Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2008. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-24019
Tsiviilasi
EÜ Edu (pankrotis) hagi Aleksandr Hoolma, Vjatšeslav Vassiljevi, Jevgeni Ivanovi, Anatoli Tšižovi ja Juri Petrovi vastu 1.169.982, 70 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2007. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Hoolma, Ivanovi, Anatoli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2008. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid Aleksandr Hoolma (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx, xxxxxxx), Vjatšeslav Vassiljev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx, xxxxxxx), Jevgeni Ivanov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx – xx, xxxxxxx), Anatoli Tšižov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-x, xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx) ja Juri Petrov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxxxxxx); esindaja adv. Jaan Tedder
Vjatšeslav Vassiljevi, Tšižovi ja Juri
Jevgeni Pertovi
Vastustaja EÜ Edu (pankrotis, registrikood 80075331, asukoht Kotzebue 9/11, Tallinn), seaduslik esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja Sulev Mander
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. novembri 2007. a. otsus EÜ Edu (pankrotis) hagis Aleksandr Hoolma, Vjatšeslav Vassiljevi, Jevgeni Ivanovi, Anatoli Tšižovi ja Juri Petrovi vastu 1.169.982, 70 krooni saamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
30.detsembril 2005. a. esitas EÜ Edu (pankrotis) Tallinna Linnakohtusse hagi Aleksandr Hoolma, Vjatšeslav Vassiljevi, Jevgeni Ivanovi, Anatoli Tšižovi ja Juri Pertovi kui hageja juhatuse liikmete vastu tekitatud varalise kahju 1.169.982, 70 krooni hüvitamiseks.
2.septembril 2003. a. kuulutati AS-i Tallinna Küte avalduse alusel välja EÜ Edu pankrot. Pankrotihalduriks nimetati algul Eve Selberg ja seejärel ka Toomas Saarma. Kostjad olid hageja juhatuse liikmed järgnevalt: Aleksandr Hoolma, Anatoli Tšižov, Juri Petrov ja Jevgeni Ivanov ajavahemikul 15. märtsist 1999. a. kuni 15. aprillini 2003. a., Vjatšeslav Vassiljev kanti äriregistrisse juhatuse liikmena alates 27. aprillist 1999. a. Ajavahemikul
15.aprillist 2003. a. kuni 28. novembrini 2003. a. tegutsesid Vjatšeslav Vassiljev ja Aleksandr Hoolma EÜ Edu likvideerijatena. Äriregistri andmete kohaselt on AS-i Svetero juhatuse liikmeteks alates 14. maist 1999. a. ning ka käesoleval ajal kostja Aleksandr Hoolma ja Mihhail Zaitsev. Ajavahemikul
14.aprillist 1999. a. kuni 14. novembrini 2003. a. on AS-i Svetero juhatuse liikmeks olnud teiste hulgas ka kostja Vjatšeslav Vassiljev. Kostjad Aleksandr Hoolma ja Vjatšeslav Vassiljev ning Mihhail Zaitsev on AS-i Svetero aktsionärid. Kuni 26. märtsini 2004. a. oli AS-i Svetero aktsionäriks ka EÜ Edu.
1.jaanuaril 1997. a. sõlmisid elamukooperatiiv Edu (alates 15. märtsist 1999. a. elamuühistu Edu) ja AS Svetero hoolduslepingu nr. 02-01/97, millega AS Svetero võttis hooldamisele EÜ-le Edu kuuluvad elamud. Hoolduslepingu alusel sõlmis EÜ Edu AS-iga Svetero õigusteenuste osutamise kokkuleppe ja raamatupidamisteenuste osutamise kokkuleppe. Õiguskokkuleppe kohaselt kohustus AS Svetero osutama EÜ-le Edu erinevat õigusalast konsultatsiooni ning koostama õigusdokumente. Sisuliselt õigusteenuseid ei osutatud või osutati määral, mis ei vasta selle eest tegelikult tasutule. Raamatupidamisteenuste osutamise kokkuleppe kohaselt kohustus EÜ Edu kandma AS-ile Svetero üle 75% kõikidest EÜ-le Edu elanike poolt makstavatest viivistest. Nimetatud tasu maksmine, sarnaselt õiguskokkuleppega, ei olenenud osutatud teenuse mahust või kvaliteedist, vaid elanikelt laekunud viiviste summast. Samal ajal maksis EÜ Edu märkimisväärseid summasid advokaadibüroole Heek ja OÜ-le Elamugrupp. Õigusteenuse eest kohustus EÜ Edu kandma AS-ile Svetero järelejäänud 25% kõikidest laekunud viivistest. Kokku on 31. jaanuarist 2000. a. kuni 28. veebruarini 2003. a. tasutud AS-ile Svetero arvete alusel 419.039, 88 krooni. Lisaks on 9. juulil 2002. a. makstud AS-ile Svetero 128.404, 99 krooni viiviseid, seega kokku on nimetatule tasutud 547.444, 78 krooni.
