Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

millega jättis hageja avalduse rahuldamata. Hageja lisas töövaidluskomisjoni otsuse hagiavaldusele. 03.10.2007 hagiavalduse täpsustuses esitas hageja järgmised nõuded: tunnistada poolte vahel 26.01.2006 sõlmitud tööleping nr 52 lõppemine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks; tunnistada poolte vahel 26.01.2006 sõlmitud tööleping nr 52 lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 28.02.2007; mõista kostjalt välja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 53 936 krooni; hüvitis ühe kuu keskmise palga suuruses summas 26 968 krooni lõpparve kinnipidamise eest; mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 80 904 krooni TLS § 117 lg 2 alusel. Vähem on makstud ka lisatasu ja lähetuskulusid 81 223,60 krooni. 03.01.2008 tegi Harju Maakohus määruse, millega võttis menetlusse Toomas Tamme hagi AS Megaveod vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja hüvitise summas 50 000 krooni nõudes. Samal kuupäeval tegi Harju Maakohus määruse, millega määras keelduda Toomas Tamme hagi AS Megaveod vastu menetlusse võtmisest osas, milles palutakse tunnistada poolte vahel 26.01.2006 sõlmitud tööleping nr 52 lõppemine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise nõudes, mis ületab 50 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada aegumist. ITLS § 24 lg 1 näeb ette kohustuse pöörduda samas töövaidlusasjas kohtusse ühe kuu jooksul. Hageja esitas küll hagi vähem kui 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse tegemisest, kuid esitas selles muud nõuded kui need, millega hageja töövaidluskomisjoni pöördus. Alles 03.10.2007 esitas hageja kohtusse nõude, mis osaliselt kattus töövaidluskomisjoni esitatud nõudega. Täiendav nõue esitati kohtusse rohkem kui kuu pärast töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist. Kostja palus hagi rahuldamata jätta ka seetõttu, et muid nõudeid, mida hageja algselt töövaidluskomisjoni ei esitanud, kohus menetlusse ei võtnud ja hageja menetlusse võtmisest keeldumise määrust ei vaidlustanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustel ITLS § 24 lg 1 näeb ette, et isik võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitada hagi sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni otsus tehti 13.06.2007. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi 29.06.2007, millele oli lisatud töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri. Kostja väitis, et 29.06.2007 hagi ei olnud sama hagi, sest see sisaldas teistsuguseid nõudeid. Töövaidluskomisjon menetles hageja nõuet töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks tunnistamiseks ja hüvitise summas 50 000 krooni väljamõistmiseks. Sellist nõuet hageja 29.06.2007 kohtusse ei esitanud. Pärast hagi esitamist kohustas kohus hagejat hagi täpsustama ja 03.10.2007 esitas hageja hagi täpsustuse, milles sisaldusid mh ka töövaidluskomisjonis menetletud nõuded. Kohus võttis menetlusse üksnes need nõuded. Kohus püüdis korduvalt 20.03.2008 ja 24.04.2008 kohtuistungil välja selgitada, milliseid nõudeid hageja menetleda soovib ning milline oli hageja tahe nõuete kohtusse esitamisel. 24.04.2008 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et 29.06.2007 hagi esitamisel puudus hagejal tahe esitada kohtusse nõuet, milles hageja varasemalt töövaidluskomisjoni pöördus ja mille töövaidluskomisjon rahuldamata jättis. Hageja esindaja kinnitas, et 03.10.2007 hagi täpsustuse raames esitas ta uue, täiendava nõude ja et hageja sooviks oli 03.10.2007 protsessidokumendiga täiendada hagi nõuetega, mis olid varasemalt töövaidluskomisjoni menetluses. Kohtu hinnangul kinnitavad

