Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-07-5553 Tsiviilasi Kuldar Helendi hagi OÜ Lepsi vastu üürilepingust tulenevate õiguste tunnustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kuldar Helend ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx), kostja OÜ Lepsi ( reg.nr 10065578, Rapla, Viljandi mnt 67a), kostja esindaja juhatuse liige Heik Reitel Kohtuistungi toimumise aeg 27.08.2009 Resolutsioon Lõpetada menetlus Kuldar Helendi hagis OÜ Lepsi vastu üürilepingust tulenevate õiguste tunnustamiseks. Kinnitada Kuldar Helendi ja OÜ Lepsi vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Pärnu Maakohtu otsuse nr 2-05-15496 01.02.2006 alusel kohustub Kuldar Helend tasuma OÜ Lepsile juba täitemenetluse kaudu makstud summale lisaks 5000.- krooni 31.12.2009. Siis OÜ Lepsil rohkem nõudeid Kuldar Helendi vastu Pärnu Maakohtu otsuse nr 2-05-15496 01.02.2009 alusel ei ole. OÜ Lepsi on hüvitanud Kuldar Helendile Pärnu Maakohtu otsusega nr 2-07-5553 13.06.2007 välja mõistetud summa 9771,29 kr. Kuldar Helendil ei ole selles nõudes rohkem pretensioone OÜ Lepsi vastu. Kuldar Helend loobub hagist OÜ Lepsi vastu summas 41 324,11 krooni tsiviilasjas nr 2-07-5553. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
•
alusel, lähtudes asjaolust, et Ruum kuulub kostjale omandiõiguse alusel, mistõttu hageja on oluliselt suurendanud kostja vara (turu)väärtust; hea äritava kohaselt kostja – üürileandja kui üürisuhte tugevam pool – vormistab Ruumi osas juba suuliselt sõlmitud äriruumi üürilepingu (edaspidi Leping) kirjalikult koos Ruumi täpset paigutust ja pindala kajastava joonisplaaniga lähemal ajal niipea, kui ta selleks aega leiab.
VÕS, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 1 järgi jõustusid VÕS ja TsÜS uus redaktsioon 1. juulil 2002. Seega: • kooskõlas TsÜS § 77 lg-st 1 tuleneva tehingu vormivabaduse põhimõttega võis Lepingu sõlmida ka suuliselt, kuna VÕS ei sätesta üürilepingu kohustuslikku vormi; • Leping oli konkreetsete poolte vaheliste tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseks TsÜS § 5 järgi; • Leping tuleb lugeda kestvuslepinguks VÕS § 195 lg 3 tähenduses, kuna on suunatud nii püsivate kui ka korduvate kohustuste täitmisele; • sisaldus Lepingus TsÜS § 68 lg 2 järgne poolte vastastikune otsene tahteavaldus sõlmida lepe, mis võimaldab pikaajalist vastastikku kasulikku koostööd Lepingu alusel tekkivas lepinguõigussuhtes. Eeltoodu ja VÕS §-de 2 lg 1 ja 3 p 1 põhjal on tekkinud Lepingust võlasuhe poolte vahel muuhulgas ka seoses Ruumi kui Lepingu eseme hageja poolt valdamise ja kasutamise alaste lepinguõigussuhetega. Hageja võttis Ruumi valduse vastu jaanuaris 2003 (OÜ Lepsi hagiavalduse lk 1) ning viis Ruumi parendamise lõpule 2. maiks 2003, mil seega algas üüriarvestusperiood.
Lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, aga samuti Lepingu olemust ja eesmärki. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 6 aga tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb Lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega, arvestades Lepingu olemust ja eesmärki, tuleb Lepingu tõlgendamisel eelistada tehingu tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses [sh ka ajalises (kestuse) mõttes] VÕS § 29 lg 8 mõtte järgi.
1) Hageja K.Helend palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 47 755,40 kr hageja poolt Ruumile tehtud ja Ruumi väärtust oluliselt suurendanud parenduste ja muudatuste eest; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kostjale perioodi 02.05.0330.09.03 eest alusetult tasutud üür 3340 kr (hagiavalduse p 3.1.1); 3) jätta kostja kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista hageja kantud menetluskulud välja kostjalt. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.