18. august 2009 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-21660/34
Tsiviilasi
IAS (endine ärinimi AS K) hagi S G vastu 23 624 krooni ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
23 624 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja IAS (endine ärinimi AS K, registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja E Erlach (Lindorff Eesti AS ) kostja S G (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja EOidermaa (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
09.06.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja E Erlach Kostja S G Kostja lepinguline esindaja E Oidermaa
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S G ’ilt 5 000 (viis tuhat) krooni IAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud S G ’lt välja 21% ulatuses IAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.02.10.2004 toimus Narva mnt 11, Tallinn juures kostja süül liiklusõnnetus, milles sai kannatada RECP’ile kuuluv sõiduk (tl 4).
Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 23 624 krooni, viivis alates 14.03.2005 määraga 0,027% päevas täitmata rahalise kohustuse summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 44, § 48 lg 2 p 6, § 48 lg 3, VÕS § 113 lg 1, § 367, § 492 lg 1.
3.Hageja selgituse kohaselt tekkis kannatanule liiklusõnnetusega kokku liikluskahju 22 304 krooni (tl 5), millise hageja kui kindlustusandja, kellel oli kehtiv liikluskindlustusleping õnnetuse põhjustanud suhtes, kannatanule 23.11.2004 hüvitas. Hagejal oli seoses õnnetusjuhtumi käsitlusega kulud summas 1 320 krooni (tl 6-8). Kuna hagejal tekkis LKindlS alusel tagasinõude õigus kostja vastu, siis esitas hageja 02.03.2005, 10.05.2005, 22.11.2005, 26.05.2006, 14.11.2006 kostjale pretensioonid (tl 9-13), kus palus kostjal tasuda kõik kahjujuhtumiga seotud kulud. Samuti on hageja edastanud kostjale perioodil 22.03.200725.04.2007 kolm tasumise kohustus meeldetuletavat kirja, kuid kostja kirjadele reageerinud ei ole.
4.Hageja palus kostjal 02.03.2005 saadetud pretensioonis teostada tagasimakse hiljemalt 14.03.2005, seega muutus kohustus teostada tagasimakse sissenõutavaks hiljemalt 14.03.2005, mistõttu on kostjal hageja ees viivisevõlgnevus 5 494,47 krooni. Seega nõuab hageja lisaks kindlustushüvitise väljamaksmata osale kostjalt viivist 0,027% päevas.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju Soome Vabariigis elavale isikule, mistõttu naasis kannatanu alalisse elukohta ning teavitas kindlustusandjat varakahjust. Kindlustusandja hindas varakahju suuruse ning vastavalt eelkalkulatsioonile teostati remonttööd. Kindlustusandja ei tekitanud kannatanule ebamugavusi vara taastamisel. Kannatanu vara transportimine Eesti Vabariiki oleks põhjustanud täiendavaid lisakulutusi.
6.Hageja leiab, et kostja esitatud remondiettevõtte OÜ A poolt koostatud kalkulatsiooni ei saa lugeda mõistlikuks antud olukorras, kuna kasutatud sõidu puhul on tegemist individuaaltunnustega asjaga ning antud kalkulatsioon on teostatud ilma sõidu ja selle olukorraga tutvumata, seega ei saa see anda objektiivset hinnangut tööde ja maksumuse kohta.
7.Hageja selgitab, et remonttööde teostamisel on hageja kasutanud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu teenuseid, seega on kasutatud erialast kvalifikatsiooni omava isiku teenuseid. Hageja ei ole kohustatud valima turul kõige soodsama teenusepakkuja kasuks. Arvelt nähtub selgelt, mis osas ja millises ulatuses parandusi tehti. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tasuma hagejale 5 000 krooni.
9.Kostja ei vaidle vastu, et 02.12.2004 toimus Tallinnas Pronksi tn-l vahetult enne Narva mnt-d liiklusõnnetus, kus kostja riivas oma ga tagant R. P ’i vasakut nurka. Kuna tekitatud kahju oli minimaalne, vigastada sai tagumine tuli ja tagastange, pakkus kostja kannatanule, et tasub tekitatud kahju kohapeal. R. P leidis, aga, et kahju hüvitamiseks puudub vajadus, kuna l on kaskokindlustus.
