Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1 (8)

talu (pankrotis) kasuks. Jätta jõusse hagi tagamise määrus 17.03.2008.a. kohtuliku hüpoteegi summas 207 221.90 (kakssada seitse tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 90 senti) krooni osas. Saata määrus hagi tagamise osalise tühistamise osas täitmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 75,33% hageja kanda ja 24,67 % kostja kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt alates 2001 aastast kuni FIE Peeter Ebrok, ärinimega Kõlli talu pankroti väljakuulutamiseni tegeles Kõlli talu majandustegevuse korraldamise ja juhtimisega A.E.. Kostja tegevuse aluseks oli volikiri 20.04.2001.a., millega Peeter Ebrok volitas A.E.`it esindama teda, kui füüsilist isikust ettevõtjat kõigis majandusja finantstegevusega seotud õigustoimingutes, mis puudutavad Kõlli talu. Kostjat volitati sõlmima vara kasutamise ja käsutamise lepinguid s.h. vallas- ja kinnisvara võõrandamine, pantimine v. hüpoteegiga koormamine, esindama Peeter Ebrok`it kõikides ametiasutustes ja pankades , saama ja esitama vajalikke dokumente, esitama avaldusi , sõlmima lepinguid, Peeter Ebrok`i eest alla kirjutama ning täitma kõik , mis ülesannetega seonduv. Koos õigustega hageja nimel tegutseda võttis kostja ka vastutuse Kõlli talu ja FIE Peeter Ebrok majandustegevuse eest. Kõlli talu maksejõuetus algas 2003/2004.a. Talu peamisteks partneriteks olid Kemira Growhow AS, O.E.`i xxxxxxxxx talu, Audru Karusloomakasvandus ja hilisemalt maksis põllumajandustoetusi rahandusministeerium. Näiteks 2004 aastal oli laekumisi Kemiralt kokku 691 000 krooni ja Rahandusministeeriumilt 814 400 krooni. 2005 aastal oli laekumisi Kemiralt 45 000 krooni ja Rahandusministeeriumilt 562 600 krooni. 2006 aastal laekumisi enam ei olnud. 2005 ja 2006 aastal Kõlli talu majandusaasta aruannet ei koostatud ning hageja arvates enam majandustegevust ei toimunud. Ajavahemikus 01.01.2004- 31.12.2004 SEB panga kontolt 10220017237018 võttis kostja rahalisi vahendeid välja summas 450 650 krooni, Peeter Ebrok`i kontolt 1104694492 Hansapangas summas 43 300 krooni. Kokku 493 950 krooni. Raamatupidaja poolt esitatud päevaraamatu väljatrüki kohaselt on antud ajavahemikus kate kuludena nii sularahas väljaminekutele kui ka kaardimaksetele summas 168 409.90 krooni. Kui arvestada seda väljavõetud sularaha kattena, siis jääb volitatud isiku kasutusse rahalisi vahendeid summas 325 540 krooni. Ajavahemikus 01.01.2005- 31.12.2005.a. on SEB Panga Kõlli talu kontolt 10220017237018 välja võetud rahalisi vahendeid 287 650 krooni, Peeter Ebrok`i kontolt xxxxxxxxxx Hansapangas summas 24 000 krooni ja Peeter Ebrok`i, Kõlli talu kontolt 221029876942 Hansapangas 31 000 krooni. Seega kokku 342 650 krooni. Raamatupidaja poolt esitatud päevaraamatu väljatrüki kohaselt on ajavahemikus 01.01.- 31.12.2005.a. kate kuludena nii 2 (8)

