Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. septembril teatavakstegemise aeg ja koht 2009.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number
2-07-31804
Kohtuasi
KÜ hagi OÜ A vastu ettemaksu 18.705.- krooni ja leppetrahvi 18.705.- krooni väljamõistmiseks ning OÜ A vastuhagi väljamõistmiseks
Menetlusosalised
KÜ
vastu
18.705.-
krooni
Hageja: KÜ (registrikood. XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: V Podoljantšik Hageja lepinguline esindaja: S Vullo (XXX) Kostja: OÜ A(r.k. XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja V Tervo Kostja lepinguline esindaja N Pozdnjakov (OÜ Pozdnjakov ja Šašolin Õigusbüroo)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2009.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Põhihagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ A KÜ kasuks töövõtulepingu alusel tasutud ettemaks 18.705.(kaheksateist tuhat seitsesada viis) krooni ja viivis 18.705.- (kaheksateist tuhat seitsesada viis) krooni.
3.Jätta rahuldamata OÜ A vastuhagi KÜ vastu 18.705.- (kaheksateist tuhat seitsesada viis) krooni väljamõistmiseks
5.Jätta OÜ A menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti KÜ (tellija) ja OÜ A(töövõtja) vahel 20.08.2006. a projekteerimise töövõtuleping nr 008/2006-P (edaspidi leping), mille esemeks oli KÜ
autoparkla laiendamise projekteerimistööd ja mille sisu ja maht on fikseeritud lepingu p-s 3. Lepingu kohaselt pidi töövõtja teostama töö tellijale järgmised tööd: asendiplaani, vertikaalplaneeringu ja vajalikud kooskõlastused. Lepingu hind oli 124.700.- krooni.
2.Pärast lepingu sõlmimist tasus hageja kostjale ettemaksu 15 % lepingu hinnast, s.o 18.705.krooni, mille pooled lepingu p-s 4.3 kokku olid leppinud. Ülejäänud 85 % pidi hageja tasuma kostjale pärast töö valmimist (p 4.4).
3.Töö lõpetamise tähtajaks loeti töö lõplikult komplekteeritud, s.h. kooskõlastatud projekti üleandmist, s.o 30.11.2006. a. (p 9.2).
4.Kostja hagejale lepingus kokkulepitud tööd lepingus kokkulepitud tähtajaks üle ei andnud. Hageja pakkus kostjale uue tähtaja töö üleandmiseks - 08.05.2007.a. Ka selleks tähtajaks kostja hagejale tööd üle ei andnud. Hageja andis kostjale veelkord uue tähtaja töö üleandmiseks 15.06.2007.a. ja lepingu p-st 5.9 tuleneva viivise tasumiseks summas 15.851.70 krooni, hoiatades kostjat vastasel korral lepingu ennetähtaegse lõpetamisega lepingu p 13.3.1. alusel alates 16.06.2007.a. Ka uueks tähtpäevaks kostja hagejale tööd üle ei andnud. Selle asemel teatas kostja 19.06.2007. a hagejale oma soovist leping lõpetada ja tagastada ettemaks, välja arvatud geodeesia aruande ja tehniliste tingimuste maksumused.
5.Hageja ei pea põhjendatuks geodeesia aruande ja tehniliste tingimuste maksumuse kinnimaksmist. Kostja pole senini tagastanud hagejale nõutud ettemaksu ega maksnud leppetrahvi.
6.Hageja on seisukohal, et lepingu p 13.3.1. järgi on tellijal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui vaatamata tellija kirjalikele märkustele ja tähelepanekutele ei suuda töövõtja täita
temale lepinguga pandud kohustusi ja kokkuleppeid kvaliteedi ja tähtaegade osas või ta rikub muul viisil lepingu tingimusi ning olukord ei parane. Hageja tegi kostjale kirjalikke märkusi lepingu tähtaegadest kinnipidamise osas. Tulenevalt sellest oli hagejal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist alates 16.06.2007.a. Hageja on seisukohal, et ta tuleb lugeda töövõtulepingust taganenuks VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ülalkirjeldatud tegevusega, mis seisneb täitmise nõudest loobumises.
