Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-15250 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik SAS seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 07.04.2009 avalduse SAS pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 28.04.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks L Pähnapuu. 01.04.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on äriühingul raha pangas 200.91 krooni. Nõudeid ostjate vastu peab ajutine haldur lootusetuteks, varude müügikulud võivad osutuda suuremaks kui saadav tulu, kontoritehnika turuväärtuseks on ajutise halduri hinnangul ca 2 000 krooni, mistõttu varade turuväärtuseks on kokku 2 201 krooni. Võlgnikul on kohustused tarnijate ees 3 959 krooni ulatuses ning maksuvõlgnevusi kokku 245 330 krooni. Hetkel on kuus kehtivat töölepingut, välja maksmata märtsi, aprilli töötasu summas 186 450 krooni. Tulenevalt eeltoodust on võlgnikul kohustusi kokku 435 739 krooni. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna ei ole peetud korrektset arvestust emafirmale osutavate teenuste üle, ei ole võimalik antud juhul otsustada, mis hetkel ei vastanud omakapital seaduses ettenähtud nõuetele. Juhatus ei ole oma raamatupidamise korraldamise ülesannet täitnud, mistõttu on tegemist raske juhtimisveaga PankrS § 28 mõistes. Raamatupidamiskohustuse mittetäitmisega tekitati võlausaldajatele kahju 435 739 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtuistung 20.05.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused

2-09-15250 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

SAS seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 07.04.2009 avalduse SAS pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku põhitegevusalaks oli protsessijuhtimissüsteemide väljatöötamine ja tootmine. Võlgniku majandustegevus on alates 2003. a olnud kahjumlik, vaid 2004.a oli võlgniku tegevus kasumlik, mistõttu majandusaasta tulemuseks oli kasum 4 230 krooni. Võlgnikul on vara turuväärtuses kokku 2 201 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 435 739 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara 433 538 krooni võrra. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on tegutsenud kahjumlikult, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 433 538 krooni ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige, on 20.05.2009 toimunud kohtuistungil selgitanud, et märgid maksejõuetuse kohta olid pikka aega ja kontodel puudusid reservid. Võlgnik oma maksejõuetuse põhjusena välja toonud ka asjaolu, et võlgniku emaettevõte ei tasunud võlgniku poolt osutatud teenuse eest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik osutas teenuseid üksnes emaettevõttele SI ja seetõttu olid riskid hajutamata. Samuti on ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toonud võlgniku raamatupidamise korraldamatuse, mis ei võimaldanud korrektselt pidada arvestust emaettevõttele osutatava teenuse üle. Samuti ei võimaldanud raamatupidamise korraldamata jätmine hinnata, millal võlgniku omakapital ei vastanud äriseadustiku nõuetele. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Võlgniku seaduslik esindaja on 20.05.2009 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et debitoorne võlgnevus üle miljoni krooni tekkis juba aastaid tagasi ja selle kättesaamiseks ta kohtusse ei pöördunud, vaid pidas läbirääkimisi ja jätkas teenuse osutamist. Samas on võlgniku juhatuse liige seisukohal, et kuna debitoorne võlgnevus ei ole laekunud, siis ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Äriühingu juhatuse liikme üldiseks kohustuseks on lisaks lojaalsuskohustusele ka hoolsuskohustus. Tulenevalt TsÜS § 35 peab äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingu juhatuse

2-09-15250 liige peab oma igapäevase majandustegevuse korraldamisel hindama riske, mida majandustehingud kaasa toovad. Nimetatust tulenevalt oleks võlgniku juhatuse liige pidanud teenust ostva emaettevõtte poolt teenuste eest tasumata jätmisel otsustama teenuse lõpetamise või võtma tarvitusele abinõud, et sisse nõuda osutatud teenuste eest tekkinud võlgnevust. Nimetatut juhatuse liige ei teinud ja jätkas teenuste osutamist, millest tulenevalt jäi laekumata tasu osutatud teenuste eest, mis ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et debitoorse võlgnevuse laekumata jätmise tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada 433 538 krooni ulatuses, s.h maksuvõlgnevused 245 330 krooni ja võlgnevused töötajatele 186 450 krooni, on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku raamatupidamises ei ole peetud arvestust emaettevõttele osutatud teenuse üle, mis muuhulgas ei võimalda tuvastada, millal võlgniku muutus maksejõuetuks. Tulenevalt ÄS § 183 on osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus juhatusel. Võlausaldaja seaduslik esindaja on 20.05.2009 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et bilansis on vara valesti hinnatud. Eeltoodust tulenevalt oli võlgniku juhatuse liige kohustatud korraldama võlgniku raamatupidamist ning tagama õige ja objektiivse raamatupidamisdokumentide väljastamise ja sellega õigete andmete esitamise. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole, seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise tõttu on kohtul ja ajutisel pankrotihalduril raskendatud ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt kohtul ja ajutisel pankrotihalduril on raskendatud ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist ning nimetatud tegu on KarS § 3811 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna SAS ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb SAS pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.