sularahas väljaminekutele kui kaardimaksetele summas 138 565.55 krooni. Kui arvestada seda väljavõetud sularaha kattena siis jääb kostja kasutusse 204 085 krooni. Ajavahemikus 01.01.2006- 31.12.2006.a. on kostja Peeter Ebrok`i Kõlli talu kontolt xxxxxxxxxxxx Hansapangas välja võetud 3537 krooni. Mis on küll väike summa, kuid sisaldub haginõudes tervikuna. Seega on kostja kasutuses rahalisi vahendeid kokku summas 532 762 krooni, mille kohta kuludokumendid puuduvad. Kostja on hageja volitatud isikuna ja tegevjuhina , samuti käsunduslepinguga sarnaste lepinguliste suhete alusel, tekitanud raskete juhtimisvigade alusel kahju rahaliste vahendite väljaviimise teel talu majapidamisest. Talu juhtorganina vastutab kostja oma kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud kahju eest , analoogselt äriseadustikus sätestatud juhtorgani liikme vastutuse sätetega. Kostja Kõlli talu volitatud isiku ja tegevjuhina oli kohustatud tegutsema tavaliselt oodatava hoolega ja olema Kõlli talule lojaalne nii juriidilise isikuga sarnase talu juhtorganina kui ka käsundisaajana käsundi täitmisel. Kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult v. raske hooletuse tõttu ja oma tegevuse tulemusena muutnud hageja maksejõuetuks. Oluliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on sularaha väljavõtmine hageja kontolt suures ulatuses , mis halvas hageja talupidamist. Hageja peab hüvitama talu juhtorganina raskete juhtimisvigade alusel tekitatud kahju, kui ka käsundisaajana tagastama selle, mida ta käsundi täitmiseks on saanud v. loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kui käsundi täitja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama v. mille peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. Kostja peab tagastama hagejale omandatud raha ning tasuma intressi raha kasutamise eest. Hageja Peeter Ebrok`i poolt 16.05.2008.a. antud kinnitus on oma olemuselt tühine. Võlgnik Peeter Ebrok`il puudus õigus 16.05.2008.a. kinnitust anda. Kostja 20.04.2001.a. kuni FIE Peeter Ebrok`i pankroti väljakuulutamiseni kehtinud volikiri ei kohustanud tegelikkuses kostjat hagejale raha üle andma, vaid korraldama Kõlli talupidamist ning raamatupidamist vajalikku hoolsusega ning parimal viisil. Peeter Ebrok volitas A.E.`it esindama teda, kui füüsilisest isikust ettevõtjat kõigis majandus- ja finantstegevusega seotud õigustoimingutes, mis puudutavad Kõlli talu. Seega pidi kostja tegelikult hoidma talu raha pangakontol v. sularahana kassas ning raha kasutamist kajastavad kuludokumendid edastama raamatupidajale objektiivse aruandluse korraldamiseks. Juhul kui pärast Kõlli talu pankroti väljakuulutamist oli sularaha kostja käsutuses, andma rahalised vahendid haldurile, mida kostja ei teinud. PankrS § 36 sätete alusel läheb pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku õigus valitseda ja käsutada pankrotivara üle pankrotihaldurile. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 37 lg.1 ja 2 järgi võib pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud v. kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Seega puudus Peeter Ebrok ́il mais 2008.a. rahaliste vahendite vastuvõtmise ja taolise kinnituse andmise õigus ning kostja oleks saanud rahalisi vahendeid üle anda ainult Peeter Ebroki pankrotihaldurile. Enne Peeter Ebrok`i pankroti väljakuulutamist oleks Peeter Ebrok saanud kinnituse esitada alates 2005 aasta algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni ning kajastama vastavalt tuludeklaratsioonis. Haldurile Peeter Ebrok rahaliste vahendite saamist tõendavaid dokumente esitanud ei ole ning on pankrotimenetluse algusest peale kinnitanud, et kogu talupidamist ja rahaasju korraldas kostja. Hageja esindaja on arvamusel, et tegemist on hiljem koostatud dokumendiga , mille eesmärgiks on kostjale vastutusest vabanemiseks