7.Kostjat seevastu tuleb lugeda töövõtulepingut oluliselt rikkunuks VÕS § 116 lg 1 kohaselt kuna töö nõutaval tasemel ja tähtajal üleandmata jätmine tingis hageja ilmajäämise vajalikult väljaehitatud parklaalast, sh selle ehitamiseks antavast linnavalitsuse toetusest, s.o sellest, mida hageja õigustatult lepingust lootis. Töö üleandmise tähtaja ületamisega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Arvestades seda, et kostja ületas korduvalt hageja antud uusi tähtaegu töö üleandmiseks, andsid need rikkumised hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. Liiatigi teatas kostja ise, et ta kohustust ei täida.
8.Lepingu p-st 5.9 (vt lisa 3) tuleneb kostja kohustus maksta leppetrahvi lepingu tähtaegadest kinnipidamisel kostja süül tekkinud viivitusel 0,2% iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15% lepingu maksumusest. Kostja viivitus töö üleandmisel algas järgmisel päeval pärast lepingu p-s 9.2 märgitud töö lõpetamise tähtaega (30.11.2006), see on 01.12.2006. a., ning kulges kuni päevani, millest alates hageja luges lepingu ennetähtaegselt lõpetatuks lepingu p 13.1.1 alusel, s.o 16.06.2007. a. Seega on kostja viivitus 197 päeva, mis teeb viivisesummaks 24.565,90 krooni. Kuna aga leppetrahv ei tohi ületada 15 % lepingu maksumusest, on leppetrahvi suuruseks 18.705.- krooni.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel tasutud ettemaksu 18.705.- krooni ja leppetrahvi 18 705 krooni, kokku seega 37.410.- krooni.
10.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: KÜ üldkoosoleku protokolli 10. augustist 2006.a., poolte vahel 20.08.2006.a. sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu, KÜ juhatuse koosoleku 27.märtsist 2007.aastast, ühistu liikmete koosoleku 19. juunist 2007.a., OÜ A teadaande 19. juunist 2007.a. hagejale, KÜ kirja 30. maist 2007.a. OÜ-le A tellija poolt allkirjastamata tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, KÜ kirka 24.juulist 2007.a. kostjale, OÜ E -R ja KÜ vahel 20.03.2008.a. sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu, E -R OÜ poolt koostatud parkla rekonstrueerimise eelprojekti koos lisadega, OÜ A ja VT vahelise töölepingu, tehnovõrkude kooskõlastused.
Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel sõlmiti 20.08.2006.a. projekteerimise töövõtuleping nr. 008/2006-P, mille kohaselt oli kostja kohustus täita lepingu punktis 3.2. toodud projekteerimistööd (Asendiplaan, Vertikaalplaneering, Vajalikud kooskõlastused) lepingu punktis 9.2. nimetatud tähtajaks, s.o. hiljemalt 30.11.2006.a. ja anda hagejale üle seaduses nõutud asutustega kooskõlastatud projekt. Poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 15.06.2007.a. 28.12.2006.a. esitas kostja hagejale tutvumiseks digitaalses vormis valmistatud projekti, mis ei olnud veel kooskõlastatud seadusega nõutud asutustega, mida kostja tõendab käesolevale vastusele lisatud hagejale e-posti teel saadetud kirjaga.