2(5)

hageja sellist soovi nii kohtule käesoleva menetluse käigus esitatud kirjalikud protsessidokumendid (29.06.2007 hagiavaldus ja 03.10.2007 hagiavalduse täpsustus), kui ka 20.03.2008 ja 24.04.2008 kohtuistungitel hageja esindaja esitatud väited. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja pöördus Harju Maakohtusse varasemalt töövaidluskomisjonis menetletud nõudega alles 03.10.2007, kui ta esitas taotluse, millega soovis hagi vastavate nõuetega täiendada. Hageja esitas samad nõuded, millega ta varasemalt töövaidluskomisjoni oli pöördunud, kohtusse alles 03.10.2007. Muid nõudeid kohus menetlusse ei võtnud. Hageja esitas 29.06.2007 kohtusse esialgse hagiavalduse, millele oli lisatud käesolevas asjas relevantne töövaidluskomisjoni otsus, mis viitab, et sellel ajal oli hageja otsuse kätte saanud. Sellest tulenevalt on tuvastatud, et 03.10.2007 oli 1-kuuline kohtusse pöördumise aegumistähtaeg möödunud. Riigikohus on korduvalt viidanud sellele, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaega tuleb käsitleda aegumistähtajana (RK otsus nr 3-2-1-12707 p 8). Arvestades eeltoodut jättis kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused Toomas Tamme palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada 26.01.2006 töölepingu nr 52 lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 28. 02.2007, mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis TLS § 117 lg 2 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 80 904 krooni; mõista kostjalt välja hageja kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu hüvitis summas 26 968 krooni. Ühtlasi palus hageja tühistada maakohtu 03.01.2008 määruse, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmast osas, milles palutakse tunnistada 26.01.2006 töölepingu nr 52 lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise nõudes, mis ületab 50 000 krooni. Asjaolust, et kostja lõpetas hagejaga 26.01.2006 sõlmitud töölepingu nr 52 TLS § 86 p 7 alusel 31.12.2006, sai hageja teada kostja Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile 06.06.2007 esitatud vastusest. Tõendamaks, et nimetatud vaidlus ei olnud arutusel töövaidluskomisjonis, lisas hageja hagiavaldusele Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni 13.06.2007 otsuse nr 9.03.-02-699-07, millest nähtub, et 26.01.2006 töölepingu nr 52 lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel nõuet ei esitatud. Tulenevalt ITVS § 24 lg-st 1 ei esitanud hageja Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 13.06.2007 otsusega mittenõustumisel hagi maakohtule töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, vaid hagi, tunnistamaks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks ning arvestatud, kuid välja maksmata palga saamiseks. Maakohus andis hagejale 19.09.2007 määrusega tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused ja esitas 03.10.2007 kohtule hagiavalduse täpsustuse, muutmata 29.06.2007 hagiavalduses märgitud nõuete eset ja alust. Arvestades, et nõuded töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ning sunnitud aja eest keskmise palga saamiseks, töövaidlusorganis ei arutatud, puudus kohtul TsMS § 371 kohaselt alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohus, rikkudes oluliselt TsMS § 371, keeldus 03.01.2008 määrusega hagi menetlusse võtmisest osas, milles palutakse tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise nõudes, mis ületab 50 000 krooni. Kohus põhjendas hagi menetlusse võtmisest keeldumist asjaoluga, et vaidlus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel on olnud arutusel töövaidluskomisjonis ning töövaidluskomisjoni 13.06.2007 otsusega

3(5)