3 (8)

olukorra loomine ajaliselt hiljem, vaatamata sellele, et tegelikku üleandmist ei toimunud. Võlgniku ja kostja vahel on lähedased sugulussidemed. Esialgselt esitas hageja hagi 839 737 krooni nõudes. Hiljem vähendas haginõuet ja palub kostjalt välja mõista 532 762 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väitel asuvad kuludokumendid raamatupidaja käes. Kostja on kõiki pangakontolt väljavõetud rahalisi vahendeid kasutanud hageja huvides ning esitanud selle kohta hageja raamatupidajale kuludokumendid. Kõik summad , mis ei ole kaetud kuludokumentidega on hagejale üle antud v. kasutatud vastavalt hageja soovile hageja huvides. Kuivõrd hageja puhul on tegemist FIE-ga , kelle puhul ei eristata isiklikku vara äritegevuses kasutatavast varast, siis isegi juhul, kui osa hageja vahenditest ei ole kaetud kuludokumentidega, siis on ta kasutanud need vahendid oma isiklikuks otstarbeks. Kostja poolt väljavõetud summad ei ole hageja maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks. Hageja pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 4 695 633 krooni. Kui eeldada , et kostja on omandanud 839 737 krooni, siis jääks ikka puudu 3 855 896 krooni, mille tasumiseks hagejal rahalised vahendid puuduvad. Nimetatud summa ei saa seega olla pankroti põhjuseks. Konto väljavõte ainult ei tõenda rahaliste vahendite puudumist. Sellise nõude tõendamiseks on vajalik isiku raamatupidamise revisjon, mis näitaks kassa puudujääki. Pankrotihaldur seda teinud ei ole.Hageja on FIE, keda ei saa mitte mingil tingimusel lugeda juriidiliseks isikuks. Seega ei ole antud vaidluses kohaldatavad TsÜS § 35 ja § 37 lg.1. FIE- l ei ole esindusorganeid nagu aktsiaseltsil. Kostjale on nõue ebaselge. Hageja esitatud kontoväljavõttest tuleneb, et kostja on 2004 .a. jooksul hageja kontolt välja võtnud 492 650 krooni, mille kostja on väidetavalt omastanud. Hageja enda esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli hageja kassas sularaha 2004.a. lõpus 134 157 krooni. Arusaamatuks jääb hageja väide kogu 2004.a. väljavõetud summa omastamise kohta, kui kassa jääk 2004 aasta lõpus oli 134 157 krooni. Hageja on FIE ja tema äritegevuses kasutatavat vara ei eristata tema isiklikust varast. Kui FIE kasutab teatud osa oma varadest isiklikuks otstarbeks, siis ei saa ta neid kulusid oma tuludest vähendada ning juhul, kui tal on aasta lõpus tulu, siis maksab ta nendelt tulumaksu. Hageja ei ole kohtule esitanud Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioone, mis tõendaks üheselt seda, et kostja on kõik kontolt võetud vahendid hagejale üle andnud ning hageja on deklareerinud need summad oma tuluna. Kostja ise pöördus hageja poole ja hageja kinnitas, et on kostjalt kõik rahalised vahendid kätte saanud. Hageja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 09.03.2009.a. eelistungil esitas kostja vastuväite, et hagi on aegunud 01.01.200431.12.2004.a. väljavõetud rahaliste vahendite osas ja 3 aastat on möödunud. Hageja 23.03.2009.a. kirjalikus vastuses kostja taotlusele hagi aegumise kohaldamiseks leidis, et kuna tegemist on kostja tahtliku tegevusega , siis TsÜS § 146 lg.1 ja 4 järgi on aegumistähtaeg 10 aastat. Hageja poolt esitatud nõue, hagis esitatud alustel ei ole aegunud, kuna tegemist on tahtliku kohustuse rikkumisega, kahju õigusvastase tekitamisega ja alusetu rikastumisega ning sellise nõude esitamise tähtaeg on 10 aastat. Kostja tahtliku tegevuse tulemusena hakkas talu nõue tekkima alates 2004 aastast. 06.11.2006.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja hageja pankroti. Pankrotihaldur esitas 12.10.2007.a. kostjale järelepäringu

