Võlaõigus › Töövõtulepingud

võimalik arvet tasuda. Lõpuks 16.05.2008a. tasus kostja esitatud arvest 50 000 krooni. Tasumata jäi 154 766 krooni. Pidades jätkuvalt telefoni teel tasumise osas läbirääkimisi väitis kostja, et ta maksab tulevikus kui saab raha. Poolte vahel 10.10.2007a. sõlmitud lepingu p. 2 kohaselt oli lepingu hinnaks 334 766 krooni. Kostja on hagejale lepingu hinnast tasunud 180 000 krooni ja jätnud tasumata 154 766 krooni. Lepingu p.8.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maksetähtaegade rikkumise korral viiviseid 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 01.septembri seisuga on kostjal hagejale tasumata põhivõlga 154 766 krooni ja viiviseid 68 463,05 krooni. Esitatud hagis palus hageja välja mõista E OÜ-lt K G AS kasuks 223 229,05 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi 223 229,05 krooni nõudes ei tunnista leides, et see on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei teostanud hageja töid tähtaegselt, rikkudes töövõtulepingu nr.41-07 punkte 3.2 ja 3.3; teostatud tööd on puudustega ning ei ole kostjale üle antud üleandmise-vastuvõtmise aktiga; hageja esitas kostjale dokumendid ja arve alles 22.aprillil 2008.a, hageja ei ole käesoleva ajani kostjale üle andnud lepingu p.4.3. kohaselt kõiki paigaldatud seadmeid ja nende ekspluateerimist puudutavaid dokumente, seega on teostatud töö hageja poolt üle andmata käesoleva ajani. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu nr. 41-07 10.10.2007, arve nr. 31/11-07 26.11.2007 ja hageja raamatupidamise õiendiga 31.08.2008 on tõendatud, et töövõtulepingu punktis 1 ettenähtud tööde maksumus oli kokku 334 766 krooni ning, et pärast kostja tasutud ettemaksu 130 000 krooni ja arve osalist tasumist summas 50 000 krooni 16.05.2008, jäi kostjal hagejale teostatud tööde eest tasumata 204 766 krooni. 26.11.2007 hageja koostatud ja ühepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti kostja allkirjastanud ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja teostatud töö – puurkaev-pumpla, on vaatamata akti allkirjastamata jätmisele kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid hagejapoolsete lepingu tähtaegade rikkumise, dokumentide üleandmata jätmise ja teostatud tööde ebakvaliteetsuse kohta. Kostja ei ole hagejale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul teostatud tööde kohta pretensioone esitanud, hinna alandamist taotlenud ega tasaarvestuse avaldust teinud. 16.05.2008 osaliselt tasutud arvega saab lugeda tõendatuks, et kostja on arvet teostatud tööde osas aktsepteerinud ja seda tasuma asunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Arve tasumise tähtaeg oli 03.12.2007, lepingu punkti 8.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maksetähtaja rikkumise korral viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 01.septembri seisuga on kostjal hagejale tasumata viiviseid esitatud raamatupidamise õiendi kohaselt 68 463,05 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele

täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 223 229,05 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.