Hageja OÜ I(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja volitatud esindaja A Hõbe Kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESULUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista AT OÜ I kasuks kokku 160 744,22 krooni, millest põhivõlgnevus 98 651,50 krooni, viivis 44 502,28 krooni, kahju 7 590,44 krooni ja leppetrahv 10 000 krooni.
3.Välja mõista AT OÜ I kasuks menetluskulu summas 6 663 krooni.
4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Kohtule 27.10.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 160 744,22 krooni, millest põhivõlgnevus 98 651,50 krooni, viivis 44 502,28 krooni, kahju 7 590,44 krooni ja leppetrahv 10 000 krooni.
2.27.02.2007.a loovutas AS R hagejale nõude OÜ R vastu. 08.03.2007.a sõlmisid hageja ning kostja ja OÜ R kokkuleppe nõude tasumiseks. Kohustus võlg tasuda oli eelkõige OÜ-l R. Vastavalt kokkuleppe p-le 4 kohustus kostja tasuma aga eraisikuna võla juhul, kui OÜ R oma kohustusi ei täida. Kokkuleppe p 3 kohaselt tuli kogu võlg tasuda hiljemalt 28.03.2007.a. Kostja täitis oma kohustuse vaid osaliselt. Käesoleval ajal on kostja põhivõlg hageja ees 98 651,50 krooni.
3.OÜ R ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,5% päevas tasumisega viivitatud summalt. Hageja ei suurenda viivised ning nõuab viivistena vaid 44 502,28 krooni tasumist, s.o summa, mis fikseeriti pooltevahelises kokkuleppes 08.03.2007.a.
4.Kuivõrd esialgse võlausaldaja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta võla kohtuväliseks sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoettevõttega. Sellega tekkis hagejale kahju summas 7 590,44 krooni, mis seisneb inkassofirmale makstud teenustasus.
5.Kokkuleppe p 5 kohaselt võttis kostja endale kohustuse juhul, kui kogu võlg ei ole hiljemalt 28.03.2007.a tasutud, maksta hagejale leppetrahvi summas 10 000 krooni. Kuna kostja oma kohustusi korrektselt ei täitnud, esitaski hageja kostjale vastava nõude.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 11 150 krooni, millest riigilõiv 5 250 krooni ja õigusabikulu 5 900 krooni. Kohtu põhjendused
7.Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 16.04.2009.a kohtutäituri poolt (t lk 54). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
8.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
9.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
10.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on
2 (4)
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
15.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 160 744,22 krooni, millest põhivõlgnevus 98 651,50 krooni, viivis 44 502,28 krooni, kahju 7 590,44 krooni ja leppetrahv 10 000 krooni. Menetluskulu
16.Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 5 900 krooni. Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust ning antud tsiviilasja keerukust ja mahtu asub kohus seisukohale, et hageja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks kostjalt ei ole antud juhul põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kohtul alust arvata, et hagejat esindab antud tsiviilvaidluses viimase töötaja. Nimetatud asjaolule viitab fakt, et volitatud esindaja e- posti aadressiks on XXX. Seega ei saa olla hagejal tekkinud õigusabikulu summas 5 900 krooni. Ka ei ole hageja esitanud kohtule võimaliku õigusabikulu tekkimise kohta ühtegi tõendit.
18.Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 6 250 krooni ja kohtutäituri tasu summas 413 krooni.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 6 663 krooni.
20.Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või
3 (4)
mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.
21.TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Ann Meriluht Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.