12.Kostja väidab, et tema ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi projekti kooskõlastamise osas temast mittesõltuvate asjaolude tekkimise tõttu, millistest kostja hagejaga lepingu sõlmimisel ei teadnud. Nimetatud asjaolud olid järgmised: - planeeritava autoparkla alt jookseb läbi maaalune telefonikaabel, mis kuulub AS-le Elion. Kostja poolt projekti kooskõlastamisel AS-i Elion esindajatega avaldasid viimased, et telefonikaabli läbimise kohale ei ole autoparkla ehitamine võimalik, kuna autode läbisõitmine piki telefonikaabli liini põhjustab häireid telefoniside töös; - planeeritava autoparkla piiri äärest jookseb läbi maaalune kõrgepinge elektrikaabel, mis kuulub AS-le Eesti Energia. Kostja poolt projekti kooskõlastamisel AS-ga Eesti Energia avaldasid viimased, et autoparkla ehitamine maaaluse kõrgepinge elektrikaabli kohale ei ole võimalik, sest see ei ole ohutu. - KÜ ei olnud selle maatüki omanik ega kasutaja kuhu ta kavatses autoparklat ehitada. Selle krundi omanikuks oli Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus. Seesama asjaolu sai takistuseks projekti kooskõlastamisel AS-iga Tallinna Vesi, kuna tekkis küsimus tulevase autoparkla, veeäravoolusüsteemide omandi kohta ning nende korrashoidmise eest vastutamise kohta. Seoses sellega projekti kooskõlastamisest AS-i Tallinna Vesi esindajad keeldusid. Kostja saatis hagejale 19.06.2007.a. teate, et puudub võimalus seadusega nõutud asutustega projekti kooskõlastamiseks ja teatas, et soovib lepingu seoses sellega lõpetada. Peale ülalnimetatud teate saamist teatas hageja kostjale, et hagejal on olemas teine firma, mis tegeleb ehitusobjektide projekteerimisega ning kes saab kooskõlastada kostja projekti. Kuna autoparkla projekt oli kostja poolt projekteeritud (täitmata on jäänud ainult projekti kooskõlastamine), siis kostja on oma 19.07.2007.a. üleandmis-vastuvõtuaktis (akti ärakiri lisatakse) pakkus hagejale võtta kostja poolt teostatud tööd vastu ning tasuda kostjale tööde maksumust väiksemas summas kui see oli kokku lepitud poolte vahel sõlmitud lepingus. Selle kostja pakkumisega hageja ei nõustunud ning hageja pakkus välja, et kostja lepiks kokku teise projekteerimisega tegeleva firmaga, et see ostaks kostjalt projekti ära ning kostja tagastaks hagejale kostja poolt lepingu alusel saadud ettemaksu. Sellega ei nõustunud aga kostja. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus temalt tasutud ettemaksu tagasi nõuda, sest: - kostja täitis poolte vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu alusel võetud kohustusi heauskselt ning projekteeris kokkulepitud projekti, mille ta esitas hagejale 28.12.2006.a. tutvumiseks; - kostjast mittesõltuvatel ülalnimetatud asjaoludel ei saanud kostja projekti kooskõlastada; - pooled leppisid nende vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu punktis 6.6.kokku, et kui töö täitmise protsessis selgub töövõtjast mittesõltuvatel asjaoludel negatiivse tulemuse saamise vältimatus, on töövõtjal õigus töö katkestada ning saada tellijalt tasu töö katkestamise hetkeks töövõtja poolt tehtud töö eest ning - kostja on täitnud suurema osa tema poolt lepingu alusel võetud kohustustest ja on projekteerinud autoparkla projekti.
13.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile kostja tõendeid ei esitanud. Vastuhagi ja selle põhjendused.
14.20.01.2009.a. esitas kostja kohtusse hageja vastu vastuhagi, milles palub välja mõista KÜ-lt lepingu alusel tehtud töö eest tasu summas 18.705.- krooni. Kostja on esitatud vastuhagis seisukohal, et kuivõrd tema oli hagejaga sõlmitud lepingu täitnud
ja lepingus kokkulepitud tööd projekteerinud ja tegemata olid üksnes kooskõlastused seaduses ettenähtud asutustega ning kostja oli hagejale saatnud 19.07.2007.a. tööde üleandmisvastuvõtuakti, milles pakkus hagejale tehtud töö vastu võtta ja tasuda tehtud tööde eest lepingus kokkulepitust väiksemas ulatuses, kuid hageja sellega ei nõustunud, on kostjal kui töövõtjal õigus hagejalt kui tellijalt saada vähemalt lepingus kokkulepitud ettemaksu 15 % lepingumaksumusest ehk 18.705.- krooni, sest lepinguliste kohustuste tasumisega hageja ees on kostja tasunud OÜ-le V geodeetiliste uurimustööde teostamise eest 7788.- krooni, kostja töötajale II projekti koostamise eest 10.000.- krooni ning kostja on kandnud muid kulusid suuruses umbes 1000.- krooni.
