Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Kohtule 30.12.2008.a esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, viivise 5557,50 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 50 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata krediidisummalt aastas alates 30.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja välja mõista kostjalt. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.04.2009.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 5 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele kokku 8607,50 krooni, millest 3000 krooni on tagastamata krediidisumma, 5557,50 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 50 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 30.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 1242 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 236 krooni moodustab Creditreform Eesti OÜ esindustasu, 295 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest, 11 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, 200 krooni riigilõiv menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 250 krooni menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-42610 AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank maksekäsu kiirmenetluses VD vastu 6000 krooni saamiseks, on kohus 20.12.2007.a määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 31.12.2007.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.12.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuvälise kuluna käsitleda. Kuivõrd kohtutäituri tasu on hageja samuti tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemisel, mitte hagimenetluses, ning kuulub seega maksekäsu kiirmenetluse kulu hulka, ei ole võimalik kõnealust kulu kohtuvälise kuluna käsitleda. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja kandnud Creditreform Eesti OÜ esindustasu summas 236 krooni samuti maksekäsu kiiremenetluse avalduse menetlemisel. Seega ei ole ka nimetatud kulu võimalik kohtuvälise kuluna käsitleda. Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud mõista hageja kasuks välja menetluskulu summas 461 krooni.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.