Hageja: Bigbank AS, rk 10183757, asukoht Riia 2, Tartu, lepinguline esindaja kuni 17.10.2025 Aap Kulik Kostja: E.M, ik XXX, elukohad hagiavalduses XXX, tegelik elukoht teadmata. Hagi hind 5610,84 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt E.M-ilt hageja Bigbank AS kasuks 22.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 5388,46 eurot, intressid summas 206,96 eurot, sissenõudmiskulud summas 5 eurot ja lepingu haldustasud summas 10,42 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja E.M kanda ning välja mõista kostjalt E.M Bigbank AS kasuks menetluskulude katteks 595 eurot.
5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). 1
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Bigbank AS esitas 04.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 17.03.2025 hagiavalduse E.M vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja E.M ja AS Bigbank 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille kohaselt anti kostjale laenu summas 5860 eurot, sh kandis krediidiandja 669,78 eurot ESTO AS-ile ja 5190,22 eurot kostjale. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.
2.1.Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 12,46%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5860 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 10,9% aastas, igakuine lepingu haldustasu on 2,50 eurot kuus ning kogu krediit võetakse krediidisaaja poolt kasutusse koheselt ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 9994,66 eurot. Lepingujärgseks viivisemääraks on lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 10,9% võlgnevalt summalt aastas.
2.2.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ja arvelduskonto väljavõtte alusel. Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 900 eurot neto ettevõttest OÜ xxxx. Kontoväljavõtte alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu (detsember 2022 - märts 2023) vältel 953 eurot kuus, sh arvestati detsembris Sotsiaalkindlustusameti väljamaksega, kuivõrd sellega hüvitati saamata jäänud töötasu. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal ei ole igakuiseid krediidikohustusi. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei tuvastatud krediidilepingu sõlmimisele eelnevatel kuudel makseid krediidiandjatele (jaanuarmärts 2023). Kostjal oli püsivaid finantskohustusi 50 eurot ESTO AS ees, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei 2
võetud, sest need kohustused lõppesid krediidilepingu sõlmimisega. Kostjal oli varasemaid kohustusi Bigbank AS ees kuumaksetega 334,71 eurot, mida kostja korrektselt tasus. Lepingust nr xxxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks arvestati 83,29 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust 953 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 49,11% ((50 + 334,71 + 83,29)/953*100), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutes. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 50,89% sissetulekutest ehk 485 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed majandamiskulud viimasel 4 kuu (detsember 2022 - märts 2023) vältel keskmiselt summas 236,96 eurot kuus. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on üks ülalpeetav, ta on abielus ja ta elab koos vanematega. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi, 49,11%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise.
2.3.Hageja märgib, et kostjal ei olnud krediidiandja päringute andmetel avalike andmebaaside kohaselt kehtivaid maksehäireid ega maksekohustusi (e-krediidiinfo, Taust andmebaas ja Maksuja Tolliamet). Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest määras 49,11%, leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma.
2.4.Alates lepingu sõlmimisest 22.03.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.11.2024 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1332,64 eurot sh intress 821,10 eurot, krediidisumma 471,54 eurot ja lepingu haldustasu 40 eurot (dtl 56-57). Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.
2.5.VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1. alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 17.10.2024 (dtl 58) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks: 15.08.2024 osamakse summas 83,29 eurot, 15.09.2024 osamakse summas 83,29 eurot, 15.10.2024 osamakse summas 83,29 eurot ja 15.11.2024 osamakse summas 83,29 eurot. Hageja ütles 21.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (dtl 59) ning nõudis kostjalt võla viivitamatut tasumist.
2.6.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga. Hageja on esitanud tõendi kirja edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub. Teatis on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lugeda tugiendes kohtupraktikale TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.
2.7.Hageja leiab, et kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 5388,46 eurot 3
(väljastatud krediit 5860 eurot – tagasimaksed krediidi katteks 471,54), mis tuleb üldtingimuste p 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
2.8.Lepingus kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 10,9% (s.o 0,0303% päevas). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 206,96 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt – lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele 1028,06 eurot, millest kostja tasus 821,10 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress perioodil 15.08.2024 - 20.11.2024 summas 206,96 eurot.
2.9.Hageja palub VÕS § 1132 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot, mis tuleneb hageja poolt kostjale saadetud kirjadest ja võla menetlemise kuludest. Hageja on esitanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 23.08.2024 meeldetuletuskiri (tasuta), 03.09.2024 meeldetuletuskiri (tasuline, 5 eurot).
2.10.Samuti palub hageja välja mõista lepingust tulenev igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Kostja oli kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.08.2024 kuni 15.11.2024 tasuda lepingu haldustasu 10 eurot (4 x 2,50). Lisaks nõuab hageja novembri makse eest proportsionaalselt lepingu haldustasu alates 16.11.2024 kuni ülesütlemiseni 20.11.2024 summas 0,42 eurot. Kokku on lepingu haldustasu võlgnevus 10,42 eurot. Kostja ei teostanud makseid lepingu haldustasu katteks sellel perioodil.
2.11.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.04.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruses nõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 03.04.2025 ja loeti kättetoimetatuks 19.04.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski 4
kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja E.M on Bigbank AS-ga sõlminud 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 5860 eurot. Lepingu intressimäär on 10,9% aastas, krediidi kulukuse määr on 12,46% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 21.11.2024.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
10.22.03.2023, so poolte vahel krediidilepingu nr xxxx sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 12,46% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
11.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis 5
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
13.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
14.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda 6
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
17.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Bigbank on kontrollinud kostja andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sisetuleku suurust 3 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s Bigbank ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ja kostja maksekäitumist. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu eelselt oli perioodil detsember 2022 – veebruar 2023 kostja 3 kuu keskmiseks sissetulekuks 953 eurot, detsember 2022 – märts 2023 olid majandamiskuludeks keskmiselt 236,39 eurot (KÜ-le Jxxxx linnvalitsusele ja Tele2 Eesti AS-le). Kostja omas väljaspool AS-i Bigbank krediidikohustusi kuumaksega 50 eurot, mis kuulusid refinantseerimisele pärast lepingu sõlmimist. Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuiseks elamiskulutuseks ca 51% ehk 485 eurot. Kostja oli oma varasemaid kohustusi AS Bigbank ees korrektselt tasunud. Maksehäired vastavalt avalikele andmebaasidele puudusid. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
18.Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus 5388,46 eurot (saadud krediit 5860 eurot – tagasimaksed 471,54 eurot). Kostjal jäid tasumata osamakseid alates 15.08.2024. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja lepingu haldustasude nõuet perioodil 15.08.2024-20.11.2024 kokku 10,42 eurot (vt. otsuse p. 2.10.).
19.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu intressimäär oli 10,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi osamaksed perioodil 15.08.2024 - 20.11.2024 kokku 206,96 eurot. Kohus leiab, et ka hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivisenõuet ei ole hageja esitanud.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitis summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale järgmised meeldetuletuskirjad: 23.08.2024 (tasuta) ja 03.09.2024 (tasuline, 5 eurot) (dtl 60-61).
21.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava 7
määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
24.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
25.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.