OÜ Lerol Grupp hagi AS Kohimo vastu rahalises nõudes ja AS Kohimo vastuhagi OÜ Lerol Grupp vastu rahalises nõudes ja müügilepingu täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.12.2008.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 435 371 krooni ja 70 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Kohimo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis vastukostja, apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Lerol Grupp (registrikood 11053637, asukoht Tallinn, aadress Weizenbergi 2- 11, 10127 Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev; Kostja (vastuhagis vastuhageja, apellatsioonimenetluses apellant): AS Kohimo (registrikood 10048137, asukoht Tallinn, aadress Punane 24, 13619 Tallinn) tehingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaadi abi Ingmar Lääts.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.12.2008.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta rahuldamata apellandi taotlus OÜ Tehnokontrollikeskuse 06.02.2009.a kirja tõendina tsiviilasja juurde võtmiseks ning tagastada see apellandile. 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-5025
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 2,3% OÜ Lerol Grupp kanda ja 97,7% AS Kohimo kanda. Ringkonnakohtu menetluskulu jätta AS Kohimo kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 12.02.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 100 000 krooni. Menetluse käigus hageja suurendas oma nõuet ja palus välja mõista põhivõla suuruses 2 810 120 krooni ja viivise tasumata summalt suuruses 0,05% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.08.2007.a hageja ja kostja müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüjana ostjale üle andma autokraana. Kostja kohustus ostjana tasuma selle eest 2 810 120 krooni. Ostuhinna tasumisega viivitamise puhuks olid pooled kokku leppinud viivise suuruses 0,05% iga viivitatud päeva eest võlgu olevalt summalt. Kostja ostuhinda õigeaegselt ei tasunud. Hageja andis kraana kostjale üle 20.11.2007.a. Dokumendid ja võtmed anti kostjale üle. Valmistajatehase spetsialist korraldas kostja töötajate koolituse. 20.11-22.11.2007.a toimus kraana katsetamine ja kontroll. 30.11.2007.a esitas kostja hagejale teate kraana puuduste kohta. Hageja selgituste kohaselt kohustus ta organiseerima kraana garantiiremondi Leedus, sest kraanal esines tõstemehhanismi viga. Pärast remonti tagastas hageja kostjale kraana 16.01.2008.a. Kraana võtmed jäid kostja töötaja kätte ja kraana jäi kostja territooriumile. Kostja koostas selle üleandmise kohta kraana üleandmise akti ja esitas selle hagejale allkirjastamiseks, kuid hageja keeldus sellest, sest akt sisaldas hageja hinnangul ebaõigeid puudusi, samuti oli vale puuduste ilmnemise aeg. Hageja sai alles 14.08.2008.a teada, et kostja kraanat ei kasuta. Kostja ei ole hagejale enne kohtumenetlust teada andnud, et kostjal puuduvad kraana võtmed või dokumendid või et kostja poolne kraana kasutus on takistatud. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud väited selle kohta, et kraana ei vasta lepingutingimustele, on esitatud hilinenult. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel andis hageja kraana kostjale üle 36-päevase hilinemisega. Kostja avastas peale kraana üleandmist kraanal rikked. Rikked kõrvaldati ja kraana toodi 15.01.2008.a kostja territooriumile, kuid kraana üleandmise- vastuvõtmise akti ei koostatud ja kraana võtmeid kostjale üle ei antud. 07.04.2008.a esitas kostja vastuhagi, milles nõuab kahju hüvitamist. Müügilepingu p. 5.1. kohaselt on ostjal õigus nõuda müüjalt kohustuse rikkumise korral leppetrahvi 0,05% autokraana maksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja on rikkunud kraana üleandmise kohustust ja vastuhagi esitamise aja seisuga võlgneb hageja kostjale viidatud alusel 252 900 krooni. Kostja selgitas, et sai kraana hagejalt peale puuduste kõrvaldamist 16.01.2008.a. Kostja katsetas kraanat 19.01-20.01.2008.a ning kraana oli siis korras. Võtmed jäid siis hageja kätte, kostjal ei ole ei kraana võtmeid ega dokumente. Kraana