1.juulil 1999. a. sõlmisid EÜ Edu ja spordiklubi Kuldkinnas koostöölepingu, mille kohaselt kanti EÜ Edu administratiivkuludest sellele spordiklubile üle minimaalselt 10.000 krooni kuus ja maksimaalselt 0, 3 krooni elamufondi üldpinna ruutmeetri eest. Ajavahemikul
11.jaanuarist 2000. a. kuni 13. septembrini 2002. a. tasus EÜ Edu spordiklubile Kuldkinnas koostöölepingu alusel kokku 460.000 krooni. Tallinna juriidiliste isikute maksuameti
23.oktoobri 2003. a. maksuotsuses kvalifitseeriti nimetatud ülekanded annetusteks ja määrati EÜ-le Edu tulumaks 161.858 krooni. Arvestades, et hageja pankrotimenetlus algatati AS-i Tallinna Küte avalduse alusel, kellele hageja oli jätnud ajavahemikul 7. märtsist 2000. a. kuni 7. aprillini 2002. a. tasumata
tarbitud soojusenergia eest ning võlgu oli põhisumma 5.793.694, 52 krooni ning viivis 4.020.273, 20 krooni, siis on ilmne, et 2000. a. ei olnud EÜ Edu suuteline nõuetekohaselt oma kohustusi täitma ja oli sisuliselt maksejõuetu. Sellises majanduslikus olukorras spordiklubile maksete tegemine oli ilmselgelt hagejale kahjulik, mida tõendab audiitori Katrin Kaasiku
27.detsembri 2005. a. raport EÜ Edu juhatuse tegevuse kohta. Kostjad on juhatuse liikmetena rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, millega on põhjustanud EÜ–le Edu varalist kahju. Hoolduslepingu lisadena sõlmitud õiguskokkulepe, raamatupidamise kokkulepe ja koostöökokkulepe on sõlmitud EÜ-le Edu äärmiselt kahjulikel tingimustel, huvide konflikti situatsioonis ning nende kokkulepete jätkuva täitmisega raskes majanduslikus olukorras eirati tahtlikult ja teadlikult vajadust kokkulepete lõpetamiseks, millega põhjustati EÜ-le Edu varaline kahju. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole näidanud, millal ja milliseid kohustusi kostjad rikkusid ja milles seisnes nende süü. Igal aastal on EÜ Edu volinike koosolek tunnistanud juhatuse töö rahuldavaks. Kostjad A. Tšižov, J. Ivanov, J. Petrov ja V. Vassiljev kinnitasid, et nad ei ole osalenud AS–iga Svetero hoolduslepingu nr. 02-01/97 ja spordiklubiga Kuldkinnas koostöölepingu nr. 01-07-1999. a. sõlmimise tingimuste ja vajaduse läbivaatamisel. Otsused kokkulepete sõlmimiseks tegi volinike koosolek. Volinike koosolek ei ole teinud seadusevastaseid otsuseid. Hageja ei ole põhjendanud, millise tegevusega ja millal kostjad rikkusid seaduse või põhikirja nõuet, milles seisnes hageja poolt kirjeldatud tagajärgedeni viinud tegevusetus, samuti, milline kostjate tegevus on süüline ja milliste tõenditega on süü tõendatud. Kostja A. Hoolma väitis, et hageja huvides oli maksta raamatupidamise ja õigusteenuste eest võlgnike rahakotist. Selle asemel, et tõsta juhatuse liikmete palka, otsustas volinike koosolek juhatuse ettepanekul finantseerida administratiivfondist oma elamuühistu liikmete spordiarendust. Hageja huvides, noorsoo ja perespordi arendamiseks, sõlmiti koostööleping spordiklubiga Kuldkinnas. Kostja ei pea õigeks Maksuameti seisukohta, mille kohaselt tuleb spordiklubile Kuldkinnas ülekantud rahad lugeda annetusteks ja võtta sellelt tulumaksu. Seda akti ei ole juhatuse liikmeteni jõudnudki. Hageja sai aktist teada kaks aastat tagasi, kuid ei vaidlustanud seda. Hoopis hageja on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju. Viidates MTÜ § 32 lg. 4, leiavad kostjad, et 1. jaanuaril 1997. a. ja 1. juulil 1999. a. sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded on aegunud, ja paluvad hagi suhtes kohaldada aegumist. Esimese astme kohtu otsus
