Kohtuasja number
2-08-82358
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.07.2009.a Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
Swedbank Liising AS hagi VM vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS Hageja esindaja: S Pullõnen Kostja: VM(isikukood XXX asukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta täies ulatuses Vyacheslav Mukhini kanda. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VM ja EAS (registrikood XXX) XXX Ego järelmaksu müügilepingu , mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimustele punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid iga kuu 15. kuupäeval intressimääraga 17,9 % aastas. Viimase makse tähtpäevaks on märgitud
15.09.2009.a. Seoses asjaoluga, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 27.08.2008.a kostjale lepingu ülesütlemise teatise ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Hageja hoiatas kostjat, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu ülesse. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2 kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegraafikujärgset makset. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Hageja palub välja mõista kostja VM`ilt Ergo järelmaksu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 12 564,93 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt viibib alates 24.04.2008.a vahi all ning tal puudub võimalus maksta oma võlga ning võlast tulenevat intressi ja viivist. Kostja palub hagejat, et hageja tühistaks kostja võlast tuleneva intressi ja viivise alates 24.04.2008.a kuni kostja kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Kostja on märkinud, et peale vabanemist tasub ta oma võla täielikult.
Hageja täiendava kirjaliku seisukoha kohaselt ei nõustu hageja intressi tühistamise ja peatamisega kuni kostja vabanemiseni kinnipidamisasutusest. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi maksmises. Intress kujutan endast tasu kapitali kasutamise eest. Kostja on kohustatud tasuma hagejale rahaliste vahendite kasutamise eest tasu. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu üles 23.09.2008. Intressi maksmise kohustus lõppes lepingu ülesütlemisel ja intressi tasumise kohustus asendunud viivise tasumise kohustusega. Kostja viibimine kinnipidamisasutuses ei vabasta kostjat hageja ees lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastavalt VÕS § 78 lg 1 võib võlgniku eest võla tasuda ka kolmas isik.
Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ja EAS (registrikood XXX) sõlmisid Ego järelmaksu müügilepingu , mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid iga kuu 15. kuupäeval intressimääraga 17,9 % aastas. Viimase makse tähtpäevaks on märgitud 15.09.2009.a. Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 27.08.2008.a kostjale lepingu ülesütlemise teatise ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Hageja hoiatas kostjat, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu ülesse. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2 kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat
maksegraafikujärgset makset. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Hageja on lepingu üles öelnud , kuivõrd kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Kostja hageja põhinõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja palus tühistada kostja võlast tuleneva intressi ja viivise alates vahi all viibimisest 24.04.2008.a kuni kostja kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Kohus leiab, et kuivõrd kostja hageja põhinõudele vastuväiteid ei esitanud, tuleb põhinõude osas hagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Antud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub kostjalt nimetatud alusel väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 11 635,05 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. VÕS Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjal on vaidlusaluse lepingu punktist 4 tulenev kohustus tasuda intressi. Antud sättest nähtuvalt on pooled kokku leppinud intressimääras 17,9% aastas. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on nimetatud määras intressinõude esitanud kuni lepingu ülesütlemiseni . Kohus nõustub hagejaga, et hageja on krediidiettevõte, kelle tuluks on raha kasutamiseks andmiselt tulu teenimine ning intress on tasu kapitali kasutamise eest, mille suuruses käesoleval juhul on pooled kokku leppinud ülalnimetatud lepingus. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt on viivis õiguskaitsevahend, mida on õigus kohaldada kohustuse rikkumise korral. Vaidlus puudub selles, et kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist (3-2-1132-04). Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgselt võlgnevuselt. Samuti on hageja poolt välja nõutav viivise määr mõistlik ja põhjendatud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 6 kohaselt on osamakse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
intressimäär + 7 % aastat tasumata osamaksest. Eeltoodu on võrdne VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse viivise määraga (hetkel 0,026% päevas). Riigikohus on seisukohal, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist (3-2-1-132-04). Kohus leiab, et kostja viibimine kinnipidamisasutuses ei ole seadusest tulenevalt lepinguliste kohustuste täitmisest vabastav asjaolu. Kohus on seisukohal, et kostja seaduskuulmatu käitumine ei saa teda vabastada lepinguga endale võetud kohustuste täitmisest. Kohus nõustub hagejaga selles, et vastavalt VÕS § 78 lg 1 võib võlgniku eest võla tasuda ka kolmas isik. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.