Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Haabsaar

Määruse tegemise aeg

Tsiviilasja number

2-09-3215

Tsiviilasi

HO Eesti filiaali sundlõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isik: HO

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

Sundlõpetada: HO Eesti filiaali (reg kood xxx) ning viia läbi likvideerimismenetlus. Likvideerijaks määrata pankrotihaldur L Müürsoo (ik xxx). Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule. Määrus saata täitmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (asukoht Pärnu mnt 142, Tallinn 11317) Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu juriidiline isik 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Menetluskulud, samuti likvideerimismenetluse kulud, jätta puudutatud isiku kanda

Avalduse asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu registriosakond esitas kohtule avalduse : HO Eesti filiaali sundlõpetamiseks ÄS § 390 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel. Esitamata on 2005. a ja 2006. a majandusaasta aruanded.

Kohtumääruse põhjendused ÄS § 388 lg 1 kohaselt peab välismaa äriühing filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. ÄS § 388 lg 2 järgi peab välismaa äriühingu filiaali juhataja hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Sätte lg 3 alusel, kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani

poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama ja äriühingu bilanss ning kasum kajastuvad emaettevõtja kontserniaruandes. ÄS § 390 lg 1 p 4 kohaselt filiaal likvideeritakse, kui filiaali juhataja ei esita käesoleva seadustiku paragrahvis 388 nimetatud tähtaegade kestel nõutavat aastaaruannet ja filiaali aruannet ning ei tee seda ka registripidaja määratud lisatähtaja jooksul. ÄS § 390 lg 3 kohaselt pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse võlausaldaja kirjalik nõusolek filiaal registrisse kanda. Sätte lg 4 järgi enne filiaali registrist kustutamist tuleb teostada filiaali likvideerimine, millele kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvides 369-372, 374-377, 378 1. ja 2. lõikes ja 381-383 sätestatut. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi, mis lisatakse filiaali registrist kustutamise avaldusele. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. Pankrotihaldur L Müürsoo (ik 46208220284) on andnud nõusoleku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Pankrotihaldurina on tal eeltooduks vajalikud oskused. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohtunik Epp Haabsaar