2-09-27954/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-27954 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja pankrotiavalduse sisu Viru Maakohtusse saabus 12.06.2009.a TTK GRUPI AKTSIASELTS-i pankrotiavaldus. Esitatud pankrotiavalduses teatas TTK GRUPI AKTSIASELTS (edaspidi võlgnik), et on maksejõuetu ja põhistas seda alljärgnevalt: 1) ta ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; 2) vara väärtus ei kata kohustusi – vara väärtus moodustab kokku maksimaalselt 5 000 000 krooni, samas kohustused on 7 468 281 krooni; 3) võlgnikul ei ole õnnestunud kohustuste tasumiseks vara müüa; 4) võlgniku majandustegevus (õmblustoodete valmistamine) on peatunud, kuna puuduvad tellimused. Tulenevalt eelnevast ei ole maksejõuetus ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Arvestades eeltoodut palub võlgniku seaduslik esindaja: 1) algatada TTK GRUPI AKTSIASELTS-i pankrotimenetlus; 2) määrata ajutine pankrotihaldur; 3) peatada sundtäitmine võlgniku vara suhtes; 4) kuulutada välja TTK GRUPI AKTSIASELTS pankrot. Viru Maakohtu 25.06.2009.a määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman, kes 13.07.2009.a esitas kohtule kirjaliku aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 21.05.1997.a. Aktsiakapitali on pidevalt suurendatud, viimane aktsiakapitali suurus 2 002 400 krooni, mis jaguneb võrdselt OÜ Wermontes ja OÜ TTK Trading vahel. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Nõukogu alates 13.09.2009.a 4 liikmeline: Erik-Voldemar Üprus, Jaak Üprus, Illar Kaasik, Indrek Uudeküll. Juhatuse liikmeks-tegevjuhiks olnud alates 1999.aastast Enn Koger. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegelenud õmbluse allhanke tööde osutamisega. Tootmine on toimunud Sillamäel, Kohtla-Järvele, Kiviõlis. Hetkel töösuhted 88 töötajaga. Võlgniku juhatuse selgituste kohaselt puudub töö töötajatele, on esitatud tööinspektorile taotlus masskoondamiseks, kuid vastavat luba veel ei ole saadud. Võlgnik juhatuse liikme väitel hetkel osaliselt tööga hõivatud ca 20 inimest. Võlgniku juhatuse väitel ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub piisavas mahus tellimusi. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et:

