Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-69679 intressikohustus. Võlgnik Maksu- ja Tolliameti otsust ei vaidlustanud ning esitas 23.10.2008 pankrotiavalduse. Likvideerimisperioodil on kassast tasutud kodukontorisse paigutatud kütteseadmete eest 74 660 krooni. vastavalt ÄS § 209 lg 3 võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud OÜ likvideerimiseks. Kuna ettevõttes oli käimas revisjon, mille käigus võisid ettevõttele lisanduda potentsiaalsed kohustused, ei olnud antud kulutuse tegemine põhjendatud. Võlgniku bilansis on varadena kajastatud kassa jääk 211 krooni ning põhivara jääkmaksumusega 18 007 krooni. Oktoobrikuus on ettevõte kassast tasunud õigusabi teenuseid. Põhivarana on kajastatud televiisor Sharp LCD soetusmaksumusega 24 892 krooni, jääkmaksumusega 18 007 krooni. Ajutine haldur hindab põhivara turuväärtuseks 10 000 krooni. Pangakonto jääk seisuga 11.11.2008 on 0.34 krooni. Ettevõtte varad kokku turuhinnas seisuga 03.12.2008 seega 10 211 krooni. Ettevõtte likvideerimise käigus on jäänud üks võlausaldaja, kelleks on Maksu-ja Tolliamet, kohustusi on ettevõttel võlausaldaja ees 03.12.2008 seisuga kokku 509 656 krooni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjusteks konkurentsi tihenemine esitlusteenuse turul, mistõttu langesid ära mitmed lepingulised partnerid. Samuti ebaõige riskide hindamine likvideerimismenetluse algatamisel, likvideerimise algbilansi koostamisel tulnuks vastavalt RTJ 13 likvideerimis- ja lõpparuanded moodustada täiendav reserv maksurevisjoni käigus tekkida võivate kohustuste katteks. Nimetatud reservi moodustamata jätmine ja likvideerimiseks mittevajalike kulude tegemine juhatuse poolt on raske juhtimisviga PankrS § 28 mõistes.

IV Kohtuistung 09.12.2008 toimunud kohtuistungil osales võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige H U ja võlgniku lepinguline esindaja advokaat Meelis Masso. Võlgniku esindajad jäid esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-08-69679 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜA(likvideerimisel) lepinguline esindaja on esitanud avalduse OÜA(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; Maksu- ja Tolliameti 26.09.2008 otsus; 2005.a, 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruanded; bilanss seisuga 31.10.2008 – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku likvideerimisotsus on vastu võetud 16.05.2008. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku on vara 10 211 krooni, kohustusi on võlgnikul 509 656 krooni. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 499 445 krooni võrra, võlgniku tegevus on lõppenud ja puuduvad vahendid võlgniku tegevuse jätkamiseks ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 40 000 krooni (tl 13). Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 oli 21 380 krooni (tl 84). ÄS § 136 kohaselt peab OÜ osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital juba enne 2007.a lõppu ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -484 454.42

