Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

pikendades täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 06.03.2009.a. Otsuse kohaselt andis kohtutäitur kohustatud isiku esindajale üle kõik nõuet puudutavad dokumendid ning notariaalne leping on võlgnikul olemas, kuna ta oli selle lepingu pooleks. Täitmisteade ja selle lisaks olev kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on selgelt edastatud võlgnikule, selles on märgitud võlgnevuse suurus koos täitekuludega (3’379’425,53) vabatahtliku täitmise tähtajal. Võlgnik vaidlustab kohtutäituri otsuse. Nõude, viiviste ja intresside täpse suuruseta ei ole võlgnikule täitmisteate ja selle lisaks oleva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus arusaadav. Sissenõudja arvestuse kohaselt, mille võlgnik sai 20.02.2009.a kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri juures, moodustab võlgniku võlgnevus 3’240’743,71 kr. Võlgnikule on senini arusaamatu nõude, viiviste ja intresside täpne suurus. Selge ei ole viiviste ja intressi määr: 5% aastas intressi puhul ning 10% aastas viiviste puhul, sest täitmisdokumendiks oleva laenulepingu puhul oli intressimääraks 3,8 % aastas. Selge ei ole viiviste õiguslik alus ja arvestus 10% aastas, sest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise indeks muutub pidevalt ning sissenõudja poolt koostatud arvestuses toodud viiviste määr ei arvesta seda muutumist. Sellest tulenevalt puudub võlgnikul võimalus kontrollida, kas kohtutäituri tasu on arvutatud kooskõlas kohtutäituri seaduse sätetega ja põhineb seaduses sätestatud tasumääradel. Puudutatud isik OÜ A (pankrotis) ei ole oma seisukohti kaebuse suhtes kohtule avaldanud. Puudutatud isik kohtutäitur Marek Laanemets on selgitanud, et vastavalt sissenõudja täitmisavaldusele on kohustatud isiku võlgnevuse suurus 3’240’743,17 kr (avalduses on täpselt ära toodud põhivõlgnevus, intress ja viivised). Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt ei ole kohtutäituril võimalust kontrollida, kas sissenõudja on esitanud avalduse õiges võlgnevuse suuruses või mitte. Juhul, kui kohustatud isik ei ole nõus täitmisteates toodud võlgnevuse suurusega, on tal õigus 30 päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest esitada kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitmisteade anti kohustatud isikule kätte 06.02.2009.a. 20.02.2009.a toimunud kaebuse arutelu juures viibisid nii sissenõudja kui ka kohustatud isiku esindaja. Võlgnikule tehti koopiad nii hüpoteekide üleandmise lepingust, nõude loovutamise lepingust, laenulepingust kui ka võla arvestuse saldost (kõikidest toimiku materjalidest). Kohtutäitur ei ole süüdi, kui võlgnik ei tunne huvi menetluse kulgemise vastu. II Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtutäituri ja võlgniku vahel on vaidlus, kas kohtutäituri poolt edastatud täitmisteade ja tasu otsus on arusaadavad. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et sissenõudja esitas 29.01.2009.a täitmisavalduse ja täitedokumendi (notariaalse lepingu) täitemenetluse algatamiseks koos nõude loovutamise lepinguga ja laenulepinguga. Kohtutäitur on samal kuupäeval võlgnikule saatnud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 6-7, 68-89). Täitmisteatel on märgitud täitedokumendiks Tallinna notar Robert Kimmeli lepingu 24.09.1008.a 9, notariaalsed dokumendid . Võlgnik palus 13.02.2009.a pikendada täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega (tl 8) ja esitas 16.02.2009.a kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus täitemenetluse peatada kuni käesoleva kaebuse menetlemise alusel tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. 23.02.2009.a tegi kohtutäitur kaebuses otsuse (tl 11-12). 11.03.2009.a esitas võlgnik kohtule kaebuse kohtutäituri 23.02.2009.a otsusele. TMS § 56 lg 1 kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, milles suurus nähtub täitedokumendist. Täitedokumendiks on kohtutäitur märkinud täitmisteates hüpoteekide üleandmise lepingu ja notariaalsed dokumendid . Hüpoteekide üleandmise lepingu (registri numbriga 4079) pooleks võlgnik ei ole, see on sõlmitud AS SEB Pank ja OÜ A (pankrotis) vahel. Nimetatust tulenevalt ei saa teha järeldust, et võlgnikul pidi endal nimetatud leping olemas olema. Seega on kohtutäitur rikkunud TMS § 24 lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt täitmisteatele lisatakse täitedokumendi ärakiri. Nimetatud vea on kohtutäitur aga

käesolevaks hetkeks kõrvaldanud, edastades vastavad dokumendid võlgnikule kaebuse läbivaatamisel (tl 67 pöördel). Kui täitmisteatest jäi võlgnikule selgusetuks, millisest dokumendist tuleneb tema vastu nõue, milline on tema vastu esitatud põhinõude, viivise ja intressi suurus, oli võlgnikul õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist. Nimetatud võlgniku õigus on selgitatud ka 29.01.2009.a täitmisteates. 29.01.2009.a täitmisteates (tl 6, 90) sisaldub teade, et nõude vabatahtliku täitmise puhul selleks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 3’379’425.- krooni. Tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega aga 3’518’107,34 krooni. Teate kohaselt oli sellele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 7) nähtub, et kohtutäituri tasuks oli täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga ja kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 277’245,63 kr. Kohtu hinnangul on sissenõudja nõude suurus lihtsa lahutamistehte alusel leitav: 3’518’107,34 – 277’245,63=3’240’861,71 kr. Nimetatu vastab ka võlgnikule esitatud sissenõudja võlaarvestusele (tl 81) ja täitmisavalduses esitatud nõudele (tl 68). Kuivõrd kohtutäituri tasu sõltub täidetavast nõudest ja mitte selle liigist (kas tegemist on põhi- või kõrvalnõudega), ei ole õige võlgniku väide, et ilma nõude, viiviste ja intresside täpse suuruseta ei ole võlgnikule täitmisteate ja selle lisaks oleva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus arusaadav. Kuivõrd võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuid sisuliselt taotles nimetatud alustel täitemenetluse peatamist (tl 98-99), ei olnud kohtutäituril menetluse peatamiseks alust ja kaebus tuli jätta rahuldamata. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole võlgnik kaebuse kohaselt vaidlustanud (tl 98-99). Täitmisteatest koosmõjus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on aga ilmne, et täituri tasu nõuti võlgnikult. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtutäituri büroos edastati võlgnikule kõik nõude aluseks olevad dokumendid, täitmisteate ja kohtutäituri tasu määramise otsuse alusel oli nõude kogusumma võlgniku poolt arvutatav, lisaks oli võlgnikul õigus pöörduda seoses täitedokumendiga kohtutäituri büroosse, on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud TsMS § 172 lg-s 1 sätestatu alusel võlgniku kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.