OÜ S avaldus kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: OÜ S (registrikood asukoht: xxx) Avaldaja esindaja: K Käosaar (Patendibüroo Käosaar & Co OÜ; asukoht: Peterburi tee 46, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isik: Eesti Vabariik majandusja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ S avaldus kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks läbivaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas 24.01.2001 patendiametile kaubamärgitaotluse nr M200100164, millega soovis registreerimiseks kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine!“. Patendiamet võttis 17.05.2002 vastu otsuse nr 7/ M200100164, millega keeldus avaldaja kabamärgi „Ehtne ja Saaremaine!“ registreerimisest ja õiguskaitse andmisest. Keeldumise aluseks oli kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 2 ja p 3 välja toodud alused. 16.07.2002 esitas avaldaja patendiameti otsusele kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi ka TOAK), mis jättis oma 26.11.2008 otsusega nr 595-o avaldaja kaebuse rahuldamata.
2.Avaldaja esitas 26.02.2009 kohtule kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 26.11.2008 otsusele nr 595-o. Kohus kaasas TsMS § 198 lg 3 alusel puudutatud isikuna Eesti Vabariigi, mida esindab TsMS § 220 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kohus teavitas kohtumenetlusest ja avaldaja kaebusest ka patendiametit.
AVALDAJA SEISUKOHT
3.Avaldaja leiab, et kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine!“ osas ei esine kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 2 ja p 3 sätestatud registreerimisest keeldumise aluseid. Avaldaja leiab, et kaubamärk „Ehtne ja Saaremaine!“ on üldtuntud. Avaldaja kasutab kaubamärki alates 1995.aastast ning esitas 1995 registreerimiseks kaubamärgi mille koosseisus oli tähis „Ehtne ja Saaremaine!“ , mis registreeriti 05.09.1997. Kaubamärk viikingilaevaga, kus purjedel on kujutatud päike, võeti kasutusele 1995, sellega tähistati põhiliselt lihatooteid. Viikingilaevaga kaubamärki arendati edasi ja viikingilaev koos purjedel kasutatava ristikheinalehe kujutisega ja tekstiga „Saarema Liha- ja Piimatööstus“ võeti kasutusele katseliselt 1998.aastal. Seda kaubamärki kasutatakse värve kombineerides tänaseni. Avaldaja on kasutanud ajavahemikus 1995-2001 eelkirjeldatud kaubamärke. Nende kujundus on muutunud, kuid järjepidevalt on kasutusel olnud kaubamärki „Ehtne ja Saaremaine!“ kõigi kolme logo juures. Avaldaja on kasutanud vaidlusalust kaubamärki koos toodete nimetustega, ärinimega, logoga ning eraldiseisvana. Avaldaja leiab, et viie aastane periood on küllaldane kaubamärgi tuntuse saavutamiseks Eesti turul.
4.Vaidlusalust kaubamärki on aastatel 1995-2001 kasutatud liha ja piimatoodetel peamiselt koos märgiga „S“. Põhiliselt kasutati kaubamärki lihatoodetel, mille nomenklatuur hõlmab ligikaudu 950 toodet ning 95% toodetel tähistatakse kombineeritud kaubamärgiga. Avaldaja lihasaaduste turuosa oli 2001.aastal ligikaudu 11%, tooted olid müügi üle kogu Eesti. Eesti konjunktuuriinstituudi poolt 2005.aastal läbi viidud elanike toitumisharjumuste ja toidukaupade ostueelistuste uuring näitab, et avaldaja lihtooted on elanike eelistuselt kolmandal kohal 2000. ja 2001.aastal, mil vastavalt 18% ja 23 % tarbijaist eelistas avaldaja lihatooteid.