jäeti avaldus rahuldamata, kuna tööleping on lõpetatud 31.12.2006 TLS § 86 p 7 alusel, seega puudus komisjonil õiguslik alus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel. Seega kinnitas maakohus 03.01.2008 määruses, et töövaidlus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel ei olnud arutusel töövaidluskomisjonis ning kohtul puudus seaduslik alus 29.06.2007 hagiavalduse töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise nõudes ning välja maksmata palga nõudes, menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtuotsuse põhjenduste osas järeldas kohus ebaõigesti, et hageja esitas maakohtusse samad nõuded, mis olid arutusel töövaidluskomisjonis ning mis jäeti töövaidluskomisjoni 13.06.2007 otsusega rahuldamata. Samas kohaldas kohus ITVS § 24 lg 1 sätestatud aegumise tähtaega. Maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohus tegi otsuse nõude osas, mida hageja maakohtule ei esitanud. Hageja ei esitanud kohtule nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ning kahe kuu hüvitise saamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele AS Megaveod ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium leiab, et käesolev otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja esitas töövaidluskomisjonis menetletud nõuded kohus alles 03.10.2007 ning muid nõudeid ei ole kohus menetlusse võtnud, siis on hagi tulenevalt ITLS § 24 lg-st 1 aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga. Õige on, et ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Toimiku materjalidest ilmneb, et õiguslikuks küsimuseks oli see, kas tegemist on sama nõudega, millest tulenevalt tuli järgida ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaega, või on tegemist uue nõudega, ning kas hageja võis esitada uusi nõudeid töövaidluskomisjoni otsuse olemasolu korral. 20.03.2008 kohtuistungi protokollist ilmneb, et hageja selgitas, miks ta lisas töövaidluskomisjoni otsuse hagiavalduse juurde. Hageja väidetel nimetatud otsusest nähtus temaga töölepingu lõpetamine (t.lk.82), millest sai ta teada alles töövaidluskomisjonis. Ka hagiavalduses on märgitud, et töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 7 alusel sai hageja teada kostja 06.06.2007 vastuväidetest, mille viimane esitas töövaidluskomisjonile. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesande seaduse nõuete kohaselt täitmata ning ei ole välja selgitanud, kas tegemist on ikka samade nõuetega, milliseid hageja esitas eelnevalt töövaidluskomisjonile. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohustab hagejat esitama selgelt väljendatud nõude. Toimiku materjalidest ilmneb, et nõude selgus oli maakohtus probleemiks ning ka kohtu enda tegevus oli eksitav.

4(5)

Maakohus tuvastas, et hageja ei esitanud hagiavalduse esitamisel töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid. Hageja on kogu menetluse kestel seda ka väitnud ning ei pidanudki seda tegema. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 2 kohaselt töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Hageja valis kohtu, esitades nõude, tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ning taotles tulenevalt sellest hüvitiste väljamõistmist. Lisaks sellele esitas nõude juurdemaksete ja lähetuskulude väljanõudmiseks. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja ei esitanud töövaidluskomisjonis nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks. Samuti ei taotlenud juurdemaksete ja lähetusraha välja mõistmist. Toimikust ei ilmne, et kohus oleks keeldunud menetlusse võtmast juurdemaksete ja ka lähetuskulude nõudeid. Seega on maakohtu seisukoht ekslik, et kohus ei ole muid nõudeid menetlusse võtnud. Esitatud nõuete osas tulnuks võtta seisukoht, mida tehtud ei ole. Seega on rikutud oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 438 lg 1 osas, mis kohustab tegema otsuse kõigi nõuete osas ning tulenevalt TsMS § 656 lg-st 2 tuleb otsus juba ainuüksi eelnimetatud menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2008 otsuses nr 3-2-1-48-08 olevale seisukohale, milles loeti ebaõigeks see seisukoht, et kohus ei saa üldse menetleda neid nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Riigikohus leidis, et kõik hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded on käsitletavad iseseisva hagiavaldusena, mida ei saa keelduda menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi. Kui kohtu menetluses on mitu üheliigilist hagi, siis tuleb kaaluda hagide liitmist TsMS 374 järgi. 03.10.2007 hagiavalduse täpsustusest ilmneb, et hageja jäi oma nõude juurde välja mõista juurdemaksed, lähetuskulud ning jäi ka selle nõude juurde, et kohus tunnistaks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks. Tegemist ei ole samade nõuetega, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Kuivõrd hagiavalduses taotles hageja tööle ennistamist, siis hagi täpsustuses taotles ta töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist, lugedes tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel. Kui kohus leidis, et hageja ei saa nõuda töölepingu formuleeringu muutmist sellisel viisil, et tööleping loetakse lõpetatuks TLS § 82 alusel, siis tulnuks sellele juhtida tähelepanu. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus lahendas sisuliselt nõuet, milleks hageja ei ole tahet avaldanud. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Uuel läbivaatamisel tuleb lähtuda hageja esitatud nõuetest ning kui kohus leiab, et nõuded on jäänud ebaselgeks, siis tuleb need eelmenetluses välja selgitada. Apellant taotleb 03.01.2008 määruse tühistamist, kuid see määrus on vaidlustatav määruskaebuse esitamisega TsMS § 372 lg 4 korras. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Jüri Paap

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.