Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-3623 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 22.06.2005.a. esitas OÜ V ja H kohtule hagi M L(surnud; õigusjärglaseks käesoleval ajal IT) vastu 2 873,50 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli M L(õigusjärglane IT) Tallinnas, Xxx asuva eluruumi omanik võlgnevuse tekkimise ajavahemikul 01.03.2001.a kuni 31.10.2001.a. xxx asuvat elamut haldas ja selles asuvate eluruumide omanikele vahendas kommunaalteenuseid OÜ V ja H (eluruumide erastamise kohustatud subjekt ning AS E õigusjärglane). Kirjalik kokkulepe haldus- ja hkulude hüvitamiseks poolte vahel puudus, kuid M L pidevalt kasutas temale hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid. Hageja on endale võetud kohustusi järjepidevalt täitnud ja esitanud kostja õiguseellasele igakuised arved haldus- ja hkulude ning kommunaalteenuste eest tasumiseks. M L ei tasunud esitatud arveid nõuetekohaselt ning seisuga 20.06.2005.a oli M L(õigusjärglane IT) võlgnevus hageja ees 2 873,50 krooni. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.03.2001.a kuni 31.10.2001.a. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 2 873,50 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 280,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale IT`ile hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 19.12.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

2-05-3623 Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 27.03.1999.a kehtib EES § 15` lg 1, mille kohaselt korraldab pärast eluruumi erastamist eluruumi haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt (antud juhul hageja), kellele eluruumi omanik tasub vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumisel maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Seega ei vabasta kirjaliku kokkuleppe puudumine kohustusest eluruumi haldamise eest tasuda. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 873,50 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 280,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.