5.Avaldaja leiab, et on kasutanud vaidlusalust kaubamärki ümbristel, pakenditel ja etikettidel, reklaaminud seda üritustel, kasutanud seda meenetel, visiitkaartidel, kilekottidel ja reklaamides. Laialdase kasutamise tulemusena on saavutanud avaldaja kaubamärk üldtuntuse ja märki seostatakse just avaldajaga.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2 (5)
6.Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitas oma seisukoha. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata, sest selle on esitanud isik, kes ei ole patendiametile kaubamärgi registreerimise taotlust esitanud. Kaubamärgi taotluse esitas 24.01.2001 AS S. Kaebuse patendiameti otsusele esitas 16.07.2002 samuti AS S. Alates 27.03.2007 on avaldaja (TOAK menetluses kaebaja) ärinimeks AS S. Nimemuutusest TOAK-i ei teavitatud. TOAK on teinud otsuse AS Se/AS S suhtes. 06.02.2007 on äriregistrisse kantud OÜ S, registrikoodiga 11323290. Avalduse on kohtule esitanud OÜ S, mis on puudutatud isiku arvamuse kohaselt juriidiline isik, mille huve ei ole patendiameti ja TOAK-i otsusega riivatud. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 lg 1 kuni 28.02.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt võib avaldaja (TOAK-i menetluses kaebaja) TOAK-i otsusele esitada kaebuse Harju maakohtule kolme kuu jooksul alates TOAK-i otsuse avaldamisest. Juhul, kui kaebust ei ole esitatud, jõustub TOAK-i otsus kolme kuu möödumisel avaldamisest ja kuulub täitmisele. Avaldaja leiab, et AS S või sama isik uue ärinimega või tema õigusjärglane ei ole kohtule avaldust esitanud ning seetõttu on TOAK-i otsus jõustunud.
7.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleks jätta ka sisulistel põhjustel rahuldamata. Avalduse läbivaatamisel tuleb lähtuda kaubamärgi registreerimistaotuse esitamise ajal kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsioonist.
8.Patendiameti otsuses nr 7/M200100164 ei käsitleta üldtuntuse argumenti vaid see tõusetus alles TOAK-i menetluses. Puudutatud isik ei vaidle vastu, et AS-ile S kuulus registreeritud kombineeritud kaubamärk nr 24290, milles kogu sõnaline sisu sh tähis „Ehtne ja Saaremaine“ oli mittekaitstav. Kaubamärk on registrist kustutatud. Puudub vaidlus selle üle, et AS S on nimetatud kaubamärki ja selle mittekaitstavaid osi kasutanud. Tuleb hinnata, kas 24.01.2001 aja seisuga oli kaubamärk muutunud üldtuntuks sellisel määral, et kaubamärgi üldtuntus on kaalukam kui sõnade „ehtne“ ja „saaremaine“ kirjeldavus ning nendest kirjeldatavatest sõnadest kombineeritud tähise „Ehtne ja Saaremaine“ iseenesest eristusvõimetu iseloom.
9.Nagu märgitud TOAK-i otsuses nr 595-o, ei kinnita AS Se poolt TOAK-le esitatud tõendid kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine!” üldtuntust Eestis enne 24.01.2001. TOAK-le esitatud dokumentidest ei nähtu, mis ulatuses, mis piirkonnas ja millist kaubamärki kuni 24.01.2001 kasutati ja reklaamiti. Samuti ei pea TOAK esitatud asjaolu, et 2001. aastal oli AS Se lihasaaduste turuosa Eestis ca 11%, nii nagu ka toodetud kaubakoguseid, mis tähistati tähisega „Ehtne ja Saaremaine!“ aastatel 1996- 2001 ning Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2005. a I kvartalis läbiviidud tarbija maitseeelistuste uuringu tulemusi (AS Se saavutatud III koht) piisavateks, et tõendada kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine!“ üldtuntust Eestis enne 24.01.2001. TOAK-le esitatud tõenditega seoses on kaebaja rõhutanud, et ettevõtte toodete nomenklatuur on 950 ja nendest 95% puhul on tähistatud kombineeritud kaubamärgiga, mida lisatud näidised ei kinnita. Kaebaja kogutoodang aastatel 1995–2001 on olnud kokku 23 160 tonni. Kui lugeda see kogus 2001 aasta kogutoodanguks ja liha- ning piimatooteid tarbivate inimeste arvuks Eestis ühe miljoni, siis tarbis iga Eesti elanik kaebaja kõiki tooteid ühes kuus kokku keskmiselt 1,93 kg, mis tähendab, et ca ühe paki piima ja ühe paki jogurtit, so 23 160 000:1 000 000:12 = 1,93 kg/kuus ehk 64,3 grammi/ööpäevas. Kui arvestada kaebuses märgitud ekspordiga SRÜ riikidesse, Moldovasse, Soome, Lätti ja Leetu, siis võimalik tarbitav ööpäevane kogus on veelgi väiksem. Keskmise, nt laevapere liikme toiduvajadus päevas (RTL, 09.07.2003, 79, 1163), so erinevate toiduainete hulk kokku päevas on 1953 g. Kaebaja toodete hulk võib selles olla alla 3,29 %. 25.07.2005 lisatud materjalid ei sisalda registreeritud kombineeritud kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine! S+ kuju“ reklaamimisele tehtud kulutusi ega täiendavates materjalides näidatud atribuutika koguseid. 3 (5)