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-5025 seisab kostja territooriumil Punane tn 24, Tallinnas, kuid kostjal ei ole kraana võtmeid. Kostja paigaldas kraana ümber piirde. Kraana valdust ei antud 16.11.2007.a aktiga üle, sest sellel kuupäeval toimus vaid üleandmise- vastuvõtmise akti kinnitamine hageja ja kostja poolt. 21.08.2008.a esitas kostja hageja vastu täiendava vastuhagi nõude, milles palus kohtul kohustada hagejat tarnima kostjale uus kraana. Vastuhagi kohaselt sai kostja 29.04.2008.a teada, et autokraana ei vasta Eestis uute sõidukite registreerimisel esitatavatele nõuetele. Kraana heitenorm on Euro 3, kuid 01.10.2007.a alates on Eestis nõutav heitmenorm Euro 4. Kraana ei ole ka uus, sest see on eelnevalt arvele võetud ja 25.01.2008.a aktist nähtub, et kraana läbisõit oli 3032 km ja kraana motoressurssi on kasutatud 85 tundi. Lepingu kohaselt pidi kraana vastama Eestis kehtestatud nõuetele ja kraana pidi olema uus. Kostja väitis, et ta on hagejale kogu aeg kinnitanud, et kraana ei vasta lepingutingimustele ja kostja ei ole saanud kraana valdust, sest selle kohta ei ole koostatud kirjalikku kraana üleandmise- vastuvõtmise akti. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 31.12.2008.a otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt välja põhivõla summas 2 810 120 krooni. Maakohus rahuldas osaliselt vastuhagi viivise nõudes ja tegi selles osas tasaarvestuse põhihagis välja mõistetud viivisega. Maakohus jättis kohustuse täitmise nõudes esitatud vastuhagi täielikult rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt lisaks põhivõlale välja ka viivise summas 431 353 krooni ja 42 senti, so viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sellest alates viivise 0,05% suuruses määras põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus lähtus sellest, et pooled vaidlevad selle üle, kas kraana vastas lepingutingimustele ja kas hageja on kostjale üle andnud kraana valduse. Kostja heitis hagejale ette seda, et kraana oli eelnevalt Leedus registreeritud, et kraana ei olnud uus, et kraanal oli 3032- kilomeetrine läbisõit ja kraana heitmenorm (Euro 3) ei vastanud lepingutingimustele. Kohus leidis, et need puudused oleks kostja pidanud VÕS § 219 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustust täites koheselt avastama ning sellest VÕS § 220 lg-s 1 sätestatu kohaselt hagejat teavitama. Kuid kostja seda ei teinud ja seetõttu kaotas kostja vastavatele lepingutingimustele mittevastavustele tuginemise õiguse (VÕS § 220 lg 3). Sellest tulenevalt ei oma vastavate puuduste olemasolu või puudumine tähendust ning maakohus nendest küsimustes seisukohta ei kujundanud. Kohus asus seisukohale, et kostja väide, mille kohaselt kostja hagejat puudustest teavitas, on tõendamata. Kohus tugines seejuures sellele, et esialgne kraana ülevaatus toimus 2007nda aasta novembrikuus ning ülevaatusel avastatud puuduste kohta koostas kostja hagejale teavituse 30.11.2007.a (t lk 65-66), milles ei kajastu need puudused, millele kostja käesoleva kohtumenetluse raames tugines. Esimene viide sellele, et kostja puudustele tugineb, on 21.08.2008.a vastuhagis. Maakohus leiab, et see asjaolu, et pooled ei koostanud lepingus kokkulepitud vormis akti valduse üleandmise kohta, ei tähenda, et valdust ei oleks üle antud. Valduse ülemineku üle tuleb otsustada asjaõigusseaduse vastavate sätete (AÕS §-d 32 jj) alusel. Maakohus ei lugenud usutavaks kostja väidet, et 2007nda aasta novembrikuus akti allkirjastamisega soovisid pooled kinnitada üksnes üleandmise-vastuvõtmise akti vormi aga mitte kinnitada kraana üleandmist kostjale. Kohus tugineb veel sellele, et hageja ja kostja koostasid akti, millega tõendavad seda, et kostja andis hagejale kraana valduse tagasi selleks, et hageja saaks kraana viia garantiiremonti (t lk 41-42). Kohus leiab, et kostja sai autokraana valduse 20.11.2007, sest siis tegi kostja tahteavalduse kraana enda nimele registreerimiseks. Maakohus luges tõendatuks, et kraana toodi garantiiremondist tagasi 16.01.2008.a ning peale seda teostati kraana suhtes tehniline kontroll ning selle käigus puudusi ei avastatud ning et hageja andis kraana kostjale üle. Lisaks sellele, et kraana paigutati kostja territooriumile, luges kohus tuvastatuks ka, et kostja sai kraanaauto võtmed ja asja valduse. Maakohus lähtus sellest, et kuivõrd kraana tehniline kontroll lõppes 22.11.2007.a, siis oleks kostja pidanud puudustest teada andma hiljemalt
