Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.juuni 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-3186
Tsiviilasi
V Š(Š, isikukood XXX, elukoht XXX) hagi Tallinna kohtutäitur APingi (Pink ) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Hagihind
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kehtetuks tunnistada 29.12.2008 toimunud enampakkumine täiteasjas nr 024/2008/271 ja välja mõista kostjalt 65 000 krooni. Hageja ostis enampakkumisel korteriomandi aadressiga XXX, Tallinn. Hageja tasus tagatisraha 10% alghinnast, s.o 65 000 krooni. Pärast enampakkumist selgus, et Harju Maakohtu 18.11.2008 määrusega on korteriomand arestitud ning kriminaalmenetluse keskmes on korteri omandiküsimus. Hageja leiab, et enampakkumine on kehtetu, kuna täitur ei teavitanud hagejat olulistest asjaoludest. Enampakkumise juures ei viibinud ka manukad. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Korteriomandile oli juba seatud 02.04.2008 kohtutäituri poolt käsutamise keelamise keelumärge, mistõttu jäi Harju Maakohtu 18.11.2008 kohtumäärus kinnistusraamatusse kandmata. Seetõttu puudub enampakkumise läbiviimist keelav keelumärge. Kohtumäärust ei ole võimalik sisse kanda ka pärast kohtutäituri poolt
keelumärke kustutamist, sest kohtumäärusega arestitakse AT kuuluv vara. Kohtutäitur teavitas huvilisi vara osas, hageja käis enampakkumisel maakleriga ning hagejale pidi varaga seotud asjaolud teada olema. Kuna hageja ei tasunud ostuhinda, on enampakkumine kuulutatud nurjunuks. Manukad viibisid toa uksel, hageja on kaotanud õiguse sellise vastuväite esitamiseks, kuna ta ei esitanud seda kohapeal. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused 29.12.2008 kordusenampakkumise aktist täiteasjas nr 024/2008/271 nähtub, et Tallinnas, XXX asuv korteriomand müüdi hagejale hinnaga 685 000 krooni (t lk 9-11). 18.11.2008 Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-08-15181 on arestitud AT kuuluv vara – XXX asuv korteriomand nr 15 (t lk 12-14). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteriomandile on kantud keelumärge kohtutäituri poolt AS Sampo Pank kasuks (t lk 46-47). Hageja on palunud 07.01.2009 avalduses kostjale tunnistada enampakkumine kehtetuks ning tagastada tagatisraha (t lk 15-16), mille kostja on 21.01.2009 otsusega jätnud rahuldamata (t lk 36-37). Hageja ei tasunud korteriomandi eest ostuhinda. 21.01.2009 on kostja tunnistanud kordusenampakkumise nurjunuks (t lk 38-39). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja palub tunnistada enampakkumine kehtetuks, kuna kostja on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi – ei ole teavitanud hagejat, et korteriomandiga seoses toimub kriminaalmenetlus, mille raames on korteriomand arestitud. Esmalt peab kohus kujundama põhimõttelise seisukoha, kas müügiobjekti omandiküsimusega seotud kriminaalmenetlus ja selle menetluse raames tehtud arestimismäärus on sellised olulised asjaolud, millest peaks müüja ostjat teavitama. Kohus asub jaatavale seisukohale ja leiab, et müüja peaks ostjat sellistest asjaoludest teavitama. Järgmisena kas hageja oli kriminaalmenetlusest ja arestimäärusest teadlik. Kohus leiab, et hageja oli teadlik toimuvast kriminaalmenetlusest ja arestimäärusest. Kuigi tunnistaja Alari Raid andis ütlusi, et enampakkumise ajal ei maininud kostja, et korteriomandi suhtes oleks mõni menetlus käimas, selgitas seda hagejale tunnistaja Monika Murumets, kes tegutses hageja maaklerina. Monika Murumets andis ütlusi, et tema teavitas hagejat kriminaalmenetlusest ja arestist enne enampakkumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja oli teadlik toimuvast kriminaalmenetlusest ning arestimäärusest ega saa mitteteavitamisega seotud etteheiteid kostjale teha. Kohus asub sellele seisukohale sõltumata sellest, et teavitajaks oli mitte kostja, vaid kolmas isik. Hageja leiab, et enampakkumise korda on rikutud ka sellega, et enampakkumise juures ei viibinud manukad K K ja E H . Kohapeal hageja selliseid vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt TMS § 92 pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest. Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti. Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda.
Kohus leiab, et kuivõrd hageja kohapeal vastuväiteid manukate puudumise kohta ei esitanud, ei ole hagejal õigus sellele asjaolule rohkem tugineda. Kohus leiab, et enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud ning jätab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Hageja ei tasunud müügihinda. TMS § 100 lg 4 alusel ei kuulu hageja tagatisraha tagastamisele ja kanti riigituludesse. Hagejal puudub alus nõuda kahju hüvitamist. Kohus jätab ka selle nõude rahuldamata. Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.