2-08-18983/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 14.05.2008.a esitas AS M kohtule hagi M M`i ja T M`i vastu võlgnevuse 14 562,05 krooni tasumise ja korteri vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tallinna linn 30.04.2007.a AS`iga M (endine AS Maardu haldus) lepingu, milles lepiti kokku Tallinnas Xxx kinnistu, ehitiste ja tehnosüsteemide haldamine AS M poolt. Tallinna Linnavolikogu otsusega otsustati anda kostjale M M`ile ja tema perekonnaliikmetele üürile üks tuba üldpinnaga 23,4 m2 aadressil Xxx. 16.01.2002.a sõlmiti kostja M M`iga korteri kasutamiseks üürileping. Üürilepingu p-s 13 kinnitas kostja, et on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Samuti kinnitas kostja kui üürnik, et on teadlik, et lisaks üüri maksmisele tuleb tal kanda ka eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksud. Kostja ei ole täitnud üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulude eest. Kostjal on tasumata üür ja kõrvalkulud summas 14 562,05 krooni. 07.03.2008.a ütles hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu üles. Hageja palub kostjalt M M`ilt välja mõista 14 562,05 krooni ja kohustada M M`i ning T M`i vabastama korter aadressil Xxx Tallinnas, vabastamisest keeldumise korral tõsta M M ja T M korterist aadressil Tallinn Xxx välja teist eluruumi vastu andmata. Lisaks palub hageja kostjalt M M`ilt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud. Kohus edastas kostjale M M`ile (kes on ühtlasi kostja T M`i seaduslik esindaja) hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid hoiustamisega ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva, kolme päeva möödumisel hoiustamisteate edastamisest kostjale. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 327 lg 3 alusel menetlusdokumendi hoiustamisega. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 316 lg 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; ning lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õigusksevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjalt M M`ilt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üür ja kõrvalkulud kogusummas 14 562,05 krooni. Samuti tuleb kostjaid M M`i ja T M`i kohustada vabastama korter aadressil Tallinn Xxx; vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad M M ja T M korterist aadressil Tallinn Xxx välja teist eluruumi vastu andmata. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja M M`i kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 2 100,00 krooni (hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv). Kohus peab põhjendatuks kostjalt M M`ilt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 1 750,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ning § 132 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) on hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas 29 562,05 krooni (sh rahalise nõude hind 14 562,05 krooni ja mittevaralise nõude hind 15 000,00 krooni), millelt tuleb senikehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 750,00 krooni. Hageja on tasunud (AS M arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas) riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072123: 05.05.2008.a summas 1 050,00 krooni (maksekorraldus nr 522) ja 13.05.2008.a summas 1 050,00 krooni (maksekorraldus nr 607), kokku 2 100,00 krooni, mistõttu TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub enammakstud riigilõiv summas 350,00 krooni hagejale tagastamisele.