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-5025 29.11.2007.a. Seda aga ei tehtud. Seetõttu tekkis kostjal ostuhinna tasumise kohustus 03.12.2007.a. Seega leidis maakohus, et hageja täitis kraana valduse üleandmise kohustuse ja kostjal tekkis kraana ostuhinna tasumise kohustus ning kostja on tasumisega viivituses. Kohus luges tuvastatuks, et hageja hilines kostjale kraana üleandmisega 42 kalendripäeva, mistõttu teostas hageja viivisenõude ja kostja leppetrahvi nõude osas tasaarvestuse ja vähendas selle võrra hageja viivisenõuet kostja vastu. Apellatsioonkaebus
4.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis kraana üleandmisega viivitamise eest suuruses 0,05% kraana maksumusest iga kraana üleandmisega viivitatud päeva eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus leidnud valesti, et kraana valdus anti hagejalt kostjale üle. Kostja hinnangul ei saa valdus üle minna ilma, et koostataks nõuetekohane valduse üleandmise- vastuvõtmise akt, sest pooled on selles nii kokku leppinud ja lepingu kohaselt tuli üle anda nõuetekohase kraana valdus. Kostja hinnangul ei ole maakohtu otsuses põhjendatud seda, kuidas asus kohus seisukohale, et leping on nõuetekohaselt täidetud, kui mõlemad lepingupooled aktsepteerisid kraana puudusi ning hageja viis kraana puuduste kõrvaldamiseks garantiiremonti. Kostja leiab, et hagejal lasus ka peale garantiiremonti kohustus viia läbi uus kraana ohutuse ja nõuetekohasuse hindamine vastavalt masina ohutuse seadusele. Seda aga kostja hinnangul tehtud ei ole. Kostja väitel on maakohus jätnud hindamata väite, mille kohaselt jättis hageja kostjale autokraana võtmed üle andmata. Kostja leiab, et kuivõrd kraana saabus garantiiremondist 16.01.2008.a oleks maakohus pidanud kuni selle ajani arvestama leppetrahvi kraana üleandmise kohustuse täitmisega viivitamise eest (suuruses 0,05% kraana maksumusest päevas). Kostja rõhutab, et kraana ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseni kostjale nõuetekohaselt üle antud, sest sellesisulist kirjalikku akti ei ole koostatud. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei saa olla maakohtu otsuse muutmise aluseks. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtuotsuse põhjendusi ja ei hakka neid TsMS § 654 lg 6 alusel üle kordama. Ringkonnakohus märgib, et apellant on esitanud kaebuses väited, mille enamiku osas on maakohus oma otsuses põhjalikud ja õiguspärased seisukohad kujundanud, mistõttu ei hakka ringkonnakohus neid seisukohti üle kordama.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti lähtunud müügilepingust tuleneva valduse üleandmise kohustuse täitmise kontrollimisel asjaõigusseaduses valduse ülemineku kohta käivatest sätetest. See asjaolu, et pooled olid kokku leppinud, et müügilepingu eseme üleandmise kohta koostatakse eraldi akt, ei mõjuta valduse üleminekut. Valduse üleandmise kohustuse täitmisest tuleb eristada asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja nende maksmapanemist. Seda on maakohus ka teinud ning esitanud ka kohased põhjendused kohtuotsuses.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-5025
8.Maakohus on õigesti hinnanud seda, millistele puudustele kostja tugineb ning seda, millal kostja puudustest teada saama pidi, samuti rakendanud õigesti VÕS §-s 220 sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et see asjaolu, et pooled olid lepingus kokku leppinud kraana aktiga üleandmise, ei tähenda, et pooled oleksid lepinguga välistanud VÕS §-i 220 kohaldamise.
