Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetluse käik AS K esitas 16.07.2008.a. Harju Maakohtule hagi OÜ J vastu üüri- ja elektrienergia võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.07.2007.a. äriruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale tasu eest kasutamiseks äriruumid asukohaga Harjumaal xxx, pindalaga 430 m2. Kostja lepingujärgseid kohustuti ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja tarbitud elektrienergia eest võlgnevuse summas 137 671.55 krooni ning kõik hageja poolt kantud menetluskulud ja õigusabikulud. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas 24.04.2009.a. Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 pä jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittstamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-ga 1, § 11 lg-ga 1, § 76 lg-ga 1, § 82 lg-ga 1, §-ga 90, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 3 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1, § 292 lg-ga 1, §-ga 294. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üüri ja tarbitud elektrienergia eest võlg summas 137 671.55 krooni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenlt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

2(3)

lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 14 350.00 krooni, s.o riigilõiv summas 7250 krooni + Ametlike Teadannete tasu 200 krooni + õigusabikulud summas 6900.00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.