Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2009.a, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-08-76026
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
AS Swedbank hagi OÜ A ja SL vastu põhivõla, intressi, viiviste nõudes. Tsiviilasja hind on 101955,86 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Swedbank (XXX, XXX), esindaja Diana Freivald
esindajad
Kostjad
SL(XXX, XX), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind 21.09.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja Diana Freivald Kostja S. L esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
Istungi toimumise aeg, osalenud isikud
Hageja nõue, põhjendused sõlmis hageja (end ärinimi AS Hansapank) OÜ-ga A laenulepingu 06-082097-Jl (tõend: leping 06-082097-Jl, laenu tagastamise graafik), mille alusel andis OÜ-le A laenu 130 000 krooni.
2-08-10730
Kostja OÜ A pidi lepingu p 7.2. alusel tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus fikseeritud määras ja lepingu p 2.6 järgi oli intressimäär aastas 14%. Lepingu p 2.2 ja 6.1 järgi tuli laenu tasuda tagasi osade kaupa iga kuu 24. kuupäeval ja laenu tagastamise lõppaeg oli lepingu p 2.3 järgi 24.05.2011. Kuna OÜ A oma kohustisi lepingu järgi ei täitnud, siis saatis hageja OÜ-le A 06.02.08 teate võla tasumiseks 10 päeva jooksul ja hoiatas lepingu ülesütlemisest võla tasumata jätmise korral (tõend: teatis 06.02.08). 04.05.08 saatis hageja korduva teate võla tasumiseks (tõend: teatis 04.05.08). Leping on üles öeldud 25.07.08 seisuga, millest teavitas OÜ-d A 25.07.08 (tõend: teatis 25.07.08) ja palus kõikide võlgnevuste tasumist, mida ei ole OÜ A teinud. Võlg on hagi esitamise päeva seisuga 101855,86 krooni, intress on 8723,96 krooni ja viivis 19364,58 krooni. Viivis võib hageja nõude lepingu p 2.8 alusel 0,15% päevas põhikohustuse (va intress) täitmata jätmise eest. 24.05.06 sõlmis hageja S. L käenduslepingu (tõend: käendusleping ), mille alusel käendas S. L käendas OÜ A laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. 06.02.08 saatis hageja S. L teatise (tõend: teatis 06.02.08) ja palus tasuda OÜ A võla 10 päeva jooksul ja teavitas, et võla tasumata jätmisel öeldakse põhivõlgnikule leping üles ja et sellisel juhul nõutakse sisse kogu võlgnevus. 04.06.08 saatis hageja S. L korduva teatise (tõend teatis 04.06.08), paludes võla ära tasuda 14 päeva jooksul (tõend . teatis 04.06.08) ning 25.07.08 teatas, et leping on üles öeldud ja et palub S. L võlga ära tasuda (tõend: teatis 25.07.08). Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 130044,40 krooni ning viivis võlalt 101955,86 krooni 0,15% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni, menetluskulud palus jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited OÜ A ei ole vastuväiteid hagile esitanud. SL leidis, et hageja nõue on põhjendatud, kuid käendus on piiratud 147000 krooniga, mida tuleb arvestada temalt võla, viiviste ja intresside väljamõistmisel. Kostja tunnistas võlga. S. L ei esitanud ise tõendeid ja tugines poolte vahel sõlmitud käenduslepingule. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. Kuna OÜ A ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepinguga , et hageja andis selle alusel OÜ-le A 2 (4)
2-08-10730
laenu 130 000 krooni, mille tasumise tähtaeg ja tagastamise kuuluvate maksete ja intressi suurus oli sätestatud maksegraafikus ja et lepingu p 2.6 järgi oli aastaintressi suuruseks 14%. Esitatud lepingu p 2.2 ja 6.1 järgi tuli laenu tasuda tagasi osade kaupa iga kuu 24. kuupäeval ning et laenu tagastamise lõppaeg oli lepingu p 2.3 järgi 24.05.2011. OÜ A ei ole esitanud vastuväiteid hagile ega omapoolseid tõendeid esitanud, seega tuleb eeldada, et ta on omaks võtnud asjaolu, et ta jättis oma kohustused, mis tulenesid lepingust, täitamata ja jäi võlgu hagejale laenu ja intresse ja et leping on talle ka vastavalt üles öeldud kohustuse rikkumise tõttu seisuga 25.07.08. Lepingu ülesütlemisest on hageja teavitanud OÜ-d A vastava teatisega 25.07.08. Seda, et OÜ-l A on kohtuväliselt palutud tasuda võlg ja hoiatatud eelnevalt, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles, on hageja tõendanud kohtule esitatud teatistega 06.02.08, 04.05.08. Esitatud laenulepingust nähtub, et hageja võib nõuda lepingu p 2.8 alusel 0,15% päevas põhikohustuse (va