Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-09-27749
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-27749
Tsiviilasi
Lindorff Eesti AS-i hagi MxxxxxKxxxxxxx vastu põhivõla 11 641,26 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 5290,72 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Hagihind
11 641,26 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lindorff Eesti AS (registrikood 10421629; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143); esindaja: Katrin Verma (elektronpost: [email protected]) Kostja: Mxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Mxxxx Kxxxxxxxxxxx Lindorff Eesti AS-i kasuks 16 931,98 (kuusteist tuhat üheksasada kolmkümmend üks krooni ja üheksakümmend kaheksa senti) krooni, millest 11 641,26 krooni on põhivõlg ja 5290,72 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Välja mõista Mxxxx Kxxxxxxxxxxt Lindorff Eesti AS-i kasuks viivis alates 06.06.2009.a 0,052 % päevas põhinõudelt (11 641,26 krooni) kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista Mxxxx KxxxxxxxxxxxxLindorff Eesti AS-i kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks.
2-09-27749 Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluse käik Lindorff Eesti AS esitas 12.06.2009.a kohtule hagiavalduse Mxxxx Kxxxxxxxx vastu põhivõla 11 641,26 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 5290,72 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostjat hoiatati järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 01.07.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis nõude rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS Danske Bank Eesti Filiaal sõlmis kostjaga 28.08.2003. a limiidilepingu, mille alusel võimaldas pank kostjale rahalise limiidi kasutamist. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Pank loovutas nõude hagejale. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning lg 1 p 1 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-09-27749 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.