4 (8)

hagi esemeks summade kasutamise ja vastavate kuludokumentide kohta ning 26.10.2007.a. tegi korduva järelepäringu. 08.02.2008.a. esitas hageja hagi Pärnu Maakohtule. Seega nõue ei ole aegunud. Hageja pankrotihaldur jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja palus kostjalt välja mõista 532 762 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja kohtuistungil vaidles hagile vastu , palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja Peeter Ebrok tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana , ärinimega Kõlli talu, reg.kood 10552278 (tl.11). Hageja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-067464 06.11.2006.a. ja pankrotihalduriks määrati Urmas Tross (tl.11). ÄS § 76 lg.1 järgi füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse , kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 77 järgi füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Vastavalt ÄS § 78 füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Peeter Ebrok on 20.04.2001.a. teinud volikirja A.E.`ile , milles volitab ennast kui füüsilisest isikust ettevõtjat esindama kõigis majandus- ja finantstegevusega seotud õigustoimingutes, mis puudutavad Kõlli talu. Selleks volitas A.E.`it sõlmima vara kasutamise ja käsutamise lepinguid s.h. vallas- ja kinnisvara võõrandamine, pantimine v. hüpoteegiga koormamine, esindama kõigis ametiasutustes ja pankades, saama ja esitama vajalikke dokumente, esitama avaldusi, sõlmima kõiki vajalikke lepinguid, alla kirjutama enda eest ning täitma kõik, mis antud ülesannetega seonduv (tl.13). Hageja Peeter Ebrok`i kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt tegeles taluga põhiliselt tema poeg A.E. (tl. 172). VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja ) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et tegemist on käsunduslepinguga poolte vahel. Samuti on juriidilise isiku ja tema juhatuse liikmete vahel käsundile iseloomulik võlasuhe. Seega kostja tegutses füüsilisest isikust ettevõtja juhtorganina. Kostja on Kõlli talu 2004 majandusaasta aruandele alla kirjutanud talu tegevjuhina (tl.26-33). VÕS § 626 lg.1 järgi käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud v. loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutatud. Kostjal oli õigus käsutada hageja pangakontosid ja sellel olevaid rahalisi vahendeid. FIE Peeter Ebrok`i ärinimega Kõlli talu ja füüsilise isiku Peeter Ebrok ́i pangakontodele laekusid rahalised vahendid kolmandatelt isikutelt seoses talu majandustegevusega (tl.14-25).

5 (8)