16.Vastuhagi tõendamiseks esitas kostja OÜ A poolt töövõtulepingu alusel koostatud projekti, OÜ A pangakonto väljavõtte. Vastuväited vastuhagile.
17.KÜ on seisukohal, et vastuhagis esitaud nõue välja mõista 18.705.- krooni on alusetu ja põhjendamatu, sest töö tellija tasus töövõtjale lepingu alusel lepingu sõlmimisel ettemaksu 18.705.- krooni mis tähendab, et kostja on vastuhagis hagetava summa juba kätte saanud.
18.OÜ-l A puudub aga õigus saada töövõtulepingus kokku lepitud ettemaksu sest töövõtja oma lepingus kokkulepitud kohustusi ei täitnud, lepingu täitmise võimatusest töö tellijat ei teavitanud, milleks teda kohustab VÕS § 102, mistõttu vastutab ta lepinguga kokkulepitud täitmata kohustuste täitmata jätmise eest VÕS § 104 lg 1 ja lg 2 alusel. vähemalt hooletuse tõttu. Ilma kooskõlastuseta projekt oli hageja jaoks kasutu. Kohtuotsuse põhjendused.
19.Pooled ei vaidle asja lahendamiseks järgmiste oluliste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 20.08.2006. a projekteerimise töövõtuleping nr 008/2006-P, milles lepiti kokku, et OÜ A töö teostajana valmistab KÜ-le autoparkla laiendamise projekteerimistööde käigus asendiplaani, vertikaalplaneeringu ja vajalikud kooskõlastused; - lepingu hinnaks lepiti kokku 124.700.- krooni. Pärast lepingu sõlmimist tasus hageja kostjale 15 % lepingu hinnast, s.o 18.705.- krooni vastavalt lepingu p-s 4.3 kokkulepitule; - töö lõpetamise tähtajaks oli kokku lepitud 30.11.2006.a., mis pidi olema kooskõlastatud projekti saamise ajaks (lepingu p 9.2). Hageja pikendas kostjale töö tegemise tähtaega esialgu kuni 08.05.2007.a. ja hiljem veelkord kuni 15.06.2007.a.; - OÜ AKÜ-le 63 lepingus kokkulepitud tööd üle andnud ei ole, kuigi pooled on lepingu p-s 5.3 kokku leppinud, et töövõtja kohustub lepingu esemeks oleva töö tellijale üle andma; - KÜ on maksnud OÜ-le A ettemaksu 18.705.- krooni; - lepinguga kokkulepitud ettemaksu summas 18.705.- krooni OÜ AKÜ-le tagastanud ei ole.
20.Hageja põhinõue kostja vastu summas 18.705.- krooni tuleneb tagastamata ettemaksust ja leppetrahvi ehk viivisenõue lepingu p-st 5.9 mille kohaselt juhul kui lepingu tähtaegadest kinnipidamine viibib tööandja süül, on töövõtja kohustatud maksma leppetrahvi 0,2 % iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 % lepingu maksumusest.
21.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja tähtaegselt lepingus kokkulepitud töid ei teostanud, hageja andis talle selleks kahel korral täiendava tähtaja, kuna kostja ei täitnud
lepingus kokkulepitut ka selleks ajaks, taganes hageja lepingust ning kostja on kohustatud talle saadud ettemaksu tagastama. Kostja on seevastu seisukohal, et kooskõlastatuste tegemine, milles pooled olid küll töövõtulepingus kokku leppinud, ei sõltunud kostjast, ning kuna pooled olid lepingu p-s 6.6 kokku leppinud, et kui töö täitmise protsessis selgub töövõtjast mittesõltuvatel asjaoludel negatiivse tulemuse saamise vältimatus, on töövõtjal õigus töö katkestada ning saada tellijalt tasu töö katkestamise hetkeks töövõtja poolt tehtud töö eest.