Samuti pole kaebaja lisanud andmeid turuosa ulatuse kohta, millelt pärinevad kaebaja poolt kasutatud toorained. Kogu nimetatud atribuutika on üles ehitatud tervikliku kombineeritud kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine! S+ kuju“ tutvustamisele, mitte selle üksikosade, so mittekaitstavate sõnaliste osade ehk sõnaliste tähiste tutvustamisele. Kaebaja pole esitanud ei Patendiametile ega ka komisjonile autentseid materjale Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005. a I kvartalis teostatud uuringu kohta, sh valimi, uurimisobjekti, uuringu tulemuste ja järelduste vms kohta, mis kinnitaksid registreeritud kombineeritud kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine! S+ kuju“ koosseisus oleva sõnalise tähise „Ehtne ja Saaremaine!“ üldtuntust Eestis. TOAK-il puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus, et muuta oma jõustunud otsuses nr 595-o väljendatud tõendite vabal hindamisel põhinevat hinnangut. AS Se poolt TOAK-le esitatud tõendid, samuti käesolevas menetluses avaldaja/kaebaja Muuhulgas, lisas 5 olev AS’i allkirjaga kiri on asjast huvitatud isiku juhi ja esindaja deklaratsioon, mille väärtus tõendina on nõrk; lisas 6 olev tabel toitumisharjumuste kohta ei ütle midagi tähise ’Ehtne ja Saaremaine!’ kasutamise kohta. Üksnes tõendid tähise või kaubamärgi (objektiivse) kasutamise kohta ei võimalda ka järeldada, kas seda tähist tajutakse (subjektiivselt) üldtuntuna tarbijate jne poolt, või iseenesest eristusvõimetu ja kirjeldava tähise puhul – kas seda üldse tajutakse kaubamärgina või üksnes kirjeldava tekstina, mida võivad ja peavad saama kasutada ka teised ettevõtjad.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus on teavitanud menetlusosalisi lahendi tegemise ajast ning andnud neile võimaluse esitada oma seisukohad. Kohus asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata, sest avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduses välja toodud faktide alusel võimalik.
11.Avalduse on kohtule esitanud OÜ S, volikirjal märgitud registrikoodiga 11323290, mis on äriregistri andmetel registrisse kantud 06.02.2007. Taotluse nr M200100164 kaubamärgi „Ehtne ja Saaremaine!“ on 24.01.2001 patendiametile registreerimiseks esitanud AS S, registrisse kantud 21.08.1996, registrikood xxx Alates 27.03.2007 kannab äriühing nimetust AS S.
12.TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse menetlusse võtmise või läbivaatamata jätmise osas ei sätesta menetlusseadus hagimenetluse ja hagita menetluses erisusi.
13.Avaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldajal oleks tehingust või seadusest tulenev alus, mille järgi kuuluksid talle või oleksid talle üle läinud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisest tulenevad õigused. Avaldaja ei ole kaubamärgi taotlust nr M200100164 esitanud, järelikult ei saa ta ka vaidlustada kaubamärgi registreerimisest keeldumist ega TOAK-i vastavat otsust. TÕAS § 63 lg 1 kuni 28.02.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt võib avaldaja TOAK-i otsusele esitada kaebuse Harju maakohtule kolme kuu jooksul alates TOAK-i otsuse avaldamisest. Avaldaja ei ole osalenud TOAK-i menetluses, seega ei saa ta ka esitada avaldust kohtule TOAK-i otsuse vaidlustamiseks ning avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbivaatamata. 4 (5)
14.TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.