Võlaõigus › Töövõtulepingud

31.07.2008 allkirjastati lõplik üleandmis-vastuvõtmisakt. Vaegtöid ei olnud. 31.07.2008 esitas hageja kostjale arve summas 109 740 krooni tasumise tähtajaga 01.09.2008. Lepingu p 12.2 alusel andis hageja kostjale Danske Bank garantiikirja 2% lepingu hinnast, millega hageja täitis kõik lepingust tulenevad kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 377 480 krooni, viivis 69 006,40 krooni ja alates 24.09.2008 põhinõudelt 0,5% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagist ei nähtu, miks hageja nõuab suuremat summat kui lepingus kokku lepitud. Teotatud tööde aktid 1 ja 2 ei ole allkirjastatud kostja poolt. Hageja on esitanud 31.07.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, seega hilinenud tööde üleandmisega 17 päeva. Viivis 0,5% päevas moodustub sellelt ajalt summas 27 783,10 krooni, mille kostja tasaarvestab. Kostja palub hagi täielikul või osalisel rahuldamisel sellega arvestada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistungil vaidles kostja esindaja vastu sellele, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on kostja poolt allkirjastatud, kuid ei vaielnud vastu sellele, et hageja on tööd teostanud. Kostja esindaja vaidles ka viivistele vastu. Kohtu põhjendused 25.06.2008 sõlmisid pooled töövõtulepingu Tallinna Botaanikaaia administratiivhoone ümber- ja juurdeehituse I etapi tööde tegemiseks vastavalt hageja 20.06.2008 hinnapakkumisele (t lk 20-32, 17-18). Tööde hind oli 326 860 krooni (art 3), tähtaeg 14.07.2008 (art 5), viivis 0,5% päevas (art 10.2, 11.2). 20.06.2008 väljastas kostja garantiikirja, millega garanteeris lepinguliste tööde eest tasumise (t lk 19). Hageja esitas kostjale 04.07.2008 arve summas 227 740 krooni tähtajaga 04.08.2008 (t lk 34). Arve on tasumata. 31.07.2008 allkirjastati lõplik üleandmis-vastuvõtmisakt (t lk 36). 31.07.2008 esitas hageja kostjale arve summas 109 740 krooni tasumise tähtajaga 01.09.2008 (t lk 37). Lepingu p 12.2 alusel andis hageja kostjale Danske Bank garantiikirja 2% lepingu hinnast (t lk 38). Nende asjaolude üle puudub vaidlus, kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelist lepingut töövõtulepinguna. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kostja vaidlustab, et on allkirjastanud 03.07.2008 teostatud tööde akti nr 1 (t lk 33) ja teostatud tööde akti nr 2 (t lk 35). Pooled ei soovinud antud asjaolu tuvastamiseks läbi viia käekirjaekspertiisi. Samas ei vaidlusta kostja, et on allkirjastanud lõpliku üleandmisvastuvõtmisakti ning et hageja on kõik lepingujärgsed tööd teinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja on lepingujärgsed tööd teinud. Kostjal on kohustus tööde eest tasuda. Kostja on esile toonud, et hageja nõuab lepingust kõrgemat hinda. Kohus selle seisukohaga nõustub. Sõltumata sellest, kas aktid nr 1 ja 2 on kostja poolt allkirjastatud või mitte, tuleb kohtu hinnangul lähtuda lõplikust tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Mõlemad pooled on seda akti lõplikuna hinnanud. Seetõttu tuleb lepingu täitmise lõplikke tingimusi vaadata just sellest aktist. Selles aktis on selgesõnaliselt kirjas, et kostja aktsepteeritud tööde hind on 277 000 krooni käibemaksuta. Hageja on viidanud küll lisatööde tegemisele, kuid kui pooled selgesõnaliselt lepivad kõigis teostatud tööde hinnas kokku selliselt, tuleb viimasest seisukohast lähtuda. Kohus peab tööde hinnaks 277 000 krooni käibemaksuta ja 326 860 krooni käibemaksuga. Hagejal on õigus seda summat nõuda.

Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada 27 783,10 krooni, kuna hageja on hilinenud tööde teostamisega 17 päeva. VÕS § 197 lg 1 järgi „kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.“ Kõigepealt kontrollib kohus tasaarvestuse formaalset külge. VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Samas ei sätesta seadus tasaarvestuse avalduse esitamisele tähtaega ning kohtupraktika on leidnud, et tahteavaldusi võib teha ka kohtumenetluse raames (näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-06). Seetõttu loeb kohus tasaarvestuse avalduse esitatuks. Järgmisena hindab kohus tasaarvestuse põhjendatust. Kohus leiab, et tasaarvestus on põhjendatud osaliselt. Kostja leiab, et hageja on tööde teostamisega viivitanud 17 päeva. Tööde teostamise tähtpäev oli 14.07.2008, lõplik akt allkirjastati 31.07.2008. Kostja jätab aga tähelepanuta, et aktis on fikseeritud tööde teostamise tegelik tähtaeg 16.07.2008. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja viivitas tööde tegemisega 2 päeva ning selle aja eest on kostjal lepingu art 10.2 alusel õigus viivist nõuda summas 3 268,60 krooni. Selle summa tasaarvestab kohus VÕS § 201 lg 1 p 1 aluse hageja põhinõudega. Seega on tuvastatud, et hageja on tööd teinud ning tal on õigus tasu saada lepingujärgses summas 326 860 krooni. Kostjal on kohustus tööde eest tasuda, kuid tal on õigus tasaarvestada viivis tööde teostamise tähtaja ületamise eest summas 3 268,60 krooni. Kohus rahuldab hageja põhinõude lepingujärgsete tööde eest summas 323 591,40 krooni. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tööde eest tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu art 11.2 järgi kohustub kostja tasuma viivist 0,5% tasumisele kuulunud summast päevas. Kostja on küll viivistele vastu vaielnud, kuid ei ole seda põhjendanud. Kohus leiab, et kui üks lepingu pool jätab lepingujärgse tasu maksmata, on teisel lepingupoolel õigus nõuda viivist. Hageja ei nõua viivist ülemäära suures ulatuses, sest kohtupraktika on tavapäraselt viivise piiritlenud põhinõude ulatuseni. Kohus peab viivise väljamõistmist põhjendatuks. Hageja on arvutanud viiviseid seisuga 23.09.2009. Kohus kontrollib viiviste arvestust. Kostja ei vaidlusta arvete kättesaamist, kuid leiab, et 04.07.2008 arve summas 227 740 krooni võis hageja lepingu art 4.4 alusel esitada alles 5 tööpäeva pärast, s.o 10.07.2008. Kohus selle vastuväitega ei nõustu, sest antud lepingu punkt ei piira mitte arvete esitamise aega, vaid annab tellijale aega teostatud tööde akti allkirjastamiseks 5 tööpäeva. Pärast akti allkirjastamist võib töövõtja kohe arve esitada. Kuivõrd kostja arvet muus osas ei vaidlusta, leiab kohus, et selle arve kohane viivis on hageja poolt arvutatud õigesti, s.o summas 56 935 krooni.

Kohus leiab, et ümber tuleb arvutada 31.07.2008 arve summas 109 740 krooni, kuna selle arvega nõuab hageja kostjalt rohkem, kui tal lepingu järgi oleks õigus. Arvestades lepingu hinda 326 860 krooni ning esimest arvet summas 227 740 krooni, oleks hagejal õigus selle arvega nõuda 99 120 krooni tasumist. Viivis sellelt arvelt (22 päeva x 99 120 x 0,5%) on 10 903,20 krooni. Kohus mõistab seega kostjalt välja viivise kogusummas 67 838,20 krooni. Alates 24.09.2009 mõistab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostjalt välja 0,5% päeva kuni põhinõude 326 860 krooni tasumiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 326 860 krooni, viivise 67 838,20 krooni, kokku seega 394 698,20 krooni ja alates 24.09.2009 viivise 0,5% päevas põhinõude 326 860 krooni tasumiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ja mõistab menetluskulud välja võrdeliselt hagi rahuldatud osale. Kostja kanda jäävad menetluskulud 97% ulatuses ja hageja kanda 3% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.