Ajavahemikus 01.01.2004- 31.12.2004.a. on Kõlli talu SEB Panga kontolt 10220017237018 välja võetud rahalisi vahendeid summas 450 650 krooni (tl.14-20). Peeter Ebrok`i Hansapanga kontolt xxxxxxxxxx on välja võetud rahalisi vahendeid 43 300 krooni (tl.25). Seega kokku 493 950 krooni Ajavahemikus 01.01.2005- 31.12.2005.a. on Kõlli talu SEB Panga kontolt 10220017237018 välja võetud rahalisi vahendeid summas 287 650 krooni (tl. 20-23). Peeter Ebrok`i Hansapanga kontolt xxxxxxxxxx on välja võetud rahalisi vahendeid summas 24 000 krooni (tl.25). Kõlli talu Hansapanga kontolt 221029876942 on välja võetud rahalisi vahendeid summas 31 000 krooni (tl. 24 ). Seega kokku 342 650 krooni. Ajavahemikus 01.01.2006- 31.12.2006.a. on Kõlli talu Hansapanga kontolt 221029876942 sularaha välja võetud summas 3537 krooni (tl. 24 pöördel ). Kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et raha võttis kontolt välja ainult kostja , ei ole õiged. Swedbangas on Peeter Ebrok`i arvelduskontoga xxxxxxxxxx seotud 3 pangakaarti ja kaardi kasutaja on kõikidel kaartidel kostja A.E. (tl.181). Swedbangas on Peeter Ebrok`i Kõlli talu arvelduskonto 221029876942 ja sellega on seotud pangakaart , mille kasutaja on kostja A.E. (tl.182). SEB pangas on Peeter Ebrok`i Kõlli talu konto 10220017237018 ja kontoga seotud pangakaart, mille kasutaja on kostja A.E. (tl.183). Seega kostja kohustus on tõendada, et raha võttis tema nimel oleva kaardiga välja keegi teine ja kes ning millal ja mis summas. Kostja ei ole seda usaldusväärselt tõendanud. Kostja on kohtuistungil vande all üle kuulatud. Kostja väitel kasutati kogu raha talu heaks. Ka Peeter Ebrok võttis ise talu kontolt raha. Raha eest osteti vilja inimeste käest ja kuludokumente ei ole. Raha läks hageja kätte ja osaliselt osteti vahendeid. Sularahas tasuti töömeestele masinate remondi eest. Samuti korrastati taluhooneid. Viljakuivatis tegi palju asju ise ja materjali muretsemiseks kulus raha (tl.160). Kostja seletus raha kasutamise kohta talu huvides on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole kuludokumente esitanud. Samuti ei ole kostja muid tõendeid ( s.h. tunnistajate ütlused) raha kasutamise kohta talu tarbeks esitanud. Kostja ei ole nimetanud ka millal ja mis summas teised isikud tema nimel oleva pangakaardiga võtsid kontolt raha. Hageja Peeter Ebrok`i kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt võtsid raha pangakontolt kõik pereliikmed ja pangakaart oli kõigil pereliikmetel. Kontolt võttis raha see, kes linnas käis. Raha kulus ka pere toidule. Tema käis raha harva võtmas. Kui raha võttis kostja siis andis raha tema kätte . Samuti kasutas kostja raha masinate remondiks. Aastas võis summa olla 20 000 – 30 000 krooni, täpselt ei oska öelda. Põhiliselt tegeles majapidamisega kostja A.E. (tl.172). Hageja Peeter Ebrok`i väitel andis kostja raha tema kätte ja kasutas raha masinate remondiks ning see summa võis aastas olla 20 000 – 30 000 krooni. Samas pangakontodelt on 2004 aastal välja võetud rahalisi vahendeid summas 493 950 krooni ja 2005 aastal 342 650 krooni. Hageja ei osanud nimetada, millal tema raha pangakontodelt võttis ega ka täpseid summasid. Hageja väitel oli pangakaart kõigil pereliikmetel. Pankade vastustest nähtub, et pangakaardid olid ainult kostja A.E.`i nimel (tl.181-183). Seega hageja enda ütlused kohtuistungil ei ole usaldusväärsed ja hageja ning kostja puhul on tegemist pereliikmetega.

6 (8)