intress) täitmata jätmise eest. Kuna OÜ A ei ole vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et võlg oleks tasutud, siis leiab kohus, et tema poolt on omaksvõetud asjaolu, et hagi esitamise päeva seisuga 13.11.2008 (lk 1) on OÜ A laenuvõlg 101855,86 krooni, intressivõlg 8723,96 krooni ja viivisevõlg 19364,58 krooni. Vastuväidete puudumise tõttu saab kohus järeldada, et nende asjaolude üle vaidlus puudus, asjaolud on seega õiged ja kohus ei anna põhjalikumat hinnangut esitatud ja eelviidatud tõenditele. Kuna kostja on laenulepingust tulenevat kohustusi rikkunud, siis on hagejal kooskõlas VÕS § 76, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 õigus nõuda kohustuse täitmist, so võla ja intressi tasumist ning ja § 76, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingulise viivise nõudmist. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue OÜ A vastu rahuldamisele ja viimaselt tuleb välja mõista 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi,siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlus puudus selles, et 24.05.06 sõlmis hageja S. L käenduslepingu (tõend: käendusleping ), mille alusel käendas S. L ülalnimetatud laenulepingust tulenevaid OÜ A kohustusi hageja ees. Seega on märgitud asjaolud tõendatud. Vaidlus puudus ka selles, et OÜ A võlgneb AS-le Swedbank 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni, mis on tasumata. Vaidlus puudus ka selles, et käendaja ei ole tasunud hagejale võlast midagi. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja S. L kui käendajal on tekkinud käenduslepingust tulenev kohustus kooskõlas käenduslepingu p 1 vastutada OÜ-ga A solidaarselt hageja ees OÜ A kohustuste täitmata jätmise eest. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja S. L ja OÜ A vastu solidaarselt võla, viiviste ja intresside väljamõistmiseks ka põhjendatud ja tõendatud. Kostja väitis, et tema vastutus on piiratud käenduslepingu p 1 alusel selles märgitud summaga 147000 krooni. Hageja leidis, et kostja vastutus võib olla suurem. Kohus ei nõustu sellega. Vastavalt käenduslepingu p 1 on hageja ja S. L leppinud kokku, et viimane vastutab vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 147000 krooni tasumise eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled on leppinud kokku käendaja vastutuse piiiramises teatud summaga, mis ei tähenda mitte seda, et käendaja ei peaks vastutama võla, intresside, viiviste eest, vaid tähendabki tema vastutust põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmise eest piiratud ulatuses, mis võib endas sisaldada nii põhinõudeid kui kõrvalnõudeid kui ka viivist, kuid milliste võlgnevuste summast enamat kui 147000 krooni hageja käendajalt nõuda ei saa. Leping on VÕS 3 (4)
2-08-10730
§ 8 lg 2 ja 76 alusel täitmiseks pooltele kohustuslik ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist, mida lepingus kokkulepitud ei ole. Hageja on pidanud vajalikuks leppida kokku käendajaga viimase vastutuse piirsumma, seega ei või ta nõuda kohustuse täitmist suuremas mahus kui on kokku lepitud. Eeltoodu alusel on hageja nõue S. L vastu põhjendatud ja viimaselt tuleb samuti välja mõista kooskõlas VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 113 lg 1 ja § 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2 ja § 65 solidaarselt OÜ-ga A 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni. Hageja palus välja mõista kostjatel solidaarselt hagi esitamisest viivis 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt välja mõista viivise protsendina. Hagi esitati kohtule 13.11.2008, seega tuleb kostjatelt solidaarselt viivis välja mõista 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni. Arvestades käendaja vastutuse piirsummat, tuleb seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 130044,40 krooni, millest 101955,86 krooni on põhivõlg, 8723,69 krooni on intressivõlg ja 19364,58 krooni viivisevõlg ja arvates 13.11.2008 põhivõlalt 101955,86 krooni solidaarselt viivis 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et S L väljamõistetud 130044,40 krooni ja alates 13.11.2008 arvestatav viivis 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni, kokku ei ületa 147000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on 101955,86 krooni.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.