageja ei ole lasknud kanda protokolli ühtegi vastuväidet. Faktilistest asjaoludest ja seaduse mõttest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hagi rahuldamiseks puudub nii sisuline kui ka õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata/rahuldamata, kuna hageja vaidlustab eelnevalt enda poolt heaks kiidetud otsuseid. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille vastuvõtmise poolt vaidlustaja ise hääletas. TsMS § 423 lg.2 p. 1,2 sätestavad, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagejaõiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagiga esitatud faktiliste väidete õigsust ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei oma võlausaldajana piisavalt hääli võlausaldajate üldkoosoleku otsuste muutmiseks, seega ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kolmas isik palub kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

kinnitamise kohta on sel juhul siiski tehtud seaduslikult ning puudub võimalus seda vaidlustada. Juhul, kui haldur viib menetlust läbi viisil, mis võimaldab kahelda tema sõltumatuses, näeb seadus selleks puhuks ette teistsugused kontrollimehhanismid ning võimalused võlausaldajate jaoks oma õigusi kaitsta. Lisaks märgib kolmas isik, et Terje Eipre nimetati pankrotihalduriks pankrotiotsusega, seega ligi 1 kuu enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku päevakorra näeb ette PankrS § 78 lg 2, s.h selle, et esimesel üldkoosolekul otsustatakse pankrotihalduri kinnitamine. Seega on hageja viited võrdluses aktsionäride üldkoosolekuga selles osas, et aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel on aktsionärile teada täpne päevakord ning aktsionär saab sellega tutvuda, mistõttu peab aktsionäride üldkoosoleku otsuse vaidlustamise võimalus olema piiratum kui võlausaldajate üldkoosoleku puhul, asjakohatud ja põhjendamatud. Hageja seisukoht on ka selles küsimuses täiesti väär. Pankrotihalduri kinnitamise otsustamine ei saanud küll hagejale kuidagi üllatusena tulla, juhul kui hageja esindaja on tutvunud pankrotiseadusega. Antud juhul oli võlausaldajatel piisavalt aega, jõudmaks järeldusele, kas neil on pankrotiotsusega nimetatud pankrotihaldurite halduriks olemisele vastuväiteid või mitte. Lisaks antakse võlausaldajatele koosolekul võimalus saada ülevaade pankrotihalduri senisest tegevusest konkreetses pankrotimenetluses ning siis teha otsus, kas halduri kinnitamine on põhjendatud või mitte. Hageja järjekindlad viited Terje Eipre seotusele AS-iga Eesti Talleks (seekord küll juba AS-i Eesti Talleks ühe juhatuse liikme, Andres Sarriga) on otsitud, alusetud ja tõendamata. Hageja poolt esitatud kohtute dokumendiregistri väljavõte ei tõenda kuidagi Terje Eipre seotust ega „majanduslikku sõltuvust" MTÜ-st Lohusalu Vesi ega AS-st Eesti Talleks ega Andres Sarrist. Antud väljavõttelt ei selgu ka üldse, keda Terje Eipre kõnealuses tsiviilasjas esindab. Miks peaks see olema üldse MTÜ Lohusalu Vesi, mitte Keila vald või keegi kolmas? Seega on hageja esitanud paljasõnalise ja tõendamata väite. Kolmas isik tuletab meelde, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama oma nõuete ja väidete aluseks olevaid asjaolusid. Kolmas isik märgib, et antud juhul ei ole hageja oma väidet tõendanud. Kohtute dokumendiregistri väljavõttelt ei selgu hageja poolt väidetud asjaolud, mistõttu ei ole dokumendiregistri väljavõte kolmanda isiku hinnangul käesolevas asjas asjakohane tõend ja kolmas isik palub väljavõtet mitte võtta tõendina tsiviilasja materjalide juurde. Muu hulgas nähtub Krediidiinfost, et Andres Sarri on seotud hetkel 25 aktsiaseltsi, 3 osaühingu, 3 mittetulundusühingu, Eesti Jahispordi Liidu, Lennart Meri Euroopa Sihtasutuse, Looduskaitseseltsi Koprad ja Ilves, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Innovatsioonifondi sihtasutuse, Eesti Jahispordi Liidu ja Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi sihtasutusega. Seega lähtudes hageja loogikast saab teha järelduse, et ka Celander Ehitus OÜ ise on seotud ja majanduslikult sõltuv Andres Sarrist ning kõigist temaga seotud äriühingutest, sihtasutustest ja MTÜ-dest. Nimelt on nii Celander Ehitus OÜ juhatuse liikmed kui ka Andres Sarri lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning seotud ka muu hulgas Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi sihtasutuse kaudu. Samuti on poolte vahel olnud kaudselt sõlmitud ehituslepinguid. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja mõttekäik halduri sõltuvuse osas õige. Lisaks eeltoodule jääb kolmandale isikule arusaamatuks, kuidas seaks kasvõi näiteks MTÜ Lohusalu Vesi esindamine ühes tsiviilasjas vandeadvokaat Terje Eipre poolt kahtluse alla tema sõltumatuse Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) haldurina. Haldur kinnitab, et MTÜ Lohusalu Vesi poolt ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust esitatud, mistõttu ei ole tegemist võlausaldajaga käesolevas pankrotimenetluses. Kolmas isik palub jätta tähelepanuta hageja poolt esitatud kirja, mille pankrotihaldur saatis pankrotimenetluses järelepärimisena hagejale. Antud asjas on kiri täiesti asjakohatu ega tõenda hagi esemesse puutuvaid väiteid, sh. esimese üldkoosoleku otsuste ebaseaduslikkust. Antud asjas pole kindlasti mõtet hakata pidama ehitusvaidlust ega ka mõtet tegeleda võlgniku esindaja Indrek Pertelsoni tsiv asja nr 2-08-21280 vandega kinnitatud kirjalike ütluste (sh. ehituse kallinemine ja ehituse valmimise hilinemine; vt. võlgniku vande lisa nr. 25, mis on

lisatud kolmanda isiku 14.10.2008 vastuse lisana nr 8) ümber lükkamisega. Antud asjas ei oma see mitte mingit sisulist tähtsust. Advokaat Martin Traat'i osas soovib kolmas isik märkida järgmist. Martin Traat asus Advokaadibüroosse Eipre & Partnerid tööle 28.07.2008.a. Vastavasisuline teade on avaldatud ka Eesti Advokatuuri juhatusele ning kajastub Eesti Advokatuuri juhatuse 05.08.2008.a istungi protokollis. Kolmas isik leiab, et puudub hetkel vajadus nimetatud protokolli tõendina esitamiseks, kuid juhul, kui hageja peaks kolmanda isiku väitele Martin Traat'i tööleasumise aja osas vastu vaidlema, esitab kolmas isik mainitud protokolli. Ajal, mil Martin Traat esindas pankrotiavalduse esitanud AS-i Floorin, töötas advokaat Martin Traat Advokaadibüroos Siigur, Kõrgesaar & Partnerid ning Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid omas kliendilepingut AS-iga Floorin. Pankrotihaldur kinnitab käesolevaga, et Advokaadibüroos Eipre & Partnerid tegutsemise ajal ei ole Martin Traat AS-i Floorin esindanud. Seda kinnitab ka pankrotiotsus (lisa 1), kus OÜ Floorin esindajaks on märgitud hoopis advokaat Indrek Västrik Advokaadibüroost Valdma & Partnerid. Sama asjaolu kinnitab ts asjas nr 2-08-21280 toimiku lk. 105 (lisa 2), kus on advokaat Indrek Västriku teatis, et tema esindab pankrotimenetluses võlausaldajat AS Floorin. Kolmandale isikule teadaolevalt, esindab sama advokaat võlausaldajat tänaseni. Asjaolu, et pankrotihalduriga samasse advokaadibüroosse tööle asunud advokaat on varasemalt teises advokaadibüroos töötades esindanud lepingu alusel mõnd võlausaldajat ning selline kliendisuhe pankrotihalduri büroosse tööle asudes ei jätku, ei anna kuidagi alust süüdistada pankrotihaldurit erapoolikuses või sõltuvuses ühest võlausaldajast. Kolmas isik lisab, et usaldus pankrotihalduri vastu saab lõppeda lähtuvalt mingist konkreetsest antud menetlusega seotud teost või tegevusetusest, mis on olnud võlausaldajatele kahjulik, mitte aga formaalsetel ja oletuslikel alustel. Üldkoosoleku protokolli osas peab kolmas isik vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja üritab kohut ja menetlusosalisi eksitada. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollijaks oli Sirje Tael, mitte Terje Eipre. Hageja üritab aga viidata, nagu näitaks asjaolu, et protokollija ühe koosolekul osalenud võlausaldaja soovil täiendas protokolli, taaskord pankrotihaldur Terje Eipre sõltuvust võlausaldajast. Kolmas isik leiab, et selline väide on pahauskne, paljasõnaline ja ka täiesti põhjendamatu. Hageja on oma hagiavaldust täiendanud nõudega tühistada Terje Eipre pankrotihaldurina tehtud toiming, millega Terje Eipre pani pankrotivara suulisel enampakkumisel müüki, kuivõrd pankrotihaldur Terje Eipre ei vasta pankrotiseaduses toodud nõuetele ning tema tegevus võib oluliselt kahjustada teiste võlausaldajate huve. Hageja ei ole seejuures põhjendanud, millise võlausaldajate huvide olulise rikkumise saab pankrotivara müük kaasa tuua. Vastavalt PankrS § 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Seega on seadusandja pankrotimenetluse kõige olulisemaks eesmärgiks seadnud võlausaldajate nõuete rahuldamise ja seda eelkõige läbi võlgniku vara müügi. PankrS § 55 lg 1 kohaselt tagab haldur seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka menetluse. Eeltoodud sätetest tuleneb, et vara müük on üks olulisemaid pankrotihalduri ülesandeid ning seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi rõhutada, et ideaalis peaks pankrotimenetlus olema ka kiire menetlus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kindlasti põhjendatud ainuüksi seetõttu, et käimas on vaidlus üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, peatada sisuliselt kogu pankrotimenetlus. Kolmas isik peab ka vajalikuks meelde tuletada, et 24.10.2008.a enampakkumisel võlgnikule kuuluv hoonestusõigus koos spordiklubi hoone ja sisustusega ka võõrandati, mistõttu on hageja hagi täienduses esitatud nõude näol tegemist sisutühja nõudega. Enampakkumine on nüüdseks edukalt läbi viidud ning müügis olnud vara võõrandatud. Kuna hageja ei lootnudki, et töötav ettevõte maha müüakse, siis hetkel peaks ta enampakkumise tulemusega ja halduri tööga väga rahul olema ning oma nõuetest loobuma.

Nagu on oma vastuses hagiavalduse täiendusele märkinud ka kostja, jääb ka hagejale endale arusaamatuks, millist hageja seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitset hageja antud juhul otsib. Samuti on hagiavalduse täienduses esitatud uus nõue: tühistada pankrotihalduri poolt tehtud toiming, millega pankrotihaldur pani vara suulisel enampakkumisel müüki, täiesti kokkusobimatu algse hagiga üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Tundub, et hageja enda soovid on vastuolulised ja seega polegi hagi võimalik rahuldada. Ka pole võimalik aru saada, kas vaidlustatakse kuulutuse avaldamist, kui halduri toimingut või mõnd muud halduri toimingut. Samuti ei saa aru, millise eesmärgi saabumist hageja soovib antud pankrotimenetluses. Ka ei vasta hageja poolt esitatud hagiavalduse täienduses toodud uus nõue PankrS § 83 kaebeõiguse kohaldamise eeldusele ega eesmärgile, sh. 10 päevasele kaebuse esitamise tähtajale alates koosolekust. Seega on uus võimalik nõue aegunud. Nimetatud sätte eesmärk on lahendada küsimused, mis tõstatati kaebaja poolt üldkoosolekul, kuid jäid lahenduseta. Antud säte ei võimalda pärast koosolekut asuda arutama asjaolusid, mida üldkoosolekul ei arutatud. Seega tuleb vastavalt TsMS-le hagiavalduse täienduses esitatud nõue: tühistada pankrotihalduri poolt tehtud toiming, millega pankrotihaldur pani vara suulisel enampakkumisel müüki menetlusse võtmata või juba alustatud menetlus koheselt lõpetada. Kohtuistungil jäi kolmas isik oma seisukohtade juurde, leides et hagi on põhjendamata ja tõendamata, samuti jääb talle arusaamatuks hagi esitamisega taotletav eesmärk ning hageja õiguste väidetav kahjustamine. Kolmas isik leidis, et hageja osalise nõuetest loobumise võib vastu võtta ja nende osas menetluse asja lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

