Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Harju Maakohtule 29.06.2007.a hagiavalduse kostja vastu, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ning ennistada hageja tööle alates 31.12.2006.a. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja keskmise palga iga sunnitud töölt puudumise päeva eest summas 186 032,70 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista maksmata kahe kuu põhipalga 6000 krooni ja vähemmakstud juurdemaksed 91 856,40 krooni. 03.10.2007.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 28.02.2007.a, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 53 936 krooni, ühe kuu palga 26 968 krooni lõpparve kinnipidamise eest ja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 80 904 krooni. Harju Maakohtu 03.01.2008.a määrusega võeti menetlusse hagi töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja hüvitise summas 50 000 krooni nõudes. Harju Maakohtu 03.01.2008.a määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest osas, milles palutakse tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 82 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise nõudes, mis ületab 50 000 krooni. Harju Maakohus jättis 14.05.2008.a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2008.a otsusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks. 19.06.2009.a toimunud istungil täpsustas hageja veelkord nõuet ning palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista lisatasu summas 81 223,60 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 26 968 krooni. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt töötas hageja kostja juures autojuht – ekspediitorina. Hageja põhipalk oli 3000 krooni kuus. Hageja töötas välisriikides ning kostja maksis hagejale iga läbitud kilomeeri pealt lisatasu. Lisatasu suuruseks oli kuni 01.08.2006.a 1,70 krooni, hiljem 2 krooni kilomeetri kohta. Kostja ei ole hagejale läbitud kilomeetrite eest nõuetekohaselt lisatasu maksnud. Ajavahemikus 22.07.2006.a – 28.08.2006.a oli hageja läbisõit 13 025 km, ajavahemikus 28.08.2006.a – 28.09.2006.a oli hageja läbisõit 18 411 km, ajavahemikus 29.09.2006.a – 31.10.2006.a oli hageja läbisõit 19 901 km, ajavahemikus 01.11.2006.a – 29.11.2006.a oli hageja läbisõit 14 943 km ja ajavahemikus 31.11.2006.a – 28.12.2006.a oli hageja läbisõit 18 134 km. Läbisõidu eest on kostja maksnud vähem vastavalt 18 621 krooni, 28 928,60 krooni, 23 846 krooni, 8186 krooni ja 1642 krooni. Kõik kokku 81 223,60 krooni.

Kostja lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 31.12.2006.a TLS § 86 p 7 alusel. Kostja ei ole aga siiani maksnud hagejale lõpparvet. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga, s.o 26 968 krooni. Hageja selgitas, et hagiavalduse näol ei ole tegemist Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 13.06.2007.a otsuse vaidlustamisega, millega jäeti rahuldamata avaldus töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks tunnistamiseks ja hüvitise summas 50 000 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel ei ole kokkulepet lisatasu maksmiseks läbitud kilomeetrite eest. Kohtu põhjendused Hageja on palunud kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 26 968 krooni. Kohus selgitab, et selle nõude menetlusse võtmisest on Harju Maakohus 03.01.2008.a määrusega keeldunud. Nimetatud määrust ei ole hageja vaidlustanud. Seega kuulub käesolevas tsiviilasjas läbivaatamisele üksnes lisatasude väljamõistmise nõue. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 27.01.2006.a sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autojuht – ekspediitorina. Töötaja põhipalgaks oli lepingu kohaselt 3000 krooni kuus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja pidi hagejale maksma lisatasu läbitud kilomeetrite eest. Asja materjalides on UA e-kiri hagejale, milles lubatakse hagejale tasuda 2 krooni kilomeetri eest. Tunnistajana ülekuulatud RM, kes töötas samuti kostja juures, ütluste kohaselt, maksti läbisõidutasu 2 krooni kilomeetri eest. Samuti nähtub RM ütlustest, et UA oli tööalaselt kostjaga seotud. Eelnimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe lisatasu maksmise kohta iga läbisõidetud kilomeetri eest 2 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli ajavahemikus 22.07.2006.a – 28.08.2006.a hageja läbisõit 13 025 km, ajavahemikus 28.08.2006.a – 28.09.2006.a 18 411 km, ajavahemikus 29.09.2006.a – 31.10.2006.a 19 901 km, ajavahemikus 01.11.2006.a – 29.11.2006.a 14 943 km ja ajavahemikus 31.11.2006.a – 28.12.2006.a 18 134 km. Kostja ei ole läbitud kilomeetrite arvu vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale läbitud kilomeetrite eest vähem maksnud 81 223,60 krooni. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et see summa oleks hagejale tasutud. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 81 223,60 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.