Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

SMS Laen ja EAS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping . Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 47 035,00 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. SMS Laen OÜ ja V R sõlmisid interneti vahendusel

laenu saamiseks. 03.09.2007 esitas kostja

laenutaotluse 10000,00 krooni saamiseks 90-ks päevaks intressiga 2 375,00 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja SMS Laen OÜ kandis 03.09.2007 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 10 000,00 krooni. Kostja kohustus laenusumma 10 000,00 krooni ja intressi 2 375,00 krooni tagasi maksma hiljemalt 02.12.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Ka esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ja esitanud kostjale võlateatised, milles palus kostjal võlgnevuse likvideerida. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude kõikide seadusest ja lepingust nr 87247 ja nõude loovutamise lepingust nr 061206 tulenevate õigustega hagejale. Võlg on järgmine: - tagastamata laen 10 000,00 krooni, mis on tasumata käesoleva ajani, - tasumata intress lepingu p 4 järgi: 10 000,00 krooni suuruse laenu puhul on intressimäär 0,38% päevas. Laen oli väljastatud 90-ks päevaks intressiga 2 375,00 krooni laenu perioodiks. Antud kohustus on käesoleva ajani täitmata, seega võlgnevus intresside osas on 2 375,00 krooni. - tasumata viivis lepingu p 13 järgi on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenu tagastamise tähtajast (02.12.2007) on möödunud 451 päeva. Seega seisuga 26.02.2009 viivis järgmine: 10 000,00 kr x 451 p x 0,5% = 22 500,00 krooni. - kulutused 1550 krooni. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on kostjal õigus nõuda nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel tehtavate kulutuste hüvitamist. Kostja on kohustatud hüvitama järgmised kulud: nõudekirja väljastamine - 150,00 krooni, korduva nõudekirja väljastamine - 350,00 krooni. Hageja on kostjale edastanud 5 teatis-nõudekirja ja seega peab kostja hüvitama kokku 150,00 + 4 x 350,00 = 1 550,00 krooni. Seisuga 26.02.2009 on kostja võlg seega järgmine: laen summas 10 000,00 krooni, intress laenuperioodi eest summas 2375,00 krooni, viivis summas 22 500,00 krooni ja kulud 1 550,00 krooni kokku summas 36 425,00 krooni. Hageja vähendab nõuet kulude ja viiviste osa summani 25 000,00 krooni. Hageja palub välja mõista kokku 25000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 06.04.09 vähendas hageja nõuet viiviste osas põhivõlani 10000 krooni. Tõendid: Leping nr 87247, maksekorraldus nr 63768 (hagiavalduse lisa nr 3), võlateatised, nõude loovutamise leping nr 061206 Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt: põhivõla osas 10000 krooni, intresside osas 2375 krooni, viiviseid

12625 krooni, kulude nõuet 1550 krooni ja menetluskulusid lõivu osas 5150 krooni, muid menetluskulusid ei tunnista. Põhjenduste kohaselt viibib kostja kinnipidamiskohas, mille tõttu on raskendatud võla tasumine. Pärast viivisenõude vähendamist 10000-le kroonile, ei ole kostja mingeid vastuväiteid, taotlusi esitanud. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Hageja ei esitanud avaldust kulutuste hüvitamise nõudest loobumiseks (lk 86, avaldus 06.04.09), seega on kulutuste hüvitise nõue 1550 krooni ka menetluses, mille kohus peab lahendama lisaks põhivõla, intresside, viivisenõudele.

VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on rikkumine vabandatav siis kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustusega sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ja viiviseks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib võlausaldaja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 alusel asub sellisel juhul uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenuandja teisele isikule andma rahasumma laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

Kuna kostja on hagi osaliselt tunnistanud ja tunnistas võlga 10000 krooni, intresse 2375 krooni, kulutuste hüvitamise nõuet 1550 krooni, siis on ta need asjaolud omaks võtnud. Sellega on tõendatud, et kostja sai OÜ-lt SMS Laen lepingu alusel 03.09.07 laenu 10000 krooni 90 päevaks intressiga 2375 krooni lepingu p 4 järgi ning et laen on pärast sissenõutavaks muutumist koos intressidega tagasi maksmata, samuti, et võlausaldaja on teinud seoses võla sissenõudmisega pretensioonide ja teatiste esitamisega kulutusi 1550 krooni, mille tasumise kohustus on kostjale lepingu p –st 15. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on nõude omandanud OÜ-lt SMS Laen, mille kohta on esitatud ka vastav nõude loovutamise leping hageja ja esialgse võlausaldaja vahel. Seega on kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja kostjalt tuleb hageja kui nõude omandanud võlausaldaja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 ning § 396 lg 1, § 401 lg 1, 3 ja § 164 lg 1 alusel välja mõista tagastamatut laenu 10000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulusid 1550 krooni ja intresse 2375 krooni. Kuna eelmärgitud asjaolud on tõendatud, ei ole vaja kohtul anda täiendavat hinnangut lepingule intressi, kulutuste kokkuleppe osas, võlateatistele ja nõude loovutamise lepingule, samuti maksekorraldusele, millega kanti laen kostja kontole.

Kostja tunnistas osaliselt ka viivisenõuet summas 12625 krooni. Vastavalt lepingu p 13 on viivis 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päeva arvust ning seda arvestatakse laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegemiseni. Asjaolude kohaselt oli laen antud 90 päevaks, laen kanti vastavalt esitatud maksekorraldusele 03.09.08 kostja kontole ja seega oli laenu tagastamise e. kohustuse sissenõutavaks muutumise päev 02.12.2007. Kuna kostja märgitud kuupäevaks üldse laenu ei tagastunud, on kostja kohustatud kooskõlas lepingu p 13 tasuma laenult viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1, 76 lg 1, 2 põhivõlalt iga viivitatud päeva eest. Vaidlus puudus selles, et hagiavalduse esitamise seisuga 26.02.09 on viivitatud päevade arv 451 päeva, seega on viivis 0,5%*451*10000=22550 krooni. Kuna hageja vähendas viivisenõuet 10000-le kroonile, mis on võrdne põhivõla osaga ja kuna kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, arvestades varasemalt viivisenõude summas 12625 krooni tunnustamist, leiab kohus, et viivisenõue kostja vastu põhivõla ulatuses on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks lepingu alusel kooskõlas VÕS 76 lg 1, 2 ja § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 viivis

vähendatud hagetavas ulatuses 10000 krooni väljamõistmisele.

Vastuseks

kostja vastuväitele,

et

tal

ei

ole võimalik

tasuda võlga,

kuna viibib

kinnipidamisasutuses ja seega on varaline olukord raskendatud, siis märgitu ei ole VÕS § 103 lg 1 ja 2 tähenduses vabandatav kohustuse rikkumisena, kuna tegemist ei ole vääramatu jõuga.

Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele kokku summas 13925 krooni, mis tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 133 lg 1 järgi on hagihind vastavalt TsMS §133 lg 1 ja 2 13925 (põhivõla nõue 10000 krooni ja kulutuste, intresside ja viivisenõue kokku osas, mis ületab põhivõlga) krooni.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud see menetlusosaline, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulub rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus määrata lihtmenetluse asjas (rahalise nõudega hagi kuni 2000 EUR) menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrade kohaselt (2009a.) tuli hagilt kuni 15000 krooni /(mis oli ka esialgne hagihind arvestades põhinõuet ja kõrvalnõuet, mis ületasid põhivõlga /25000-10000/) tasuda lõivu 3000 krooni. Hageja on tasunud lõivu 2500 krooni (lk 48, 08.12.2008), maksekäsu menetluses 250 krooni ja 02.03.2009 2650 krooni (hagi ja koopiate tegemise eest), kokku 5400 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jääb riigilõiv 3000 krooni ja kostja tarvis väljaprinditud materjalide eest lõiv 50 krooni (5 krooni leht) kostja kanda ja tuleb seega hagejale kostjalt välja mõista 3050 krooni. Ülejäänud lõivu osas on hagejal õigus taotleda lõivu tagastamist TsMS § 150 sätestatud korras ja tähtajal. Hageja palus välja mõista ka õigusabikulude katteks välja mõista 5900 krooni 2,5 töötunni eest. Kuna kostja ei ole laenu tagastanud, hageja oli sunnitud kohtusse hagiga pöörduma, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväited õigusabikulude rahuldamata jätmiseks.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.08 § 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt poolelt väljamõistetava hüvitise piirmäär hagihinnalt kuni 50000 krooni vastavalt 25000 krooni. Arvestades asjaolu, et vaidlus toimus lihtmenetluse korras, pooled ärakuulamist ei soovinud, kostja tunnistas suures osas hagi, mistõttu ei olnud vaidlus keeruline ja seega on mõistlikeks kuludeks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada ja temalt hagejale välja mõista vastavalt 1500 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.