9.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et hageja jättis teostamata masina ohutuse seaduses sätestatud kontrolli peale seda, kui kraana garantiiremondist tagasi toodi. Sellele asjaolule, et hageja oleks pidanud teostama oma kulul masina ohutuse seadusele vastava kontrolli ka peale garantiiremonti, kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid sellisele asjaolule ringkonnakohtu menetluses esmakordselt tugineda. Seetõttu ei saa ringkonnakohus vastavasisulisi kostja väiteid TsMS §st 652 tulenevalt arvestada. Ringkonnakohus märgib veel, et vastava kontrolli teostamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus ning masina ohutuse seadus ei oma otsemõju pooltevahelisele müügilepingule. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks sellele väidetavale puudusele tuginenud, st esitanud vastavalt VÕS §-le 220 teate selle kohta, et hageja on selliselt müügilepingut rikkunud. Ka seetõttu ei saa käesolevas lõigus nimetatud kostja väited olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
10.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis seonduvad sellega, et kraana valdus anti hagejalt kostjale üle. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ning asunud õigele järeldusele ning ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu poolt hinnatud asjaolude ümberkvalifitseerimiseks. Ringkonnakohus märgib veel, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja andis kraana valduse algselt kostjale üle 20.11.2007.a. Sellest alates hakkas kulgema võimalik puudustest teatamise tähtaeg. Seega ei ole maakohus vastavaid asjaolusid valesti hinnanud.
11.Kostja leiab, et kuivõrd hageja andis kostjale üle puudustega kraana ning et hageja kõrvaldas kraana puudused alles 16.01.2008.a, siis vähemalt selle ajani oleks pidanud kohus arvestama lepingus kokku lepitud leppetrahvi, mis pidi lepingu kohaselt kohalduma aja eest, mille vältel hageja kostjale kraana üleandmisega viivitab. Ringkonnakohus sellise kostja väitega ei nõustu. Lepingu (vt t lk 13 jj) p 5.1. kohaselt kuulub leppetrahv kohaldamisele lepingu p-s 2.1. sätestatud kohustuse rikkumise korral. Nimetatud punkt näeb ette kraana üleandmise kohustuse. Maakohus tuvastas õigesti, et kraana anti üle 20.11.2007.a. Seega on maakohus leppetrahvi arvestanud õigesti. Peale kraana üleandmist ilmnesid kraanal puudused, kuid puuduste kõrvaldamise perioodi eest leppetrahvi ette nähtud ei ole. Sellist nõuet ei tulene ka lepingu p-st 4.2, sest vastav punkt kohaldub olukorras, kus kraana osutub täiesti sobimatuks ning kuulub ümbervahetamisele. Sellise olukorraga aga tegemist ei olnud.
12.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses vastuolulisusi ega seda, et maakohus oleks otsuse jätnud põhjendamata või olulistes küsimustes seisukoha võtmata. Samuti ei esine muid aluseid, mis võimaldaksid maakohtu otsust muuta või tühistada.
13.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka taotluse OÜ Tehnokontrollikeskuse 06.02.2009.a kirja tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud vastavat kirja varasemalt taotleda. See asjaolu, et kiri kostjale nii hilja saadeti, tulenes sellest, et kostja ka nii hilja kirja saamiseks pöördumise tegi. Kuivõrd hageja vaidles tõendi asja juurde võtmisele vastu, ei esine aluseid, mis võimaldaksid tõendit apellatsioonimenetluses asja juurde võtta (TsMS § 652) ning kohus jätab tõendi juurdevõtmise taotluse rahuldamata ja tagastab selle kostjale.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-5025
Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jääb muutmata ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus. Seoses sellega, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja (apellandi) kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.