5.novembri 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis Aleksandr Hoolmalt, Vjatšeslav Vassiljevilt, Jevgeni Ivanovilt, Anatoli Tšižovilt ja Juri Petrovilt välja solidaarselt 777.284, 08 krooni EÜ Edu (pankrotis) kasuks. Tallinna Linnakohtu 2. septembri 2003. a. kohtuotsusega kuulutati välja elamuühistu Edu pankrot. Pankrotihaldurid on esitanud hagi kostjate kui mittetulundusühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg. 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et elamuühistu Edu moodustati elamuehituskooperatiivi Edu ümberregistreerimisega äriregistris 15. märtsil 1999. a. ega selles, et kostjad on olnud EÜ Edu juhatuse liikmed alates 15. märtsist 1999. a. ja Vjatseslav Vassiljev alates 27. aprillist 1999. a. kuni 15. aprillini 2003. a., mil Aleksandr Hoolma, Jevgeni Ivanov, Vjatseslav Vassiljev ja Mihhail Zaitsev määrati ettevõtte likvideerijateks, kellena nad tegutsesid kuni 28. novembrini 2003. a.
Kostjad selgitavad, et ei ole elamuühistule kahju tekitanud; nad täitsid volinike koosolekute otsuseid ning paluvad MTÜS § 32 lg. 3 alusel kohaldada hagi aegumist. Esitatud dokumentidega on tõestamist leidnud asjaolu, et kostjad on sõlminud hageja nimel lepinguid hagejat kahjustavatel ebamõistlikel tingimustel, mille tõttu on hagejale tekitatud kahju. Elamukooperatiivi Edu ja AS-i Svetero vahel on hooldus- ja remonttööde teostamiseks 1. jaanuaril 1997. a. sõlmitud hooldusleping, selle lisadena õigusteenuste osutamise kokkulepe ja raamatupidamise teenuste osutamise kokkulepe. Õiguskokkuleppe kohaselt kohustus EÜ Edu õigusteenuste osutamise eest kandma AS-ile Svetero 75% kõikidest EÜ–le Edu elanikelt laekunud viivistest. Kokkuleppe kohaselt ei sõltunud AS-ile Svetero makstud tasu mitte osutatud õigusteenustest, vaid elanikelt laekunud viiviste kogusummast, millel puudus igasugune seos AS-i Svetero poolt väidetavalt osutatud õigusteenusega. Raamatupidamisteenuse osutamise kokkuleppe alusel kohustus hageja maksma AS-ile Svetero ülejäänud 25% laekunud viiviste summast. Asjas tõendina esitatud hageja vannutatud audiitori Katrin Kaasiku 27. detsembri 2005. a. raportiga juhatuse tegevuse kohta on tõendatud, et AS Svetero on esitanud hagejale arved, mille alusel maksti kõik elanikelt laekunud viivised AS-ile Svetero, nimetades makseid tasuks õigusteenuste eest ja viiviste laekumiseks raamatupidamisteenuste eest. Raportis märgib audiitor, et samal ajal on hageja tasunud märkimisväärseid summasid õigusabi eest advokaadibüroole Heek ja Elamugrupp OÜ. Raportist tulenevalt on hageja nimetatud teenuste eest tasunud AS-ile Svetero aastatel 2000 kuni 2003 547.444, 78 krooni. Raporti kohaselt on EÜ Edu juhtkond nii AS-i Svetero omanikud kui ka juhatuse ja nõukogu liikmed. Audiitori seisukohta kinnitab ka Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2005. a. otsus, mille kohaselt on AS-i Svetero puhul tegemist EÜ Edu (pankrotis) lähikondsega. Nimetatud kohtuotsusega on tõendatud, et hageja ja AS-i Svetero majandustegevust viisid ellu ühed ja samad isikud. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud ka asjaolu, et hageja oli püsivalt maksejõuetu juba 2000. aastal ning maksejõuetuna teostades makseid AS-ile Svetero kui lähikondsele kahjustas teiste võlausaldajate huve. Vaidlust ei ole selle üle, et EÜ Edu (pankrotis) oli kuni 26. märtsini 2003. a. AS-i Svetero aktsionär, omades 44, 67% AS-i Svetero hääleõiguslikest aktsiatest, mis 26. märtsil 2003. a. võõrandati EÜ Edu juhatuse liikmele Aleksandr Hoolmale, kes oli EÜ Edu likvideerija ja AS-i Svetero juhatuse liige. 1. jaanuarini 2004. a. kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 49 lg. 4 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Jõustunud pankrotiotsusest tulenevalt algatati hageja pankrotimenetlus AS-i Tallinna Küte avalduse alusel, mille kohaselt Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2003. a. otsusega mõisteti EÜ-lt Edu AS-i Tallinna Küte kasuks välja 10.357.449, 55 krooni, millest põhivõlga 5.793.694, 50 krooni ja viivisvõlga 4.020.273, 20 krooni ulatuses ei olnud EÜ Edu võimeline maksejõuetuse tõttu tasuma.
1.juulil 1999. a. on hageja ja spordiklubi Kuldkinnas vahel sõlmitud koostööleping, mille p. 3. 1. 3. 3 kohaselt osalejad finantseerivad ühiseid üritusi, tasustavad teiste poolte osutatud teenuseid. Koostöölepingust tulenevalt koostöö tulemusena saadud vara on osalejate ühine omand, kasum jagatakse omavahel jms. Tallinna juriidiliste isikute maksuameti 16. oktoobri 2003. a. revisjoniaktist nähtuvalt on EÜ Edu teinud spordiklubile Kuldkinnas annetustena väljamakseid 2000. a. summas 187.680 krooni, 2001. a. summas 181.000 krooni ning 2002. a. summas 92.000 krooni, kokku summas 460.680 krooni. EÜ-le Edu määrati tulumaks summas 161.858 krooni, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Audiitori raporti kohaselt on Maksuameti nimetatud nõue 161.858 krooni ulatuses pankrotimenetluses tunnustatud nõue. Audiitor on asunud seisukohale, et tehes väljamakseid (annetusi) spordiklubile, jäeti tasumata Tallinna Kütte arved ning juhatuse tegevus on toonud kahju elanikele ja võlausaldajatele, kuna juhatus ei ole mõistliku hoolsusega ja lojaalsusega elamuühistule oma kohustusi täitnud.
EÜ Edu ja lähikondse AS-i Svetero vahel sõlmitud õiguskokkulepe ja raamatupidamiskokkulepe elanikelt laekunud viiviste ülekandmiseks AS-ile Svetero olid sõlmitud EÜ-le Edu kahjulikel ja ebamõistlikel tingimustel huvide konflikti situatsioonis, kuna kokkulepetega oli EÜ Edu võtnud kohustuse teostada regulaarselt rahalisi makseid sõltumata asjaolust, kas ja millises mahus hagejale tegelikult teenuseid osutati. Hooldusleping ja selle lisadena esitatud õigusteenuste ja raamatupidamiskokkulepped on sõlmitud
1.jaanuaril 1997. a., kusjuures kokkulepetes märgitud tööde maksumuse arvestuse aluseks on veel elamuehituskooperatiivi Edu juhatuse otsus 17. augustist 1995. a. Nimetatud otsust kohtule ega hagejale ei ole esitatud. Ebamõistlik on siduda töötajate palk elanikelt maksetega viivitamise eest laekunud viivistega, jättes teenuste osutajatele maksmata EÜ Edu miljonitesse ulatuvad viivisevõlad. EK Edu märkimisväärseid võlgu juba 1999. a. tõendab tema liikmete (EK Edu koosseisus kuni 18. jaanuarini 1999. a. - Ümera 18) 72 allkirjaga pöördumine 25. aprillil 1999. a. EK Edu juhatuse ja AS-i Tallinna Soojus poole. Nimetatud pöördumises hinnati EK Edu juhatuse ja volinike töö ebarahuldavaks, leiti, et juhatuse ja volinike koosoleku ebaõige majandustegevuse tulemusena on EK Edu soojavõlg AS-i Tallinna Soojus ees kasvanud 2.876.161 kroonini ja nõutakse revisjoni läbiviimist kadunud rahade leidmiseks. Kostjate väited selle kohta, et EK-l Edu puudusid vastavad töötajad, mistõttu tuli pöörduda AS-i Svetero spetsialistide poole, ei ole asjakohased. Kohtule esitatud Elamukooperatiiv Edu volinike nõukogu koosoleku protokollis 8. veebruaril 1997. a. p. 3 informeeriti volinikke selles, et juba 1. jaanuarist 1997. a. on kõik EK Edu töötajad üle viidud AS-i Svetero tööstaaži säilitamisega. Mõned töötajad ikkagi vallandatakse. EK võtab endale kohustuse vallandamisega seotud kompensatsioonide väljamaksmiseks sotsiaalfondist. Seega olid kostjad teadlikud EÜ Edu majanduslikust olukorrast, võlgnevustest ja makseraskustest elamute teenindamisega seotud teenuste osutajate ees, kuid teostasid jätkuvalt elanikelt laekunud viiviste ülekandmist lähikondsele AS-ile Svetero, mille tulemusel on kostjad tekitanud EÜ-le Edu olulise kahju. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a., asjaolu tekkimise või toimingu tegmise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. sõlmitud kestuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. TsÜS (kuni 1. juulini 2002. a. kehtinud) § 46 lg. 1 sätestas, et juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama on sätestatud ka kehtiva TsÜS § 37 lõikes 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. MTÜS § 32 lg. 1 (1. juulini 2002. a. kehtinud) kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama sätestab ka kehtiv MTÜS § 32 lg. 1, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega tekitasid kahju mittetulundusühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. MTÜS § 1 lg. 1 sätestab, et mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Elamuühistu Edu 27. oktoobril 1999. a. kinnitatud põhikirja p. 1. 3 kohaselt on elamuühistu mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärgiks on oma liikmetele tingimuste loomine korterite valdamiseks, elamute ja maatükkide mõtteliste osade ühine majandamine ning ühistu liikmete huvide esindamine.
Hageja koostööleping spordiklubiga Kuldkinnas on vastuolus nii seaduse kui EÜ Edu põhikirjaga ja kokkulepete alusel tehtud väljamaksetega lähikondsele AS-Svetero on tekitatud EÜ-le Edu otsest kahju. Kostjate Tšižovi, Ivanovi, Petrovi ja Vassiljevi vastuväited selle kohta, et nad ei ole osa võtnud AS-iga Svetero sõlmitud hoolduslepingu ja spordiklubiga Kuldkinnas lepingu sõlmimise vajaduse ega tingimuste arutelust, on vastuolus kirjalike tõenditega. Tõendatud on asjaolud, et elamukooperatiivi Edu volinike nõukogu koosolekul 8. veebruaril 1997. a., kus oli muu hulgas arutusel ka AS-i Svetero ja EK Edu vaheline hooldusleping, osalesid kõik kostjad. 27. oktoobril 1999. a. toimunud volinike nõukogu koosolekul, kus kinnitati spordiklubi Kuldkinnas ja EÜ Edu vaheline koostööleping, osalesid samuti kõik kostjad. Kõik kostjad osalesid ka EÜ Edu juhatuse 28. augustil 2002. a. toimunud koosolekul, kus ühehäälselt otsustati toetada spordiklubi Kuldkinnas võimaluse piirides. Kohus ei nõustu kostjate väitega, nagu ei vastutaks kostjad kahju tekitamise eest, kuna kostjad tegutsesid vastavalt EÜ Edu volinike üldkoosoleku otsusele. Volinike koosoleku protokollidest nähtuvalt ei ole volinike koosolek teinud otsuseid vaidlusalustest lepingutest tulenevate tehingute heakskiitmiseks. Isegi kui sellised otsused oleks vastu võetud, ei vabastaks see kostjaid vastutusest. Vastutusest vabanemiseks ei ole kostjad tõendanud, et nad ei olnud hagejale kahju tekkimises süüdi. Juhatusel on kohustus täita vaid kõrgemalseisva organi seaduspäraseid otsuseid. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduset ei tulene teisiti. Kuni 1. juulini 2002. a. kehtinud TsÜS § 108 lõikest 1 tulenes ka juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilkohustuste teostamisel ja täitmisel heas usus, mis väljendus muu hulgas ka kohustuses tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, vajaliku hoolsusega ning vältima juriidilisele isikule kahju tekitamist. Juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Juhatuse liiget tuleb pidada hoolsuskohustust rikkunuks juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Tõendatud on asjaolu, et kostjad EÜ Edu juhatuse liikmetena ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt ega hea usu põhimõtteid järgides, on teadlikult rikkunud hoolsuskohustust ning tekitanud sellega EÜ-le Edu olulise kahju. Kostjad on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust EÜ Edu ees, teostades seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevaid tehinguid ning tekitanud hagejale kahju. Nii kehtinud MTÜS § 32 lg. 3 kohaselt kui ka alates 1. juulist 2002. a. kehtiva MTÜS § 32 lg. 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumisest. EÜ Edu on tasunud AS-ile Svetero arveid õigus- ja raamatupidamisteenuste eest alates 31. detsembrist 1999. a. kuni 28. veebruarini 2003. a. summas 419.039, 90 krooni. Spordiklubile Kuldkinnas on tehtud väljamakseid alates
13.jaanuarist 2000. a. kuni 13. septembrini 2002. a. summas 460.000 krooni. Tallinna juriidiliste isikute maksuameti arvestuse järgi kuulub annetustelt tasumisele tulumaks jaanuarist 2000. a. kuni septembrini 2002. a. summas 161.858 krooni. Hagi on kohtule esitatud 30. detsembril 2005. a. Seega ei ole kostjate taotlus lugeda aegumistähtaja alguseks kokkulepete sõlmimise kuupäev põhjendatud. Lähtudes MTÜS § 32 lõikest 4 tuleb aegumist arvestada rikkumisest, milleks oli iga konkreetse ülekande tegemine. Selline põhimõte on sätestatud ka TsÜS §-s 118, mille kohaselt juhul, kui kohustus kuulub täitmisele ositi, aegub iga osa täitmise nõue eraldi. Hagi on aegunud nõuete osas, mille aluseks on EÜ Edu poolt AS-ile Svetero enne 30. detsembrit 2000. a. tehtud väljamaksed. Kuna tegemist on jätkuva rikkumisega, siis pärast 30. detsembrit 2000. a. EÜ Edu poolt AS-ile Svetero arvete alusel tehtud väljamaksete osas ei ole hageja nõuded aegunud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista EK Edu poolt AS-ile Svetero ülekantud elanikelt laekunud viivised õigus- ja raamatupidamisteenuste katteks alates
6.märtsist 2001. a. kuni 24. aprillini 2003. a. esitatud arvete alusel summas 279.962, 09 krooni (81.096, 55 + 67.215, 71 + 110.960, 98 + 20.688, 85) ja maksekorraldusega nr. 218
9.juulil 2002. a. ülekantud viivised summas 128.404, 99 krooni, kokku 408.367, 08 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele spordiklubile Kuldkinnas teostatud väljamaksed alates 19. jaanuarist 2001. a. esitatud arvete alusel summas 273.000 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele Maksuametile tasumisele kuuluv tulumaks alates jaanuarist 2001. a. summas 95.917 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Apellandid ei ole allkirjastanud mingeid protokolle, mis oleksid seotud rahaülekannetega EÜ Edu kahjuks ja ei ole ka vastu võtnud otsuseid, mis oleksid seotud
1.jaanuari 1997. a. ja 1. juuli 1999. a. lepingute sõlmimisega. EÜ Edu ja AS-i Svetero vahelise hoolduslepingu sõlmimise küsimuse otsustas EÜ Edu volinike koosolek. Kuivõrd juhatuse liikmed ei ole volinike koosoleku liikmed, ei saanud ja ei võtnudki apellandid osa otsuste hääletamisest, ehkki osalesid koosolekutel. Vastustaja leidis, et AS-i Svetero teenuseid kas ei olnud osutatud või olid osutatud mahus, mis ei vasta makstule. Sellega võttis vastustaja omaks, et teenuseid oli osutatud. Teenuste mahtu ja põhistatud tasumäära faktiliste teenuste eest on käesoleval ajal raske kindlaks määrata. Lepingu kehtivuse ajal lepingupooled lepinguga võetud kohustusi ei vaidlustanud. Tõendatud ei ole lepinguga võetud kohustuste vastuolus olemist AS-i Tallinna Küte huvidega. AS-ile Svetero tasuti elanikelt laekunud viiviste summast, mis ei saanud põhjustada elamuühistule kahju. Viiviseid on AS-ile Svetero üle kantud isegi väiksemas summas, kui EÜ-le Edu osutati raamatupidamis- ja õigusteenuseid. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et lepingud olid sõlmitud ebamõistlikel ja EÜ-le Edu kahjulikel tingimustel. AS-s Svetero töötas 3 juristi ja 5 raamatupidajat, kes tegelesid teenuse osutamisega elamuühistule, sisuliselt oli tegemist nn. teenuse sisseostuga, kuna EÜ-s Edu puudusid vastava eriharidusega spetsialistid. Kahju oleks tekkinud, kui teenuseid oleks osutatud vähem kui kanti rahalisi vahendeid AS-ile Svetero üle, seda aga vastustaja tõendanud ei ole. Kohus ei ole selgitanud, kuidas kahjustasid juhatuse liikmed elamuühistu huve ja vähendasid tema maksevõimelisust, täites sõlmitud lepingute tingimusi ning makstes teenuste eest viivistega. Teenused olid elamuühistule osutatud ja nende eest pidi elamuühistu igal juhul maksma, kas viivistega või muudest rahalistest vahenditest. Ajavahemikul 31. jaanuarist 2000. a. kuni 24. aprillini 2003. a. oli osutatud teenuste keskmine maksumus 14.000 krooni kuus, mis on sisuliselt võrreldav kahe spetsialisti, s. o. juristi ja raamatupidaja töötasuga. Samal ajal kui AS-i Svetero töötajad osutasid juriidilisi teenuseid, mis olid seotud elamuühistu liikmetelt võlgnevuste sissenõudmisega, osutasid advokaadibüroo HEEK ja OÜ Elamugrupp juriidilisi teenuseid, mis olid seotud kohtumenetlustega, näiteks AS-iga Tallinna Soojus ja Tallinna Küte. Nendel lepingutel ei ole omavahel mingit seost. Spordiklubi Kuldkinnas teenuste finantseerimine toimus volinike koosoleku otsuste alusel ja teostati halduskulude fondist. Seega puudub põhjuslik seos elamuühistu maksejõuetusel AS-i Tallinna Küte ees ja spordiklubi rahastamise vahel. Keskmine tasu spordiklubile oli 13.000 krooni kuus, s. h. basseini kasutamise, ujumisõpetuse, allveeujumise ja poksisektsioonis osalemise eest. Arvestades elamuühistu 2500 peret, teeb see umbes 5, 20 krooni perekonna kohta. EÜ Edu ei teinud spordiklubile annetusi, vaid on tellinud konkreetseid teenuseid, mille eest tasus lepinguga ettenähtud korras. Spordiklubiga Kuldkinnas sõlmitud lepingu eesmärk oli eelkõige elamuühistu liikmetele basseini, jõusaali jne. kasutamise ja muude hüvede võimaldamine. Selline tegevus ei saa olla vastuolus elamuühistu põhikirjaga. Maksu- ja Tolliameti otsust annetuste tegemiselt tulumaksu tasumiseks ei olnud
võimalik vaidlustada seaduses ettenähtud korras, kuna otsus esitati juba pankrotimenetluse käigus. Vastustaja ise seda otsust vaidlustanud ei ole. Kuna väljamakseid Maksu- ja Tolliameti nõude alusel ei ole tehtud käesoleva ajani, ei saa nõustuda, nagu oleksid apellandid selle summa ulatuses vastustajale kahju tekitanud. Nõuded apellantide vastu on esitatud 8 ja 6, 5 aastat pärast lepingute sõlmimist. Kuni