Tõendina ei saa arvestada ka hageja Peeter Ebrok`i poolt 16.05.2008.a. antud kinnitust, et A.E. on raha kasutanud Kõlli talu jaoks ja ta on kõik summad kätte saanud (tl.87). Peeter Ebrok kohtuistungil ei osanud nimetada täpseid summasid, mis kostja talle on üle andnud v. mida kasutanud talupidamise huvides. Samuti peale pankroti väljakuulutamist võib FIE Peeter Ebrok`it esindada pankrotihaldur, mitte tema ise. PankrS § 37 lg.1 järgi pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud v. kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Seega ei saa arvestada võlgniku enda poolt antud kinnitust kogu raha saamise kohta 16.05.2008.a. , kuna raha ei ole pankrotivarasse laekunud. FIE Peeter Ebrok`i Kõlli talu raamatupidamises s.o. päevaraamatu väljatrüki kohaselt on perioodil 01.01.2004- 31.12.2004.a. kate kuludena nii sularahas väljaminekutele kui ka kaardimaksetele summas 168 409.90 krooni (tl.98-103). Perioodil 01.01.2005- 31.12.2005.a. on kate kuludena nii sularahas väljaminekutele kui ka kaardimaksetele summas 138 565.55 krooni (tl. 104-111 ). See, et 2004 majandusaasta aruande kohaselt oli kassas sularaha jääk, ei tõenda, et kassas reaalselt sularaha oli. Sularaha kassas ei ole ja raha ei ole ka pankrotihaldurile üle antud. Kostja väited, et sularaha puudujäägi tuvastamiseks tuleb määrata raamatupidamise revisjon, ei ole põhjendatud. Seega perioodil 01.01.2004- 31.12.2004.a. puuduvad kuludokumendid väljavõetud sularaha kohta summas 493 950 – 168 409.90 krooni = 325 540.10 krooni ja perioodil 01.01.200531.12.2005.a. 342 650 – 138 565.55 = 204 084.45 krooni ja perioodil 01.01.200631.12.2006.a. summas 3537 krooni. Seega kokku 325 540+ 204 084 + 3537 = 533 161 krooni. Kuludokumentide puudumist tõendab ka raamatupidaja vastus pankrotihaldurile (tl.97). Hageja nõue on summas 532 762 krooni. TsÜS § 146 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg. 4 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg.5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel v. lõpetamisel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid , mis võimaldaksid kostja tegevust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Hageja väitest, et kostja tahtlus seisnes raha väljavõtmises hageja pangakontodelt ja raha mittekasutamises hageja huvides, TsÜS § 146 lg.4 kohaldamiseks ei piisa. Seega on antud nõude aegumistähtaeg 3 aastat, mitte 10 aastat. TsÜS § 147 lg.1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg.2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajast , mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käsundisaaja on kohustatud andma käsundiandjale välja käsundi täitmiseks saadu, mida käsundi täitmiseks ei kasutatud. Antud juhul on tegemist rahaga, mis on laekunud kolmandatelt isikutelt hageja pangakontole ja mille kostja on kontolt välja võtnud ning pole tagastanud hagejale. Kolmandatelt isikutelt käsundi täitmisel saadu tuleb käsundiandjale välja anda peale selle saamist ja käsundi täitmiseks saadu tuleb käsundiandjale välja anda, kui käsundisaaja ei vaja seda enam käsundi täitmiseks. Antud juhul pole raha käsundi täitmiseks kasutatud. Seega on õiged kostja väited, et hagi on osaliselt aegunud. Hagi on Pärnu Maakohtule esitatud 11.02.2008.a. Kostja palub kohaldada aegumist 2004.a. väljavõetud rahaliste vahendite osas s.o. summas 325 540.10 krooni (tl.189). TsÜS § 143 järgi kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleb hagi 325 540.10 krooni osas jätta rahuldamata aegumise tõttu.

7 (8)

Hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 532 762- 325 540.10 = 207 221.90 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele summas 207 221.90 krooni, tuleb osaliselt tühistada hagi tagamine – alus TsMS § 386 lg.4. Tühistada Pärnu Maakohtu määrusega 17.03.2008.a. kohaldatud hagi tagamine, millega seati A.E.`ile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxx xx-x, xxxxx- xxxxxxx alev, xxxxxxx vald, Pärnumaa, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 373406 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 39 737 krooni FIE Peeter Ebrok, ärinimega Kõlli talu (pankrotis) kasuks. Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu määrusega 17.03.2008.a. kohaldatud hagi tagamine, millega seati A.E.`ile kuuluvale kinnistule xxxx, asukohaga xxxxx küla, xxxxxxx vald, Pärnumaa, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnumaa jaoskonna reg.osa nr.334806 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 592 778.10 krooni FIE Peeter Ebrok , ärinimega Kõlli talu (pankrotis) kasuks. Jätta jõusse hagi tagamine summas 207 221.90 krooni. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis vastavalt TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas esialgselt hagi 839 737 krooni nõudes. Kohtumenetluse ajal hageja vähendas haginõuet ja jäi nõude juurde summas 532 762 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele summas 207 221.90 krooni. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 75,33 % ulatuses ja kostja kanda 24,67 % ulatuses.

Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.