2-08-69679 krooni (tl 84). ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks kokku kutsunud osanike koosoleku. Tulenevalt ÄS § 180 51 peab juhatus OÜ püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba seisuga 31.12.2007, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 23.10.2008. Äriühingu juhatuse liige ja likvideerija H U ei ole vaatamata äriühingu maksejõuetusele esitanud tähtaegselt pankrotiavaldust. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku likvideerimise otsus on vastu võetud 16.05.2008, 17.06.2008 kanti lõpetamisotsus äriregistrisse. Likvideerijaks määrati H U. Võlgnik on teadlik asjaolust, et alates 11.07.2007 kontrollis Maksu- ja Tolliamet revisjoni käigus OÜA käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar – detsember 2005. a. Maksu- ja Tolliameti 26.09.2008 maksuotsuses (tl 104-137) on jõutud järeldusele, et esinevad kahtlused, et OÜA on osalenud maksupettuses. Maksuotsuse kohaselt on H U andnud kirjalikke ja suulisi selgitusi 27.07.2007, 10.08.2007, 22.10.2007, 14.12.2007. Eeltoodust tulenevalt pidi H U olema teadlik, et äriühing on tõenäoliselt arvestanud ja tasunud ebaõigelt riiklikult tasumisele kuuluvaid makse, millest tulenevalt tuleb need hiljem hüvitada. Nimetatule vaatamata on võlgnik 26.06.2008 tasunud elamu elektripaigaldise renoveerimise eest 11 528.60 krooni ja 29.09.2008 tasunud katlamaja- ja kütteseadmete ning puitgraanulite eest 63 131.80 krooni (tl 92, 93), kokku 74 660 krooni. Kohus leiab, et olukorras, kus OÜA oli likvideerimisel, oli põhjendamatu teha kulutusi kontoriruumide elektri- ja keskküttesüsteemidele summas 74 660 krooni, samuti ei olnud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 ja ÄS § 209 lg 3 nimetatud kulutuste tegemine võlgniku likvideerija pädevuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku endine juhatuse liige ja likvideerija H U on teadlikult OÜ A võtnud põhjendamatuid kohustusi, millega on põhjustanud äriühingu varatuse ja võimetuse tasuda kohustus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 384 kohaselt süütegu. Esinevad võimalused võlgniku vara tagasivõitmiseks. Pärast likvideerimismenetluse algatamist on võlgniku kassast tasutud kodukontorisse paigutatud kütteseadmete eest 74 660 krooni. Vastavalt TsÜS § 41 lg 4 ja ÄS § 209 lg 3 võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud OÜ likvideerimiseks. Kuna OÜ A oli käimas revisjon, mille käigus võisid ettevõttele lisanduda potentsiaalsed kohustused, ei olnud antud kulutuse tegemine põhjendatud. Võlgniku seletuse kohaselt maksejõuetuse põhjuste kohta on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et maksuameti revisjoni läbiviimisega ja võlgniku klientidelt seletuste ja dokumentide nõudmise tagajärjel kadusid äriühingu enamus kliente, mistõttu võlgnikult rohkem töid ei tellitud. Uute klientide leidmiseks oli äriühingu maine langenud, mistõttu äritegevus kujunes lootusetuks (tl 5-6). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks konkurentsi tihenemine esitlusteenuse turul, mistõttu langesid ära mitmed lepingulised partnerid. Samuti ebaõige riskide hindamine likvideerimismenetluse

2-08-69679 algatamisel, likvideerimise algbilansi koostamisel tulnuks vastavalt RTJ 13 likvideerimis- ja lõpparuanded moodustada täiendav reserv maksurevisjoni käigus tekkida võivate kohustuste katteks. Nimetatud reservi moodustamata jätmine ja likvideerimiseks mittevajalike kulude tegemine juhatuse poolt on raske juhtimisviga PankrS § 28 mõistes. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri poolt toodud maksejõuetuse põhjustega. ÄS § 183 kohaselt korraldab OÜ raamatupidamist juhatus. Nimetatust tulenevalt oli võlgniku juhatuse liikmel kohustus korraldada muuhulgas ka riiklikult tasumisele kuuluvate maksude õige arvestamine ja tasumine, mida võlgniku juhatus Maksu- ja Tolliameti 26.09.2008 maksuotsuse kohaselt nõuetekohaselt teinud ei ole. Õigesti arvestamata ja tasumata riiklikud maksud tõid võlgnikule kaasa 26.09.2008 maksuotsusest tuleneva maksukohustuse, mille suurus koos intressidega seisuga 03.12.2008 on 509 656 krooni. Eeltoodust tulenevalt rikkus võlgniku juhatuse liige oma kohustusi ja seega on ta toime pannud juhtimisvea. Kuna juhatuse liikme H U kohustuste rikkumise tõttu tekkis äriühingule kohustusi 509 656 krooni, siis leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku maksejõuetust on süvendanud ja võlgniku on muutnud rahatuks, kuna võlgniku likvideerija H U on likvideerimismenetluse käigus teinud äriühingu nimel põhjendamatuid kulutusi äriühingu kontoriruumide elektri- ja keskküttesüsteemide renoveerimiseks, mis vastuolus TsÜS § 41 lg 4 ja ÄS § 209 lg 3 ja mis tõi kaasa äriühingu varatuse, siis on likvideerija kohustuste rikkumine süvendanud äriühingu maksejõuetust. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜA(likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜA(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.