pankrotitoimkonnaga. Vajadusel kuulutus avaldada Ametlikes Teadaannetes. Koosolek tegi ettepaneku vastavalt PankrS §-ile 137, et vara võib müüa ilma enampakkumiseta koostades (kooskõlastades) müügi viisi pankrotitoimkonnaga, kui enampakkumine on nurjunud kahel korral (PankrS § 136 tähenduses). 19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 4.3 kohaselt otsustati pankrotitoimkonna liikmeteks valida Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk. 19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 5.1 kohaselt otsustati kinnitada võlgniku pankrotihalduriks Terje Eipre Terje Eipre kinnitasid koosolekul osalenud võlausaldajad pankrotihalduriks ühehäälselt. Hageja palub tunnistada Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) võlausaldajate 19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punktides 3, 4.3, ja 5.1 tehtud otsuste kehtetus. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ja rikub võlausaldajate huve. Hageja vaidlustab otsuse punkti 3 põhjendusel, et pankrotihaldurid on esitanud moonutatud informatsiooni, mis kahjustab oluliselt võlgniku majanduslikku seisundit ning võlausaldajaid. Hageja leiab, et pankrotitoimkonna liikmed on võlgniku lähikondsed ja koosoleku otsusega kinnitatud pankrotihaldur T.Eipre ei ole sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast.

Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud (PankrS § 74 lg 2). PankrS § 74 lg 3 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. PankrS § 81 lg 1 järgi võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) üldkoosoleku protokolli /t.l. 8-19/ punktis 4.1 otsustasid võlausaldajad valida pankrotitoimkond enim hääli saanud kanditaatidest 3liikmelises koosseisus. Punktis 4.2 otsustati lugeda väikese nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on kuni 1 000 000 krooni ning suurema nõudega võlausaldajaks, kelle nõue on 1 000 001 krooni või suurem. Punktis 4.3 otsustati valida pankrotitoimkonna liikmeteks suure nõudega võlausaldajad Jussi Pärnpuu (AS Eesti Talleks) ja Toomas Kuusk (AS Saksa Auto) ning väiksema nõudega võlausaldaja Kristjan Kotkas (OÜ Prospeed). Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel on Jussi Pärnpuu AS Eesti Talleks, AS Saksa Auto, OÜ Prospeed juhatuse liige /t.l. 33, 34, 35, 92, / ning Toomas Kuusk on AS Saksa Auto juhatuse liige /t.l. 35, 66/. Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) aktsionärid on OÜ Sentimento ja AS Eesti Talleks /t.l. 154/. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et Jussi Pärnpuu kui füüsiline isik on võlgniku so Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) lähikondne Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 tähenduses. Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Antud juhul peab seadus silmas lähikondset kui juriidilist isikut, mitte lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget kui füüsilist isikut. Seda seisukohta toetab ka PankrS § 74 lg 1, mis näeb ette et pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Jussi Pärnpuu oleks AS Eesti Talleks aktsionär. Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et PankrS § 117 lg 2 teeb vahet, kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline või juriidiline isik. Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; punkt.4 kohaselt äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; punkt 5 järgi füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 sätestab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsena juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest ning punkt 3 juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga. Viimatinimetatud normide puhul ei ole eraldi võlgniku lähikondsena nimetatud aktsionäri või osaniku juhtorgani liiget. Kui seadusandja oleks seda soovinud teha, oleks juhtorgani liige lähikondsena eraldi nimetatud Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p.-des 2,3 nagu Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p.-des 1, 4, 5. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub AS-le Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta samuti seadusele. Pankrotiseaduse § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile või osanikule kuuluva kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget. Kolmas isik osundab kohtu hinnangul õigesti asjaolule, et pankrotimenetluses on kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel võimalikult suur osa võlast tagasi. Meelevaldne on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud,

mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Nõuete rahuldamise korra näeb ette pankrotiseadus. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et valitud toimkonna liikmetest on Kristjan Kotkas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda OÜ Prospeed ettepanekul, kes oli väikse nõudega võlausaldaja. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva asjas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, hindamaks hageja väidet, et Kristjan Kotkas on võlgniku juhtorgani liikme lähikondne ja et teda tuleb seetõttu lugeda tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1 ja 6 ning 74 lg-st 3 võlgniku lähikondseks. Paljasõnaline on ka hageja väide, et Kristjan Kotkas on majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust. Selleks et hageja ettepanekul saanuks pankrotitoimkonna liikmeks valituks Kristjan Tamme, olnuks tal Pankrotiseaduse § 81 lg.1 alusel vaja saada võlausaldajate lihthäälteenamus. Seda protokollist nähtuvalt Kristjan Tamme ei saanud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, mismoodi on tema arvates üldkoosoleku ebaõigete otsustega kahjustatud teiste võlausaldajate huvid, tuleb kohtul asuda esitatud tõenditest lähtuvalt seisukohale, et pankrotitoimkonna liikmed on valitud kooskõlas seadusega ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja väited toimkonna liikmete võimalikust kallutatusest on oletuslikud ja paljasõnalised. Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluse käik annab edaspidi vastuse püstitatud kahtlusele, kas võlasusaldajate ühised huvid saavad tagatud ja kas üleüldse toimub nende huvide rikkumine.

hagejale Celander Ehitus OÜ-le saadetud järelepärimisest muuhulgas spordihoone ehitustegevuse kohta /t.l. 95-98/. Kohus leiab, et hageja sellised väited on asjakohatud ega ei ole käesoleva menetluse objektiks. Kohus märgib veelkord, et asjaolud kas hageja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi võlgniku ees või mitte, selguvad Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei tõenda pankrotihalduri seotust ega sõltuvust AS-iga Eesti Talleks ka hageja väited, et pankrotihaldur T.Eipre on võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli omavoliliselt muutnud. Üldkoosoleku protokolli ei koostanud pankrotihaldur T. Eipre, vaid pankrotihaldur Sirje Tael. Viimane nähtub võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli lk nr 3, millel kajastatud teise päevakorra punkti kohaselt kinnitati koosoleku protokollijaks Sirje Tael /t.l. 8-19/. Protokolli muutmist on S. Tael ka ise kirjalikult kinnitanud /t.l. 58-59, 60, 61-62/ märkides, et käsitles J. Pärnpuu selgitusi protokolli täiendamise ettepanekuna ning lisas need protokolli. Kohus märgib siinkohal muuhulgas ka seda, juhul kui hageja leidis, et protokoll ei vasta osaliselt koosolekul öeldule, pidanuks ta pankrotihaldurile esitama oma vastuväited ja taotluse protokolli parandamiseks. Seda hageja teinud ei ole. Seega on kohtu hinnangul hageja väited Advokaadibüroo Eipre & Partnerid ja vandeadvokaat/ pankrotihaldur Terje Eipre ning võlausaldaja AS Eesti Talleks ja selle juhatuse liikme A.Sarri vaheliste seoste kohta alusetud. Kohus leiab seega, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus (5.1.) Terje Eipre kinnitamise kohta Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduriks, vastab seadusele ning tuvastamist ei ole leidnud, et selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või et selle otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramine on sätestatud TsMS §-s 174. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja peab kandma kõik kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik

2-08-64459 Märkus:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.