10.02.03.2005 hageja poolt edastatud pretensioonist sai kostja teada, et hageja hüvitas kannatanule 23.11.2004 väidetava kahju 22 322 krooni ja lisaks on hageja kandnud kahjukäsitluskulusid 1 320 krooni. Mingeid kahju tõendavaid dokumente pretensioonile ei lisatud. Kostja leiab, et kahjunõue on põhjendamata. Peale pretensiooni saamist lasi kostja OÜ-s A teha tööde kalkulatsiooni palju võisid maksta R. P ’i parandustööd ja varuosad. Kalkulatsiooni kohaselt ei saanud parandustööd maksma minna rohkem kui 4 500 krooni (käibemaksuta) (tl 29). Kostja on seisukohal, et OÜ A poolt
2-07-21660/34 koostatud kalkulatsioon on mõistlik ja põhjendatud ning koostatud olemasolevate andmete põhjal. Peale kalkulatsiooni saamist edastas kostja hagejale vastuse pretensioonile ja nõustus tasuma kahju summas 5 000 krooni (tl 30). Hageja kostja kirjale ei vastanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid vigastuste ega kahju suuruse kohta vaatamata korduvale nõudmisele.
11.Kostjale jääb arusaamatuks, miks on remonttööd ja kalkulatsioon teostatud Soome Vabariigis ja kuidas sai avariiline sõita Soome Vabariiki. Soome kindlustusselts on teinud ühekordse hüvitusarve alles 15.10.2004, kuigi liiklusõnnetus toimus 02.10.2004. Kostja on seisukohal, et ei ole välistatud, et kannatanu sõidukiga võis veel mõni avarii toimuda. Kostja leiab, et Soomes tehtud parandustööde arvestus ei ole selgelt arusaadav, ei ole märgitud, millised parandustööd täpselt tehti ning millised varuosad vahetati. Kannatanu sõiduk oli 10 aastat vana ning amortiseerunud.
12.Kostja ei nõustu viivisega, kuna kostja ei ole keeldunud kahju hüvitamisest. Kostja leiab, et hageja on nõude esitamise viivitamisega pahatahtlikult võlga kasvatanud.
Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Poolte vahel puudub vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude osas, et 02.10.2004 kella 02.30 ajal toimus Tallinnas, Narva mnt 11 liiklusõnnetus, milles osalesid S G sõidukiga Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX ja RECP sõidukoga Mercedes Benz 290D, reg. märgiga XXX. Samuti ei ole vaidlust, et liiklusõnnetus toimus kostja süül (tl 4).
19.Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas 23.11.2004 kannatanule 22 304 krooni tekitatud kahju ja kandis kahjukäsitluskulusid (tl 8). Pooltel on vaidlus kahju suuruse üle.
20.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 19 lg 9 järgi kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. LKindlS § 48 lg 3 alusel tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vaidlus puudub, et eeltoodu sätete alusel on hagejal tagasinõude õigus (tl 6, 7).
21.Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega leiab, et kahju suuruses 22 304 krooni on tõendamata. Hageja poolt kohtule esitatud soomekeelsest arvest (tl 5) ei nähtu millised kahjustused l tekkisid 02.10.2004 avarii tagajärjel ja mida konkreetselt remonditi. Puuduvad olulised dokumendid kahju kindlakstegemiseks kalkulatsioon, fotod, ekspertiis. Kohus soovib rõhutada, et tavapärane praktika on kindlustuses fikseerida ja hinnata kahjustused. Hagejal oleks tulnud dokumendid säilitada ning esitada dokumendid kostja palvel kostjale ja kohtu nõudel kohtule. Hageja ei ole põhjendatud dokumentide esitamata jätmist. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kahju suurus hageja poolt on tõendamata.
22.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kahju suurust tõendanud, siis puudub alus viivise väljamõistmiseks.
23.Kohus on seisukohal, et kuna kostja tunnistab hagi osaliselt 5 000 krooni ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja õigeksvõtul 5 000 krooni.
2-07-21660/34 Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu 21% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.