lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-79588/3

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-79588/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 180 lg 51Juhatuse liikme tasustaminePankrS § 29 lg 1, 2PankrS § 30 lg 1, 2ÄS § 136OsakapitalÄS § 176Vara vähenemineÄS § 183RaamatupidamineKarS § 3811KarS § 3851PankrS § 130 lg 4

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-79588/4Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja14.07.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-79588

Tsiviilasi

SOÜavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: SOÜ(registrikood XXX, XXX) võlgniku lepinguline esindaja, vandeadvokaat Eerik Entsik (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn 10145); ajutine pankrotihaldur S Tael (aadress XXX).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada SOÜ pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Lõpetada SOÜ kui juriidiline isik.
3.Kohustada ajutist pankrotihaldurit S Tael’a likvideerima SOÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
4.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik

2-08-79588

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
SOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku lepinguline esindaja on esitanud 27.11.2008 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.08.12.2008 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks S Tael’a.
3.04.01.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli rõivaste ja rõivalisandite tootmine. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul käibevara väärtuses 604 krooni millele võib lisanduda 1 115 726.03 krooni, milleks on võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu, intressitulud ja maksude ettemaksed, kuid ajutise halduri hinnangul on nimetatud nõuded lootusetud. Põhivara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi 1 981 597 krooni ulatuses, vaieldavad maksukohustused 1 881 278 krooni ulatuses, selge on tasumata põhiosa 783 592 krooni. Äriühing on alustanud tegevust 2003. aastal ning lõpetanud septembris 2005. a. Majandustegevus seisnes õmblusteenuse osutamises. Võlgnikul endal puudusid tootmisvahendid ja rendipind ning tema hallata oli vaid tööjõud. Võlgnik on selgitanud, et õmblusteenuse osutamisel sai määravaks uue tehnoloogia kasutuselevõtt- kuumuse ja rõhuga lukkude ning muude detailide kinnitamine. See tingis tööseisakuid ja töötajate rahulolematuse. Ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt tingis võlgniku maksejõuetuse teenuse osutamist ühele tellijale ning sõltuvust tellijast tootmisvahendite kasutuse osas Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku sooritatud tehinguid ning on tuvastanud, et äriühing on andnud laenu sularahas PR’ile summas 1 000 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme seletuste kohaselt on isik maksejõuetu ega oma maksevõimet, kui ajutine haldur välja selgitanud, et PR’i omandis on teatud kinnisvara. Kui juhatuse liige teadis, et PR ei suuda laenu tagasi maksta, oleks pidanud ta esitama pankrotiavalduse.. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses tehtavate kulude suuruseks umbes 60 000 krooni. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtu põhjendused

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-08-79588 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

5.SOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku lepinguline esindaja on esitanud 27.11.2008 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
6.Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli rõivaste ja rõivalisandite tootmine, võlgnik teostas õmblustoodete allhanketöid. Võlgniku majandustegevus ei sujunud ja 2005. a olid võlgnikul tekkinud märkimisväärsed maksuvõlad. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud 2005. a. võlgnikul puuduvad tootmisvahendid ja seadmed. Käesoleval ajal on võlgnikul vara kokku 604 krooni. Võlgnik on andnud 14.01.2008 laenu PRile tagastamise tähtajaga 31.12.2010 summas 1 000 000 krooni, millelt peaks laekuma intressitulu 115 726.03 krooni. Võlgniku juhatuse liikme ja ajutise pankrotihalduri hinnangul on tegemist lootuste nõudega, kuna P. R vara ei kata võetud kohustust. Võlgnikul on kohustusi kokku 1 981 597 krooni, millest vaieldav on maksuvõlalt tasumisele kuuluvad intressid summas 1 142 686 krooni. võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 2 miljonit krooni, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
7.Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2006 seisuga on võlgniku omakapital olnud 41 815 krooni (tl 15), seisuga 31.12.2007 olnud -782 053 krooni, seisuga 30.11.2008 on võlgniku omakapital -842 402 krooni (tl 6). Äriseadustiku kohaselt on võlgniku osakapital 40 000 krooni (tl 17). ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

2-08-79588 Kuna seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital negatiivne aga seisuga 31.12.2006 vastas võlgniku omakapital äriseadustiku nõuetele, siis tõenäoliselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2007. a jooksul. Täpsema maksejõuetuse väljakujunemise aja hindamiseks kohtul andmed puuduvad. ÄS § 176 kohaselt peavad äriühingu osanikud juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus võtma tarvitusele abinõud osakapitali vastavusse viimiseks äriseadustiku nõuetele või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas võlgniku juhatuse liige on kokku kutsunud osanike koosoleku. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 380 kohaselt on süütegu osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus bilansis on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Vaatamata asjaolule, kas võlgniku osanikud otsustavad pankrotiavalduse esitada või mitte, oli võlgniku juhatuse liikmetel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole tähtaegselt täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 27.11.2008. Nimetatud tegu on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.

8.Kuigi võlgniku bilansist seisuga 01.01.2008 nähtub, et võlgnikul on kassas sularaha 1 073 255.20 krooni (tl 4), on võlgniku juhatuse liige selgitanud ajutisele pankrotihaldurile, et tegelikkuses anti raha kassast välja juba 2003. a. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik korraldanud oma raamatupidamist nõuetekohaselt. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 4 punktide 1-3 kohaselt on võlgnik raamatupidamiskohustuslasena kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Kuna võlgnik kassast sularahana 1 073 255.20 krooni väljaandmist dokumenteerinud ei ole ja oma raamatupidamisaruannetes kajastanud ei ole, siis on võlgnik rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. ÄS § 183 kohaselt on osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus juhatusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku bilansis on kajastatud varana sularaha kassas summas 1 073 255.20 krooni, kuigi nimetatud summa oli võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt kassast välja antud, siis ei kajastanud võlgnik oma majandustoiminguid nõuetekohaselt. Kuna võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustus on võlgniku juhatuse liikme kohustuseks, siis on võlgniku juhatuse liige jätnud oma kohustused täitmata. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kuna võlgniku juhatuse liige on tunnistanud, et on kassast sularahana välja andnud 1 073 255.20 krooni ning võlgniku juhatuse liige on ise tunnistanud, et on nimetatud summa välja laenanud ja selle tagasisaamine on ebatõenäiline ning nimetatut ei ole võlgniku raamatupidamises kajastatud, siis on võlgniku juhatuse liikme poolt raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine kaasa toonud olukorra, kus võlgniku majandusaasta aruanded on eksitavad ja on jätnud võlgnikust mulje kui maksejõulisest äriühingust. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine ei võimalda kohtul määratleda võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise tegelikku aega ning asjaolu, et raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on KarS § 3811 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.

2-08-79588

9.Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks pärast Maksuameti poolt võlgniku pangakontode arestimist, mistõttu võlgniku tegevus soikus ja seda ei olnud võimalik taastada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks allhanke tööde tegemine ühele tellijale OÜM ja sõltuvus tellijast tootmisvahendite kasutamise osas olukorras, kus võlgnikul puudusid tootmisruumid ja tootmisvahendid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri käsitlusega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Samuti leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine, sest võlgniku juhatuse liige ei hinnanud riske, mida tõid kaasa ühest tellijast sõltumine. Nimetatut käsitleb kohus kohtumääruse punktis 10.
10.OÜM osanik ja juhatuse liige on võlgniku juhatuse liige MSV(endise nimega MR). OÜM 2005. a majandusaasta aruande kohaselt on teeninud kasumit 419 413 krooni, samal ajal, kui temale teenust osutanud võlgnik lõpetas oma majandustegevuse. Ajutises pankrotimenetluse puuduvad piisavad andmed ning ajutise pankrotimenetluse maht ei võimalda läbi viia piisavat analüüsi, et väita nagu oleks OÜM kasum tekkinud seetõttu, et ta sai teenust osta odavamalt võlgnikult, sest OÜM müügikäive oli kaks korda kõrgem ning materjalidele ja teenustele kulunud summa oli ligi 30 % kõrgem kui võlgniku müügikäive. Nimetatu väljaselgitamiseks on vaja hinnata ka OÜM raamatupidamisdokumente. Selleks on võimalik läbi viia eraldi kohtumenetlus ja välja nõuda OÜM dokumendid. Samas on 2005. a tekkinud nõue käesolevaks ajaks aegunud. Juhul, kui võlgnik müüs oma teenust alla omahinna, siis on võimalik esitada nõue võlgniku juhatuse liikme vastu, kes sellisel juhul ei ole ilmutanud piisavalt hoolsust ja ei ole hinnanud alltöövõtuga kaasnevaid riske, millest tulenevalt äriühing muutus maksejõuetuks.
11.Samuti on võlgnik kahjustanud võlausaldajaid PRile laenu andmisega summas 1 000 000 krooni. Võlgnikul tekkis maksuvõlg juba 2005. a, kuid nimetatule vaatamata on võlgnik eelistanud kassas olnud sularaha välja laenata, selle asemel, et tasuda maksuvõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige, kes esindab võlgnikku ja kes otsustas raha välja laenata võlausaldajate nõuete rahuldamise asemel, on teinud tehingu, mis on kahjustanud võlausaldajate huve.
12.Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 14.01.2009 määrusega on kohus teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 60 000 krooni. Nimetatud summat kohtu deposiiti makstud ei ole. Kohus leiab, et kuna SOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb SOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja