Saneerimine › Saneerimisasjad

Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab saneerimist; ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. SanS § 4 alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisel. SanS § 39 lg 1 alusel võib saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. SanS § 39 lg 2 p 6 alusel kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt ettevõtja avalduse alusel. SanS § 40 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. SanS § 44 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest saneerimisseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. OÜ V esitas 14.04.2009 Harju Maakohtule avalduse OÜ V suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 23.04.2009 määrusega algatas kohus OÜ V saneerimismenetluse. Harju Maakohtu 02.06.2009 määrustega rahuldas kohus OÜ V taotlused ja tühistas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.04.2009 kohtumääruse hagi tagamiseks ja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 17.04.2009 kohtumääruse hagi tagamiseks. 10.06.2009 on kohtusse saabunud saneerimisnõustaja ja avaldaja esindaja avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks. Saneerimisnõustaja poolt läbiviidud ettevõtte kohustuste, vara, kehtivate lepingute, seniste juhtimisotsuste ja tulevikustrateegiate analüüsi tulemusena on saneerimisnõustaja seisukohal, et kasutades saneerimisabinõusid ei ole ettevõtte

2-09-16274 likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik majandamine käesoleval hetkel enam võimalik. Ettevõtte tulevikus prognoositavad rahavood ei kata ära jooksvaid kulutusi ning ei võimalda asuda täitma ka olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, miks tagaks edaspidi kõigi jooksvate püsikulude tasumise. Ettevõtte kohustused saneerimismenetluse alguse seisuga olid 26,3 miljonit krooni, millele lisandusid võlausaldajate poolt saneerimismenetluses vastuseks saneerimisnõustaja poolt esitatud saneerimisteadetele teavitatud täiendavad intressi- ja viivisenõuded. Saneerimisnõustaja arvates oli ettevõtte bilansis kajastatud ettevõtte kohustused valdavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Kõik võlausaldajad olid põhiliselt nõus oma nõude suurusega, mingeid bilansis kajastamata vara või kohustusi nõustaja ei tuvastanud. Saneerimisnõustaja on tutvunud ettevõtte majandusliku olukorraga ja juhtkonna nägemusega saneerimismenetlusest ning saneerimismenetluse käigus püüdnud leida läbi erinevate saneerimisabinõude võimalust ettevõtte saneerimiseks. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et OÜ V saneerimine ei ole käesoleval hetkel enam võimalik eelkõige alljärgnevatel põhjustel: -

-

-

-

-

-

-

OÜ V 2008 majandusaasta lõppes kahjumiga – 5 226 452 krooni. 2009. aasta jooksul ei ole ettevõte suutnud endiselt kasumiga tegevust jätkata ning on majandustegevusest teeninud täiendavalt üksnes kahjumit; OÜ V bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu on saneerimisnõustaja hinnangul ca 75 % ulatuses ebatõenäolised laekuvad arved ning pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatud soetusmaksumuses, millel puudub käesoleval hetkel turuväärtus. Tegemist on ettevõtja tütarettevõtetega või nende vastu kajastatud nõuetega, kes on käesolevaks ajaks muutunud või muutumas samuti maksejõuetuteks; saneerimismenetluse avalduse esitamise ajaks oli ettevõtte vastu algatatud mitmeid kohtumenetlusi seoses tasumata varasemata kohustustega ning esitatud seejuures hagi tagamise taotlusi; saneerimismenetluse avalduse esitamise ajaks oli ettevõtjal tekkinud maksuvõlad ning ettevõtja ei ole saneerimismenetluse kestel suutnud tasuda ka kõiki jooksvaid maksukohustusi; ettevõtja ei ole endiselt suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda isegi märtsikuu liisingumaksed ja likviidseid rahalisi vahendeid jooksvate kohustuste katteks äriühingul on vähe; OÜ V turustab oma toodangust ca 50 % Eesti turule, mis on käesoleval hetkel täiesti passiivne ning esimesed tagasilöögid hinnasurve tulemusena on tekkinud ka välisturgudel; saneerimisnõustaja on seisukohal, et OÜ V bilansis kajastatud varud ei ole samuti bilansilise väärtusega realiseeritavad, et tekitada võimalikku rahavoogu liigsete laovarude arvelt.

