Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2009.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-35656

Tsiviilasi

I V`u avaldus täiteasjas nr 140/2009/252 võlanõude täitmise pikendamiseks ja täitmise peatamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja/võlgnik: I V, V isikukood xxxx, viibimiskoht: xxxx Puudutatud isik: Aktiva Finants OÜ, OÜ, reg.kood 10746479, asukoht: Tallinn, Jõe 3.

RESOLUTSIOON:

Keelduda I V`u V`u avalduse täiteasjas nr 140/2009/252 võlanõude täitmise pikendamiseks ja täitmise peatamiseks menetlusse võtmisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määruse ärakiri avaldajale kätte toimetada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 15.07.2009 saabus Viru Maakohtusse I V`u avaldus täiteasjas 140/2009/252 võlanõude täitmise pikendamiseks ja täitmise peatamiseks. Kohus esitatud avalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused ning jättis 31.07.2009.a. kohtumäärusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale.

Kohus selgitas määrusega avaldajale Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 nõudeid ning seda, et Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 45 võimaldab võlgniku taotlusel nii täitemenetluse pikendamist, peatamist kui ka ajatamist. Avalduses esitatud nõue ei ole selge, kuna on soovitud nii täitmise pikendamist kui peatamist „vanglast vabanemise järgsele kuule“. Lisaks, tuleb TMS § 45 alusel konkreetse taotluse esitamisel sellest esitatud asjaolusid ka vastavalt tõendada (vangla poolt tööga mittekindlustamisel sissetulekute puudumine; samuti asjaolud, millest tulenevalt on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane, mida on võlgnik seni teinud võla tasumiseks, perekondlik ja majanduslik olukord, vara olemasolu või puudumine jne). Samuti leidis kohus, et avaldajal on põhistamata riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning selgitas TsMS §-s 180, 181, 182 ja 186 sätestatut ning lisas, et menetlusabi taotluse esitamisel peab avaldaja ka tõendama vastavaid asjaolusid (muu hulgas oma pangakontode seisu ja taotlusele eelnenud kuude sissetulekuid). Lisaks märkis kohus, et TMS § 46 tulenevalt võib kohtutäitur peatada täitemenetluse võlausaldaja (sissenõudja) avalduse alusel. Vastavate aluste olemasolul võib võlgnik teha võlausaldajale ettepaneku täiturile sellekohase avalduse esitamiseks. Kohtumääruse ärakiri on I V`le xxxx kätte toimetatud 10.08.2009.a., mille kohta ta on andnud allkirja. Seega oli avaldajal puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 24.08.2009.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtajaks avaldaja puudusi ei kõrvaldanud. I V`u poolt esitati kohtusse 14.08.2009.a. menetlusabi taotlus, millisest on üksnes võimalik välja lugeda, et avaldaja on täpsustanud enda nõuet, s.t avaldaja soovib täiteasjas nr 140/2009/252 oleva nõude ajutist peatamist vanglast vabanemise järgsele kuule, s.o kuni 20.08.2010.a. ning riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub igakuine sissetulek. Menetlusabi taotluses sisalduval nõude täpsustusel puudub põhistus, mis on vajalik asjas puudutatud isikult seisukoha saamiseks. Kuivõrd kohus leidis asjas ka teisi puudusi, peale selle, et avaldaja ei olnud esitanud selgelt väljendatud nõuet ning põhistamata oli taotlus riigilõivust vabastamiseks, siis ei saa avaldaja poolt esitatud menetlusabi taotluses esitatut arvestada asjas puuduste kõrvaldamisena. TsMS § 475 lg 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, s.h. kohtuistungit pidamata. TsMS § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kuna avaldaja poolt on jäetud kohtu nõue puuduste kõrvaldamiseks täitmata, siis keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401lg 2 alusel.