2-09-13679
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-13679
Tsiviilasi
OÜMsundlõpetamine
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
puudutatud
isik:
OÜM(registrikood
XXX;
registrijärgne aadress XXX; esindaja: juhatuse liige TA)
Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud OÜM kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-13679, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
27.03.2009.a on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud Osaühing (OÜ) MOregistridokumendid osaühingu sundlõpetamise otsustamiseks äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel vastavalt TsMS § 595 lg 2 p-le 5. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta kõnealuse äriühingu netovara ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele. Registripidaja on teostanud kontrolli kõigi (2001.a-2007.a) esitatud majandusaasta aruannete üle. Alates 2001.aasta majandusaasta aruandest on netovara alla lubatud suuruse. Kohtunik on asja menetluse käigus teinud täiendava järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ning kuulanud 30.06.2009.a ära OÜ MO juhatuse liikme TA’i. Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 24.04.2009.a kuupäeva kandvas vastuses kohtu järelepärimisele teatanud, et keskusel nõudeid OÜ MO vastu ei ole. Ärakuulatud juhatuse liige TA leidis, et äriühingu sundlõpetamine on põhjendatud. Juhatuse liige kinnitas, et on nõus täitma likvideerija kohustusi.
Kohus leiab, et OÜ MO tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 ja TsMS § 629 lg-st 1, võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite
liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §§-des 602–606 sätestatut. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et OÜ-l MO on netovara vähem kui pool osakapitalist ning osanik ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul otstarbekas määrata täiendavat tähtaega sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (ÄS § 203 lg 3), sest netovaraga seonduvad puudused on OÜ MO poolt kõrvaldamata 2001.a majandusaasta aruande esitamisest arvates ning ärakuulatud juhatuse liikme TA’i väitel puudub äriühingul 2000. aastast ka reaalne majandustegevus. Lähtudes eeltoodust, tuleb OÜ MO sundlõpetada. Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud OÜ MOjuhatuse liige TA. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-tes 1 ja 2 ning § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ MO likvideerijaks TA’i. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse
kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusest lähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija või üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijaks määratud isikul teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest OÜ MO juhatuse liikmele, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (TsMS § 4772 lg 2). Äriühingu sundlõpetamist puudutavas osas kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (TsÜS § 629 lg 4). Muus osas kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest OÜ-le MO(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud OÜ MO kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.