Arvestades ettevõtte väljakujunenud majanduslikku olukorda ning käibevahendite puudust oli üheks kõige olulisemaks saneerimisabinõuks saavutada kokkulepped liisinguandjaga, kuna ettevõtte igapäevasest majandustegevusest tekkivad rahavood ei katnud enam ära aastate eest võetud liisingkohustusi. Lisaks otsis ettevõte väljundeid ja võimalusi kaasata kiiresti finantsinvestor, kes oleks paigutanud ettevõtte omakapitali täiendavaid rahalisi vahendeid. Kolmandaks saneerimisabinõuks oli nõuete ümberkujundamine, mille raames oleks tulnud vähendada kohati ca 50 % ulatuses ettevõtja kohustusi, s.h. Maksu- ja Tolliameti nõuet. Maksu- ja Tolliamet on saneerimisnõustajale esitanud oma seisukoha, et maksuhaldur ei ole

2-09-16274 võlausaldaja saneerimisseaduse mõistes. Maksuhaldurit tuleb käsitleda menetluses kolmanda isikuna, kelle nõuet on võimalik ümber kujundada ainult maksukorraldusseaduse alusel ning palunud jätta kogu maksuvõla nõude saneerimiskavast välja. Sama seisukohta kinnitavad täna ka saneerimisseaduse autorid. Ettevõtte ja saneerimisnõustaja poolt saneerimismenetluse käigus peetud läbirääkimised investori leidmiseks ei ole õnnestunud. Suurvõlausaldajatega läbirääkimisel pole keegi olnud valmis käesoleval hetkel äriühingusse täiendavalt ükskõik millisel moel investeerima ega järelandmisi tegema. Tegevuskulude vähendamisest ei piisa olemasolevate rahavoogude juures edaspidiste püsikulude katmiseks. Võlausaldajatega läbirääkimise juures on selgunud, et kokkulepete saavutamine on võimalik üksnes juhatuse liikmete isiklike käenduste tulemusena. Esitatud kokkulepe projektidega ettevõtte juhatus ja osanikud ei ole nõustunud, leides, et need on ebamõistlikud. Samuti ei näe saneerimisnõustaja enam väljavaateid kasumlikuks majandamiseks ning ettevõttel puuduvad tellimused sellises mahus, mis tagavad saneerimiskava õnnestumise. Muu hulgas on saneerimisnõustaja märkinud, et isegi kui juhul, kui saneerimiskavaga vähendatakse Maksuja Tolliameti nõuet ja kohus kava kinnitab, siis kava kinnitav kohtumäärus ei jõustu, kuna Maksu- ja Tolliamet kavatseb kindlasti esitada määruskaebuse. Võimalik leitav investor ei ole aga jälle valmis enne raha paigutama omakapitali, kui saneerimiskava kinnitav kohtumäärus on jõustunud. Saneerimisnõustaja hinnangul on vaja saneerimiskava elluviimiseks tagada esmalt saneerimisseadusega esmalt võimalike uute investorite huvid. Saneerimiskava kinnitamise järgne õiguslik vaidlus ei soodusta mingil moel ettevõtluse jätkumist, vaid tekitab võlausaldajates ja ettevõtjas ebakindluse, millega kaasnevad paratamatult täiendavad kulud. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et OÜ V majanduslik olukord viitab käesoleval ajal maksejõuetusele, mida ei ole võimalik läbi saneerimismenetluses ilma täiendavaid rahalisi vahendeid kaasamata ning tuleb asuda seisukohale, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajate huvide kaitseks on otstarbekas lõpetada saneerimismenetlus ning algatada OÜ V pankrotimenetlus. Saneerimisnõustaja hinnangul on võimalus kaaluda ettevõtte tegevuse jätkamist ja tervendamist kompromissi kaudu peale pankrotimäärust. Kohus asub seisukohale, et kuna antud juhul ei ole saneerimiskava kinnitatud tuleb OÜ V saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada. SanS § 1 alusel reguleerib saneerimisseadus ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus. Kuna aga saneerimiskava kinnitamise järgne õiguslik vaidlus ei soodusta mingil moel ettevõtluse jätkumist ning kaasneda võivad paratamatult täiendavad kulud, ei täida antud juhul saneerimismenetluse läbi viimine ülalosundatud sätte eesmärki. Samas on saneerimisnõustaja esitatud avalduses asunud seisukohale, et OÜ V majanduslik olukord viitab käesoleval ajal maksejõuetusele, mida ei ole võimalik läbi saneerimismenetluses ilma täiendavaid rahalisi vahendeid kaasamata mistõttu võib äriühingut käesoleval juhul pidada maksejõuetu. Tuginedes ülalnimetatud asjaoludele on saneerimismenetluse algatamise eeldus ära langenud. SanS § 40 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.

