2-09-15230
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2009. a Põlva
Tsiviilasja number
2-09-15230
Tsiviilasi
R. V. hagi L. V. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
21 600 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja – R. V. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-x) ja tema esindaja – M. M. xxxxxxxxxx, asukoht: xxxxxxx,) Kostja – L. V. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx)
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 06.07.2009. a kell 9.00. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-09-15230 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse (tl 3-4) kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsusega (tsiviilasjas nr 2-06-9350) hagejalt - R. V. kostja - L. V. välja elatis. 10.03.2009. a on kohtutäitur A. K. hagejale sissetuleku arestimise akti, mille tagajärjel on hageja pangaarved arestitud. Kostja avalduse kohaselt on hageja elatise võlgnevus perioodi 01.07.2006 kuni 01.08.2007 eest kokku 21600 krooni. Kuna kostja on esitanud 08.08.2006. a Tartu Maakohtule avalduse elatise nõudest loobumise kohta alates 01.08.2006. a ja seetõttu saab hageja võimalik võlgnevus kostja ees olla ainult perioodi 01.07. - 01.08.2006. a eest, siis nõuab hageja täiteasjas nr 170/2009/436 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja vastuväited L. V. hagile vastu (tl 14-15). Kostja väidab, et ta esitas kohtule elatisest loobumise avalduse hagejaga kokkuleppe saavutamise tõttu, kuna viimane oli nõus elatist lapse jaoks maksma vabatahtlikult - ilma kohtutäituri abita. Hageja ei ole vabatahtlikult elatist tasunud ega lisanud hagile sellekohast dokumenti. Peale selle leiab kostja, et kohus oleks pidanud keelduma hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsus on seadusjõus ja täitmata nim täitemenetluse alustamine ei riku millegagi hageja õigusi. Kohus peaks hagi jätma läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus andis pooltele täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks aega kuni 22.06.2009. a (tl 18). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Antud lõikes toodud loetuelu on näitlik ning hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega selle õigusjõudu. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud, näiteks kui kohustus on täidetud või on nõue tasaarvestatud või kui võlgnik on kohustuse täitmisest vabastatud või on pooled sõlminud võla tasumise tähtaja pikendamise kokkuleppe või on täitmisnõue aegunud. Kuna maakohtul puudusid hagi esitamise ajal täpsed andmed Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsuses käsitletud hagi aluse ja eseme kohta ning otsuse jõustumise aja kohta, siis puudus kohtul õigus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
2(4)
2-09-15230 Arvestades asjaolu, et hageja tugineb oma nõudes kostja poolt 08.08.2006. a Tartu Maakohtule esitatud elatise loobumise avaldusele, siis ei pea kohus ka praegu õigeks hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, vaid annab sellele sisulise hinnangu hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Käesoleval asjas on kohtul seega vaja tuvastada, kas täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue R. V. vastu võlgnevuse – 21600 krooni – nõudes on lõppenud L. V. 08.08.2006. a avaldusega. Kostja poolt kohtule esitatud kohtuotsusest nähtub, et Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9350 mõisteti R. V. L. V. välja elatis tütre L. V. ülalpidamiseks alates 01.05.2006. a igakuiselt 1500 krooni kuni 18.01.2023. a. Nimetatud kohtuotsus jõustus 04.08.2006. a. Hagile lisatud avaldusest nähtub, et L. V. koostanud 08.08.2006. a Tartu Maakohtule adresseeritava pöördumise, milles ta soovib R. V. elatise saamise lõpetamist alates 01.08.2006. a, kuna saavutas viimasega omavahelise kokkuleppe. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktist nähtub, et kohtutäitur A. K. on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr R. V. suhtes Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsuse (tsiviilasi nr 2-06-9350) alusel, milles elatise võlgnevus 01.07.2006 – 01.08.2007. a on 21600 krooni. Eelmärgitud tõenditest tuleneb, et kuigi L. V. on adresseerinud Tartu Maakohtule avalduse elatise nõudest loobumise kohta seoses pooltevahelise kokkuleppega, ei ole kumbki pooltest viidanud sellele, et peale pärast 14.06.2006. a otsust oleks Tartu Maakohus teinud veel elatise maksmise lõpetamise või pikendamise kohta määruse. Kuna Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsus jõustus 04.08.2006. a, siis pidi hageja teadma ja arvestama, et see on kehtiv ja kostja võib pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et tal oleks sõlmitud kostjaga kokkulepe, mis välistaks elatise sissenõudmise kohtuotsuse järgi. Kostja vastuväidete kohaselt pidi hageja hakkama tütre elatusraha maksma vabatahtlikult ilma kohtutäituri poole pöördumata. Kostja ei ole teinud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse peatamiseks ega lõpetamiseks. Järelikult ei ole täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue lõppenud ega peatunud. Kuna kostja eelmärgitud vastuväide on vastavuses ka kostja poolt 08.08.2006. a koostatud avalduse sisuga ning hageja ei ole kohtule esitanud teistsugust kokkulepet elatise maksmise kohustuse osas, siis leiab kohus, et Tartu Maakohtu 14.06.2006. a otsuse täitmine hagejalt võlgnevuse (perioodi 01.07.2006 – 01.08.2007. a eest) - 21600 krooni – sissenõudmises on lubatav ning hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Arvestades asjaolu, et kostja poolt esitatud tõendid pensioni ja toetuse saamise kohta ei ole asjakohased, siis jätab kohus need arvestamata. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 123 ja § 125 alusel on 21600 krooni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest
3(4)
2-09-15230 peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda.
Lembit Käis Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.