22.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad vastastikused kohustused vastavalt kokkulepitule või oli hageja õigustatud kostjaga sõlmitud lepingust taganema ning kostja tasunõue ei muutunud VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida kas kostja töövõtjana täitis poolte vahel lepingus kokkulepitud kohustused, s.o. tegi kokkulepitud tööd või on hagejal õigus ettemaksuna tasutud lepingutasu kostjalt tagasi nõuda ning lisaks ettemaksule nõuda ka viivist tähtaegselt tegemata töö eest.
23.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et OÜ A KÜ-le töövõtulepingus kokkulepitud valmistatud tööd üle ei andnud nagu pooled lepingu p-s 5.3 kokku leppisid, mida tõendavad töö tellija poolt töövõtjale korduvalt antud tähtaja pikendused töö lõplikuks teostamiseks ning ka töövõtja poolt töö tellijale saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kus puudub KÜ esindaja allkiri, ei olnud töövõtja tasunõue töövõtulepingu alusel hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg 3 sätestatule. Kuna töövõtja tasu lepingus kokkulepitud töö eest sissenõutavaks ei muutunud, puudub töövõtjal alus saada töö tellijalt ka ettemaksu teostatud tööde eest, sest ettemaks oli üks osa tehtud töö eest kokkulepitud tasust, mille tellija pidi töövõtjale ettemaksuna maksma. Pealegi on KÜ poolte vahel sõlmitud lepingust VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt taganenud. Eeltoodust tulenevalt puudub töövõtjal alus ka töö tellijalt saadud ettemaks endale jätta nagu töövõtja ekslikult leiab.
24.Kohus on seisukohal töövõtja õigus ettemaks endale jätta ei tulene ka lepingu p-s 6.6. kokkulepitust nagu leiab töövõtja, sest nimetatud lepingupunktis kokkulepitu kohaselt tuli töö katkestamine töö teostajast mitteolenevatel põhjustel, töö jätkamise otstarbekus ja edasised suunad töö teostamisel vormistada kahepoolse kirjaliku kokkuleppega, sellist kokkulepet poolte vahel sõlmitud aga ei ole. Kostja väide, et ta ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi projekti kooskõlastamise osas temast mittesõltuvate asjaolude tekkimise tõttu, s.o. põhjusel, et AS Elion, AS Eesti Energia ja AS Tallinna Vesi keeldusid kooskõlastamast kostja poolt tehtud projekte, on ümber lükatud KÜ poolt kohtule esitatud OÜ E -R ja KÜ vahel 20.03.2008.a. sõlmitud projekteerimise töövõtulepinguga, E -R OÜ poolt koostatud parkla rekonstrueerimise eelprojekti ja selle lisadeks olevate kooskõlastustega.
25.Tulenevalt VÕS § 113 sätestatust on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist tähtaegselt tasumata maksete eest. Viivise suuruse 0,2 % võlasummalt iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 15 % lepingu maksumusest, leppisid pooled kokku lepingu p-s 5.9. Kokkulepitud viivis on lepingupoolte vahel kokku lepitud sanktsioon kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest. Kuna kostja viivitas töö üleandmisega alates 01.12.2006.a., (lepingu p-s 9.2 kokkulepitud kooskõlastatud projekti üleandmise päev oli 30.11.2006.a.) ja viivitus kulges kuni 16.06.2007.a., mil töö tellija lepingu lõppenuks luges, oli töövõtja viivituses töö üleandmisega 197 päeva. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist 18.705.- krooni, mis vastab lepingus kokkulepitud viivise suurusele.
26.Kohus on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata samadel põhjendustel mis põhihagi rahuldamisele kuulub. Kuna ettemaks on osa lepingutasust ja töövõtja tellitud tööd vastavalt kokkulepitule valmis ei teinud, puudub tal õigus tehtud töö eest ka kokkulepitud tasu saada. Pealegi oli ettemaks töö teostajale töö tellija poolt lepingus kokkulepitu kohaselt tasutud ning selle teistkordseks väljamõistmiseks puudub igasugune alus. Menetluskulude jaotamine.
27.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud ja kohtuvälised kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus põhihagi rahuldab ja vastuhagi rahuldamata jätab, jäävad KÜ menetluskulud täies ulatuses OÜ A kanda ja OÜ A menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.