Varaline olukord toodud 01.06.2009.a seisuga. Nimetatud kuupäevaga on koostatud võlgniku viimane bilanss. Võlgniku juhatuse kinnitusel ei ole peale nimetatut toimunud olulisi muudatusi võlgniku varade-võlgade struktuuris. Kuna võlgniku pankroti väljakuulutamisel eeldatavalt kuulub ettevõte tegevus lõpetamisele (kuna puuduvad tellimused), siis kohustuste kogusumma suureneb töötajatele tasumisele kuuluvate puhkusetasude ja lahkumishüvitiste ning nendelt arvestatud riigimaksude summa võrra. Nimetatud rahalist kohustust pole välja arvutatud ning seda ei ole ka kajastatud bilansis. Likviidseid varasid (raha ja nõuded) kogusummas 214 707 krooni. Võlgniku juhatuse hinnangul võib sellest nõuded kogusummas ca 70 000 krooni lugeda lootuseks (põhiosas nõue Suurbritannias oleva tellija vastu, kes on pankrotistunud). Deebitoridest on osa oma nõuded täitnud, laekunud raha on võlgniku pangaarvetel. Käibevarasid 268 617 krooni. Käibevarade hulgas lisaks eelmainitud likviidsetele varadele ka mitmesugust valmistoodangut ja tooret, selle turumaksumus on teadmata, selgub alles vara müügil. Põhivarasid võlgnikul 8 775 131 krooni. Maa ja ehitiste bilansiline väärtus 6 701 419 krooni ja masinad 2 073 759 krooni. Võlgniku juhataja hinnangul varasid ei ole võimalik realiseerida nimetatud hinnaga. Ajutine haldur tuginedes oma müügikogemustele ei pea samuti võimalikuks nimetatud varade müüki bilansilise jääkmaksumusega. Võlgniku juhatuse liikme väitel võib tänase hetke turusituatsioonis (olukorras kus massiliselt suletakse õmblustootmisi) nende kõigi seadmete väärtus olla ca 0,5 milj. krooni. Ajutine haldur nõustub sellega, kuna on ka teistes pankrotipesades müünud samasuguseid õmblusseadmeid. Maksimaalne hind õmblusmasinate müügil on olnud 3 000 krooni tükk (võlgnikul on bilansiandmete kohaselt 172 õmblusmasinat). Ajutine haldur ei suuda hetkel anda hinnangult tootmishoonete maksumuse osas, kuna hetkel puudub selge turuhind suurte tootmisruumide osas. Omandis olevate tootmispindade kogupindala on ca 6 400 m2, arvestades hetkel on turul müüdud tootmisruume hinnaga ca 500 kr/m2, siis maksimaalne turuhind võib olla ca 3,2 milj. krooni (nimetatud hinnang on osaliselt spekulatiivne, kuna kinnisvara hinna kujunemist võib mõjutada väga mitmed asjaolud). Bilansiandmetel on võlgnikul varasid 9 043 748 krooni. Nimetatud varade bilansiline väärtus on tunduvalt kõrgem tegelikust varade väärtusest. Ajutise halduri hinnangul võib varade väärtus olla ca 3,7 milj. krooni. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et kohustused äriühingul on peamiselt Swedbank AS-ile, Maksu- ja Tolliametile ning töötajatele. Töötajate täpse nõudesumma osas andmed puuduvad – töötajatega on veel kehtivad töölepingud. Võlgniku esitatu kohaselt Swedbank ja SEB liising AS ei ole veel lepinguid ennetähtaegselt üles öelnud. Swedbank nõue tagatud hüpoteegiga Järveküla tee 22, Kohtla-Järve kinnistule summas 6,5 milj. krooni. ja kommertspandiga summas 3 milj. krooni. Maksu- ja Tolliametiga oli sõlmitud maksuvõlgade tasumiseks ajatamise kokkulepe, seda võlgade tasumisega kuni 25.11.2011.a. (Maksuhalduri otsus 14.01.2009), mida võlgnik ei suutnud täita ning mille osas oli juuni 2009.a tehtud ajatamise tühistamise otsus. Maksu- ja Tolliamet nõude täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek summas 2,5 milj. krooni. Võlgniku võlausaldajatest omab veel eesõigusnõuet Erik-Voldemar Üprus, kelle nõuet (põhivõlg 300 000 krooni)on tagatud kinnistule Keskpuiestee 32A, Kiviõli seatud hüpoteek summas 400 000 krooni. Võlgniku esitatud andmete kohaselt 01.06.2009.a seisuga on kohustusi

2-09-27954 8 261 283 krooni. Kohustuste koguhulk suureneb, kuna võlgniku igakuine tulu ei võimalda katta ka igakuiseid püsikulusid (eelkõige maksuhalduri arvestatud intresse ja Swedbank intresseviiviseid). Võlgade kogusummas ei ole kajastatud ka töötajate ja muude partnerite viivisnõudeid. Võlgniku omakapital on bilansiandmete kohaselt 01.06.2009.a seisuga plussis 782 465 krooni. Hinnates varasid konservatiivselt, siis võlgniku võlad ületavad kohustusi ca 4,56 milj. krooni. võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasidest saadud andmetest teatavaks saanud, et võlgniku majandustegevus on peamiselt seisnenud erinevate allhanke tööde tegemises erinevatele valmisriiete tootjatele. Võlgnikuga seonduvad majandusprobleemid on üldjuhul samad, mis samas tootmissektoris allhanke töid teinud ettevõtetel. Alates 2008.aasta lõpust toimus järsk tellimuste vähenemine ja koostööpartnerid hakkasid järjest tellimusi tühistama. Tellimuste vähenemisega samaaegselt toimus hindade järsk alandamine, mis ei võimaldanud toota kasumilikult. 2009.aasta viie esimese kuuga saadi kahjumit – 1 764 397 krooni. Õmblusteenuste allhanke sektoris ei jätku tööd vaatamata selle, et selles valdkonnas on juba palju ettevõtteid suletud ja töötajaid koondatud. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada hetkel tagasivõitmiste võimalusi kui ka tagasinõudmise õiguste olemasolu. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Pankrotimenetluses nähtub, et võlgniku juhatuse liige on täitnud ÄS § 180 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid juhtimisvigu. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmiste võimaluste olemasolu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub ajutine pankrotihaldur:

5.Avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohtuistung 15.07.2009.a toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 19.08.2009.a kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate