Tsiviilasja number
2-05-24019
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Urmas Reinola ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2009, Tallinn
Tsiviilasi
EÜ EDU (pankrotis) hagi Aleksandr Hoolma, Vjatseslav Vassiljevi, Jevgeni Ivanovi, Anatoli Tsizovi ja Juri Petrovi vastu 777 284,08 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EÜ EDU (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EÜ Edu (pankrotis) (reg.kood 80075331), esindaja Sulev Mander Kostja I Aleksandr Hoolma (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxx) Kostja II Vjatšeslav Vassiljev (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxx) Kostja III Jevgeni Ivanov (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx) Kostja IV Anatoli Tsizov (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxx) Kostja V Juri Petrov (ik xxxxxxxxxxx,elukoht xxxxx x-xx xxxxxxx)
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2009 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnakohtu 09.06.2003 määrusega algatati EÜ Edu pankrotimenetlus ning 02.09.2003 kuulutati välja pankrot. Alates 27.04.1999 on EÜ Edu juhatuse liikmeks Vjatšeslav Vassiljev, teised kostjad aga alates 15.03.1999. Alates 27.04.1999 tegutsesid Vjatšeslav Vassiljev ja Aleksandr Hoolma EÜ Edu likvideerijatena. AS Svetero äriregistri andmete kohaselt on AS Svetero juhatuse liikmeteks alates 14.05.1999 ning ka käesoleval ajal kostja Aleksandr Hoolma ja Mihhail Zaitsev. Perioodil 14.04.1999 kuni 14.11.2003 on AS Svetero juhatuse liikmeks olnud muu hulgas ka kostja Vjatšeslav Vassiljev. Kostjad Aleksandr Hoolma, Mihhail Zaitsev ja Vjatšeslav Vassiljev on AS Svetero aktsionärid. Kuni 26.03.2004 oli AS Svetero aktsionäriks ka EÜ Edu. EÜ Edu (pankrotis) esitas kostjate juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt 01.01.1997 sõlmisid Elamukooperatiiv Edu (alates 15.03.1999 elamuühistu Edu) ja AS Svetero hoolduslepingu nr 02-01/97, millega AS Svetero võttis hooldamisele EÜ-le Edu kuuluvad elamud ning õigusteenuste osutamise ja raamatupidamisteenuste osutamise kokkuleppe. Õiguskokkuleppe kohaselt kohustus EÜ Edu kandma AS-le Svetero 75 % kõikidest elamuühistule elanike poolt makstavatest viivistest. Nimetatud tasu maksmine ei olenenud osutatud õigusteenuse mahust, vaid elanikelt laekunud viiviste summast. Sisuliselt õigusteenuseid ei osutatud või osutati määral, mis ei vasta selle eest tegelikult tasutule. Samal ajal maksis EÜ Edu märkimisväärseid summasid advokaadibüroole Heek ja OÜ-le Elamugrupp. Raamatupidamisteenuse eest kohustus EÜ Edu kandma AS-le Svetero järelejäänud 25 % kõikidest laekunud viivistest. Kokku on 31.01.2000 kuni 28.02.2003 tasutud AS-le Svetero selliste arvete alusel 419 039.88 krooni ning 09.07.2002 on makstud AS-le Svetero 128 404.99 krooni viiviseid, seega kokku 547 444.78 krooni. 01.07.1999 sõlmisid EÜ Edu ja spordiklubi Kuldkinnas koostöölepingu, mille kohaselt kanti EÜ Edu administratiivkuludest minimaalselt kuus 10 000 krooni ja maksimaalselt 0,3 krooni elamufondi üldpinna ruutmeetri eest. Ajavahemikul 11.01.2000 kuni 13.09.2002 tasus EÜ Edu spordiklubile Kuldkinnas koostöölepingu alusel kokku 460 000 krooni, mida Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 23.10.2003 maksuotsuses kvalifitseeriti annetusteks ja määrati EÜ-le Edu tulumaks 161 858 krooni. Samas oli EÜ Edu pankroti väljakuulutamise aluseks võlgnevus AS-le Tallinna Küte tasumata arvete osas 5 793 694.52 krooni, viiviste osas 4 020 273.20 krooni. Sellises majanduslikus olukorras spordiklubile tasumine oli ilmselgelt hagejale kahjulik. Hageja leiab, et kostjad on juhatuse liikmetena rikkunud hoolsus-ja lojaalsuskohustust, millega on põhjustanud EÜ-le Edu varalist kahju. Hoolduslepingu lisadena sõlmitud Õiguskokkulepe, Raamatupidamise kokkulepe ja Koostöökokkulepe on sõlmitud EÜ-le Edu äärmiselt kahjulikel tingimustel, huvide konflikti situatsioonis ning nende kokkulepete jätkuva täitmisega raskes majanduslikus olukorras eirati tahtlikult ja teadlikult vajadust kokkulepete lõpetamiseks, millega põhjustati EÜ-le Edu varaline kahju. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kostjate kui EÜ Edu juhatuse liikmete süül EÜ-le Edu (pankrotis) tekitatud varaline kahju summas 1 169 982.70 krooni ja panna kohtukulud kostjate kanda. 09.12.2008 esitas hageja avalduse põhinõude vähendamiseks, kus vähendas oma nõuet 392 698,79 krooni võrra, millest tulenevalt jäi hageja lõplikuks nõudeks 777 284,08 krooni. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole näidanud, millal ja milliseid kohustusi kostjad rikkusid, milles seisnes kostjate süü. Igal aastal on EÜ Edu volinike koosolek tunnistanud juhatuse töö rahuldavaks. Kostjad kinnitavad, et nad ei ole osalenud AS–ga Svetero hoolduslepingu nr 02-01/97 ja koostöölepingu nr 01-07-1999 Spordiklubiga Kuldkinnas 2(6)
sõlmimise tingimuste ja vajaduse läbivaatamisel. Otsused kokkulepete sõlmimiseks tegi volinike koosolek ning otsused ei ole seadusevastased. Selle asemel, et tõsta juhatuse liikmete palka, otsustas volinike koosolek juhatuse ettepanekul finantseerida administratiivfondist oma elamuühistu liikmete spordiarendust ning selleks sõlmiti koostööleping Spordiklubiga Kuldkinnas. Kostjad ei pea õigeks Maksuameti seisukohta lugeda Spordiklubile Kuldkinnas ülekantud rahasid annetusteks ja võtta sellelt tulumaksu. Kostjad leiavad, et hoopis hageja on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju EÜ-le Edu (pankrotis) ning 01.01.1997 ja 01.07.1999 sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded on aegunud ja tuleb kohaldada aegumist. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 30.01.2009 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt kohus vaatas läbi aegumise taotluse ning leidis,et nõue on aegunud. Kuni 1.juulini 2002 kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 3 kohaselt oli juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Alates 01.juulist 2002 MTÜS § 32 lg 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et EÜ Edu on tasunud AS-le Svetero arveid õigus- ja raamatupidamisteenuste eest alates 18.04.2000. EÜ Edu on tasunud AS-le Kuldkinnas arveid koostöölepingu alusel alates 13.01.2000. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Kohus leidis, et nõude aegumistähtaega tuleb arvestada rikkumise algusest. Esimene rikkumine pandi toime esimese ülekande tegemisega s.o õigus- ja raamatupidamisteenuste tasumisel 18.04.2000 ja koostöölepingu alusel arvete tasumisel 13.01.2000. Sellest tulenevalt leidis kohus, et õigusja raamatupidamisteenustest tulenev nõue aegus 18.04.2005 ja koostöölepingust tulenev nõue aegus 13.01.2005. Kuna hageja esitas kahju hüvitise nõude kohtule 30.12.2005, siis hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 5-aastast tähtaega ning selle tõttu kohaldas kohus kostjate nõudel hagi aegumist. Juhatuse liikme hoolsuskohustust saab rikkuda vaid juhatuse liikme volituste kehtimise ajal. Poolte seletuste ja väljavõtetega äriregistrist on tõendatud, et kostja I, III, IV ja V olid hageja juhatuse liikmed alates 15.03.1999 kuni 15. aprillini 2003, kostja II alates 27.04.1999. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et kuivõrd tegemist ei ole kohustuse täitmise nõudega, siis ei ole kohaldatav kuni 01. juulini 2002 kehtiv TsÜS §
aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Apellatsioonkaebus EÜ Edu (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-05-24019 ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta kostjate kanda. Apellant on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hagi on aegunud. Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud TsMS §-s 436 sätestatut. Kohtuotsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes on maakohus jõudnud järeldusele, et hageja nõuete aegumistähtaega tuleb arvestada esimesest rikkumisest. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, miks vaidlusaluste kokkulepete alusel teostatud esimesed maksed tuleb lugeda juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks, aga järgnevad maksed mitte. Hageja arvates ei ole maakohus aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta aegumise üle otsustamisel hageja poolt menetluses esitatud vastuväiteid, et antud juhul on tegemist aegumistähtaja eriregulatsiooniga. Hageja arvates, võttes arvesse vaidlusaluse sisu ja maksmistingimusi ning asjaolu, et nimetatud kokkulepete alusel tasuti ligi 3,5 aasta jooksul perioodilisi makseid AS-ile Svetero ja Spordiklubile Kuldkinnas, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kestvussuhtega. Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-60-05 on juhtinud tähelepanu, et oluline kestvuslepingu puhul on ajaline kriteerium, see tähendab, et lepingut ei täideta ühekordselt vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuste täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Apellant on seisukohal, et juhatus rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi samuti korduvalt, sest hoolsuskohustust järgides oleks saanud iga järgneva maksega tekitatud kahju ära hoida ning seetõttu tuleb aegumise tähtaja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS §-s 118 sätestatud põhimõttest. Antud asjas aegumise üle otsustamisel tuleb lähtuda, et tegemist on aegumise eriregulatsiooniga. Maakohus ei ole aegumise üle otsustamisel hageja poolt väljatoodud asjaolusid käsitlenud, ega põhjendanud, miks ta hageja seisukohaga ei nõustu. Hagejale jääb arusaamatuks, millel tuginedes jõudis maakohus otsusele, et tegemist ei ole korduvatele kohustustele suunatud nõude täitmisega. Maakohus on aegumise tähtaja alguse üle otsustamisel jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha, et hagi aegumise otsustamiseks peab iga vastustaja kohta tuvastama, millal nimetatu oma kohustusi rikkus. Rikkumise toimumise aja üle ei saa otsustada, kindlaks tegemata, kes millist kohustust rikkus. Hageja arvates ei ole kohtuotsus loogiline, sisaldades järeldusi, mille seos lahendatava vaidlusega ei ole üldiselt mõistetav. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kohus aegumise kohaldamisel on kohtuotsuse põhjendustes viidanud vastustajate kui hageja endiste juhatuse liikmete volituste kehtivusajale. Hageja juhatuse liikmete poolt kohustuste rikkumised pandi toime juhatuse liikmete volituste kehtivuse perioodil, s.o. kohtuotsuses märgitud ajavahemikul. 4(6)
Vastustajad Aleksandr Hoolma, Vjatšeslav Vassiljev, Jevgeni Ivanov, Juri Petrov vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad maakohtu otsuse jätta muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis kohustab kohut otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ning analüüsima tõendeid (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes asjaolule, et kostjate kui EÜ Edu (pankrotis) juhatuse liikmete süü tõttu on tekkinud elamuühistul varaline kahju summas 1 169 982.70 krooni. Toimiku materjalide kohaselt vaidlesid kostjad hagile vastu ning palusid kohaldada aegumist. Hageja on põhjendanud, miks ta leiab, et nõue ei ole aegunud (t.lk.217- 221). 09.12.2008 hageja vähendas põhinõuet 392 698,79 krooni võrra ning palus välja mõista varalise kahju summas 777 284,08 krooni. Seejuures on avalduses põhinõude vähendamiseks hageja võtnud arvesse, et MTÜS § 31 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete aegumistähtaeg viis aastat kohustuste rikkumisest. Hagi esitati 30.12.2005 ning seetõttu palus hageja välja mõista kostjatelt alates 30.12.2000 tekitatud kahju, mis seisnes AS-le Svetero ja Spordiklubile Kuldkinnas perioodiliste maksete tegemises. Hageja on põhjendanud, milles seisneb kostjate kui juhatuse liikmete kohustuste rikkumine. Maakohus asus seisukohale, et nõude aegumistähtaega tuleb arvestada rikkumise algusest. Kuivõrd esimene rikkumine pandi toime õigus- ja raamatupidamisteenuste tasumisel 18.04.2000 ja koostöölepingu alusel 13.01.2000, siis on kohtu arvates nõue aegunud. Apellandi väide on õige, et kohtul tulnuks esmalt kindlaks määrata, kas juhatuse liikmed on oma kohustusi rikkunud. Kui on, siis millal see toimus, ja alles siis saab võtta seisukoha, kas nõue on aegunud või mitte. Aegumistähtaja osas tuleb silmas pidada mittetulundusühingute seaduse redaktsiooni muudatusi. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud MTÜS § 32 lg 3 redaktsiooni järgi oli juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või selle algusest. Alates 1. juulist 2002 kehtiva MTÜS § 32 lg 4 järgi on aegumistähtajaks viis aastat kohustuse rikkumisest. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks vaidlusaluste kokkulepete alusel teostatud esimesed maksed tuleb lugeda juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks, aga järgnevad maksed mitte. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus jätnud poolte väidetele vastamata ja tõendid üldse hindamata. Otsuses on märgitud kostjate juhatuse liikmeks olemise aeg, kuid mingit seisukohta ei ole kohus selle asjaolu kohta võtnud. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2008 otsuses, millega tühistati Harju Maakohtu 05.11.2007 otsus samas tsiviilasjas, pöörati esimese astme kohtu tähelepanu sellele, et rikkumise toimumise aja üle ei saa otsustada, kindlaks tegemata, kes millist kohustust rikkus ning millise kahju iga rikkumine kaasa tõi. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid üldse tuvastanud ning ringkonnakohtu otsuses olevad juhised on jäänud tähelepanuta. Kolleegium leiab, et tegemist on niivõrd oluliste menetlusõiguse normide rikkumistega, 5(6)
mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tulenevalt TsMS § 656 lg 1 p-st 5 tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb ka otsustada menetluskulude jaotus.
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Imbi Sidok
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.