Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

seisnud autole Volvo 960 nr-ga XXX kahju. Kahjustada sai esituuleklaas, esilatern, esi vasak gabariit ja suunatule klaas ja vasak auto külg. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 19’309,14 kr. 07.02.2008.a kohtusse laekunud täiendustes selgitab hageja, et on lähtunud kostja poolt hageja abikaasale JS antud võlatunnistusest. 19.01.2009.a täienduste kohaselt on kostja õigusvastane käitumine ja kahju tekitamine tuvastatud väärteoasjas 02.10.2007.a õiendiga. Lisaks sellele on kostja ise võtnud omaks kahju põhjustamise ja kohustunud kahju hüvitama. 23.02.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei vaidlustanud kostja väärteomenetluses hagejale kuuluva sõiduauto kahjustusi. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 22.12.2008.a vastuses küsib kostja, kuidas on saadud auto kiiruseks 70-80 km/h. Teiseks leiab kostja, et hageja poolt esile toodud Volvole tekkinud vigastused ei saanud tekkida Peugeot poolt, kuna tegemist on esisillaveoga autoga, Volvo seisis tee servas suunaga samale poole, kuhu sõitis Peugeot, seega pidanuks ka kahjustused olema tagaosas. Kostja leiab, et kahju tekkimine ei ole piisavalt tõendatud hagis nimetatud asjaoludel. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liiklusõnnetuses osalesid hageja poolt esiletoodud sõidukid, kostja sõitis 06.06.2007.a sõiduautoga Peugeot mööda killustikuga kaetud teed ja möödus hageja sõiduautost Volvo. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli sõiduauto Peugeot ehk suurema ohu allika valdaja. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) §-s 1056 sätestatakse suurema ohu allika valdaja riskivastutus. Nimetatud sätte kohaselt vastutab suurema ohu allika valdaja tekitatud kahju eest. Selline vastutus järgneb sõltumata süüst (VÕS § 1056 lg 1 esimene lause). VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 teise lause järgi, kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Riskivastutuse eesmärgiks on ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. Autoga sõitmine pinnatud või killustikuga kaetud teel kätkeb endas mitmesuguseid riske. Käesoleval juhul on hageja esile toonud, et kostja auto rataste alt lendasid kivid, mis kahjustasid hageja autot. Õiendiga liiklusõnnetuse kohta (tl 3) ja väärteoasja otsusega (tl 78) loeb kohus tõendatuks, et sõidukit Peugeot juhtis kostja, kes põhjustas õnnetuse, valimata õiget teeoludele vastavat sõidukiirust ja omamata sõidukogemusi, mille tõttu lendas sõiduauto rataste alt killustik vastu seisvat Volvot. Kahju tekitamist enda poolt 06.juunil 2007.a on tunnistanud kostja ka oma seletuskirjas (tl 13 ja 72). Liiklusõnnetuse juhtumist kostja poolt juhitud auto suure kiiruse tõttu ja kivide viskumist auto rataste alt tõendavad ka hageja seletuskirjas Põhja Politseiprefektuurile antud ütlused, mille kohaselt andis kostja gaasi ja vastu auto teepoolset külge lendas kolinaga kivirahe. JS avaldusega Põhja Politseiprefektuuri liiklustalitusele (tl 81) koosmõjus tema kui tunnistaja antud seletustega politseis, mida kohus hindab kui dokumentaalseid tõendeid, loeb kohus tõendatuks, et hageja autol sai liiklusõnnetuse tõttu kannatada esituuleklaas, esilatern

(vasak esimene), esi vasak gabariit- ja suunatuli ja auto vasak külg. Kostja kui tunnistaja ülekuulamise protokolliga väärteomenetluse raames (tl 73-75), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et õnnetuse järgselt avaldas kostja, et on nõus korda tegema Volvo esiklaasi, tule ja värviparandused vasakult poolt, hageja poolt pakutud klaasi hinda pidas kostja liiga kõrgeks. Nimetatust tuleneb, et kostja võttis küll õigeks kahju tekitamise esiklaasile, tulele, kerele ja esiklaasile, kuid pidas esiklaasi hinda auto vanadusest tingituna liiga kõrgeks. Kahju suurus on tõendatud Klaasiteeninduse AS, Car Painter OÜ ja AS Info-Auto hinnapakkumistega, mille kohaselt maksab esiklaasi paigaldus 3’315.- kr, lukksepa- ja plekksepa ning maalritööd 12’400.- kr ja suunatulede parandus 3’594,14 kr. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt autole tekkinud kahju on väiksem. Nimetatud tõenditega on tõendatud hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud materiaalse kahju summas 19’309,14.- kr vahel (VÕS § 127 lg 4) ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks ja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.