Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr.2-09-996/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 13.august 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ASBhagi R S ’i vastu 33 575.59 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises hagihind - 33 575.59 krooni kohtuistungi

aeg - 13.august 2009

hageja ASB, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, E Erlach kostja R S i, i.k. XXX, elab XXX, menetluses ei osalenud asjaolud, hageja nõue ja kostja seisukoht Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.juunil 2006 tarbijakrediidilepingu 0705904/95tt, mille täitmiseks võimaldas hageja kasutada kostjal krediiti 30 000 krooni ulatuses. Kostja kohustus tagama pangakontol maksepäeval tagasimakseks vajaliku raha olemasolu. Lepingus sisaldub poolte kokkuleppe seadusjärgsest määrast erinevas intressi määras. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingu täitmata; hageja on lepingu kostja rikkumise tõttu üles öelnud. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale kasutatud krediidi võlgnevuse summas 29 329.26 krooni. Maksed on muutunud sissenõutavaks 2008 aastal. Hageja nõuab kostjalt intressi 4 246.33 krooni ja viivitusintressi määraga 27,17% aastas. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude sumas 5 865.85 krooni; hageja sissenõude kulud on 1 000 krooni. Kostja on kohtukutse koos hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega kätte

saanud 10.juunil 2009. Kostja koht e ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab koht e tulemata. Hagiavalduses on hageja esile toonud järgmised faktiväited. Poolte vahel oli lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on jätnud raha tagastamise kohustuse kohaselt täitamata. Nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõig eaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. VÕS § 158 lg.1 järgi võivad pooled kohustuse täitmise tagada leppetrahviga. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg. 1 järgi ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel võlaõigusseaduse §-s 113 lg. 1 sätestatust kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandjale õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud kostjatele võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele ega taotlenud viivitusintressi vähendamist. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg. 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on 8.jaanuari 2009 maksekorraldusega esitamise eest riigilõivu 7 600 krooni.