2-09-16274 Kuna saneerimismenetluse läbiviimise eeldused on ära langenud, tuleb asjas menetlus lõpetada ning vabastada saneerimisnõustaja OÜ V saneerimismenetluses ülesannete täitmisest SanS § 19 lg 1 p 2 alusel. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasude piirmäärade (edaspidi Kord) § 6 lg 1 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Korra § 6 lg 2 kohaselt kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel. Antud juhul on kohus määranud saneerimismenetluses saneerimisnõustajaks I Lepsoo. Tuginedes SanS § 18 lg-le 1 kohustas kohus avaldajat tasuma kohtu tagatiste kontole saneerimisnõustajate tasu ja kulutuste katteks 50 000 krooni. SanS § 18 lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasu summas 27 000 krooni, millest kuulub kinni pidamisele tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks. Tehtud kulutuste hüvitamiseks palub saneerimisnõustaja välja maksta 1 500 krooni. Avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. SanS § 15 lõike 3 kohaselt võib saneerimisnõustajana muu hulgas tegutseda pankrotihaldur. Käesoleval juhul on saneerimisnõustajaks pankrotihaldur I Lepsoo. Saneerimisseaduse § 18 lg 2 kohaselt on tasu saama õigustatud isik saneerimisnõustaja. Tasult tuleb maksta sotsiaalmaks ja kinni pidada tulumaks seaduses sätestatud korras. Saneerimisnõustaja õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb SanS § 18 lg 2. Harju Maakohtu 23.04.2009 määrusega, millega kohus algatas OÜ V saneerimismenetluse, kohustas kohus saneerimisnõustajat muu hulgas viima end kurssi ettevõtja majandusliku olukorraga ja analüüsima ettevõtja maksevõimet, hindama ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust, küsima vajadusel ettevõtjalt ümberkujundatavate nõuete kohta tõendeid, millega on kohus andnud saneerimisnõustajale osaliselt OÜ V kontrolli ülesanded. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt. SMS lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka saneerimisnõustaja tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on saneerimisnõustajale väljamakstavalt tasult kokku 27 000 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 8 910 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija. Saneerimisnõustajale väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks 21%. Arvestades saneerimisnõustaja sooritatud ülesannete iseloomu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et 27 000 krooni on õiglane tasu saneerimisnõustaja tehtud töö eest ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus määrab saneerimisnõustajale I Lepsoo’le

2-09-16274 saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamiseks 27 000 krooni. Tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks ning maksmisele sotsiaalmaks. SanS § 11 lg 3 sätestab, et ettevõtja avalduse alusel lahendab saneerimismenetluse algatanud kohus ajavahemikul saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni hagi tagamise abinõude ja maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise kehtivuse. Tulenevalt eeltoodud sättest rahuldas kohus 02.06.2009 määrusega OÜV taotluse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.04.2009 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-09-18716) hagi tagamise tühistamiseks, millega kohus arestis V OÜ-le (registrikood XXX) kuuluvad kontod AS-s SEB Pank, AS-s Swedbank, AS-s Nordea Pank, AS Sampo Pank, AS Eesti Äripank ning ASs Eesti Krediidipank 37 738.13 krooni ulatuses WOÜ kasuks. Samal kuupäeval rahuldas kohus OÜV taotluse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 17.04.2009 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-09-15163) hagi tagamise tühistamiseks, millega kohus arestis V OÜ-le (registrikood XXX) kuuluvad kontod kõigis Eesti krediidiasutustes kogusummas 302 160.54 krooni OÜK kasuks. SanS § 44 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sätestab SanS § 44 saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed, milleks on eelnõu §-s 11 sätestatud menetluse algatamisel rakendunud piirangute äralangemine nii, nagu ei oleks menetlust kunagi olnudki. Kõik võlgniku suhtes algatatud ja vahepeal peatunud menetlused jätkuvad, viivist saab võlausaldaja nõuda tagasiulatuvalt menetluse algusest peale. Sellised tagajärjed on valitud põhjusel, et saneerimismenetlus, mis ei ole eesmärgipäraselt (kava kinnitamisega) lõppenud, ei tohiks ettevõtjale kaasa tuua mingit kasu ega tekitada samal ajal kahju võlausaldajale. Kuna antud juhul ei ole ei ole saneerimismenetlus lõppenud eesmärgipäraselt, vaid ennetähtaegselt, tuleb vastavalt SanS § 44 lg-le 1 lahendada Harju Maakohtu 02.06.2009 määruste, millega Harju Maakohus tühistas hagi tagamise abinõud tsiviilasjades 2-09-18716 ja 2-09-15613 kehtivus. Kohus lahendab hagi tagamise tühistamise eraldi (teiste) kohtumäärustega. Kohus kohustab saneerimisnõustajat teatama SanS § 44 lg 2 alusel saneerimismenetluse lõppemisest saneerimisseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.