30.juunini 2002. a. kehtinud MTÜS § 32 lg. 3 kohaselt on juhatuse liikmetele esitatud nõuete aegumise tähtaeg viis aastat rikkumise sooritamise või selle alguse momendist alates, seega on nõue apellantide vastu aegunud. Tuvastamata ja dokumentaalselt tõendamata on, et nimelt apellandid sõlmisid lepingud ja millised osad lepingutest ei olnud arukad. Samuti ei ole kohus põhjendanud, millised asjaolud on hinnatavad ja jälgitavad põhjusliku seosena apellantide tegevusega (tegevusetusega) põhjustatud süülise käitumisena nimetatud lepingute ja vastustajale tekitatud kahju vahel. Tõendamata on kahju suurus ja laad ja kuidas on see seotud sõlmitud lepingutega. Tuvastatud on, et apellandid lepingute sõlmimiseks otsuste vastuvõtmise koosolekul volinikud ei olnud ja hääletamisest osa ei võtnud. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid apellantide süü kohta. Ühegi dokumendiga ei ole tõendatud EÜ Edu volinike koosoleku otsuste ebaseaduslikkust ja sellist nõuet ei ole ka menetletud. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et EÜ Edu juhatuse liikmed, täites üldkoosoleku pädevuses volinike koosoleku otsuseid, tegutsesid seadusevastaselt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 p. 5 alusel tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Nii tühistab ringkonnakohus osundatud sätte kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus on olulises ulatuses põhjendamata. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuses ei ole tuvastatud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kogumit ega analüüsitud poolte kõiki väiteid, samuti ei põhine kõik järeldused esitatud tõenditel. Maakohus leidis, et hagi on esitatud kostjate kui mittetulundusühingu juhatuse liikmete vastu MTÜS § 32 lg. 1 alusel. Kuni 1. juulini 2002. a. kehtinud redaktsiooni kohaselt sätestati osundatud normis, et juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Alates 1. juulist 2002. a. kehtiva redaktsiooni kohaselt vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus ei ole otsuses märkinud, milliste nõuete suhtes ta kumbagi redaktsiooni kohaldas, kuid igal juhul eeldas osundatud sätte alusel hagi rahuldamine selle tuvastamist, kes kostjatest millist juhatuse liikme kohustust rikkus ja milline oli iga tuvastatud rikkumisega põhjustatud kahju.
MTÜS § 32 kuni 1. juulini 2002. a. kehtinud redaktsiooni lg. 3 kohaselt oli juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Sama paragrahvi alates 1. juulist 2002. a. kehtinud redaktsiooni lg. 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Et kostjad olid esitanud hagile muuhulgas aegumise vastuväite, pidi kohus selle üle otsustamiseks, kas esitatud hagi on aegunud, iga kostja kohta tuvastama, millal nimetatu oma kohustusi rikkus. Rikkumise toimumise aja üle ei saanud otsustada, kindlaks tegemata, kes millist kohustust rikkus. Et tegemist ei ole kohustuse täitmise nõudega, siis ei ole kohaldatav TsÜS § 118, millest maakohus on hagi aegumise üle otsustamisel juhindunud. Maakohus rahuldas osaliselt esitatud hagi, ilma et oleks tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis vastaksid kohaldatud materiaalõigusnormi abstraktse koosseisu elementidele. Vaidlustatud otsus sisaldab üksnes üldsõnalisi etteheiteid juhatusele, selles ei ole aga tuvastatud, kes juhatuse liikmetest, millal ja millist kohustust rikkus ning millise kahju iga rikkumine kaasa tõi. Piisav ei ole üldsõnaline etteheide hoolsuskohustuse rikkumises, ilma et oleks tuvastatud fakte (tegusid või tegemata jätmisi), millest saaks järeldada hoolsuskohustuse rikkumist. Kohtuotsus ei ole loogiline, sisaldades järeldusi, mis ei põhine tõenditel või mille seos lahendatava vaidlusega ei ole mõistetav. Nii, näiteks, märkis maakohus otsuses, et kostjad on sõlminud lepinguid hagejat kahjustavatel tingimustel, nimetades AS-iga Svetero 1. jaanuaril 1997. a. sõlmitud hooldus- ja remonttööde teostamise lepingu lisadena sõlmitud õigusteenuse osutamise kokkulepet ja raamatupidamise teenuste osutamise kokkulepet. Hagejat kahjustavaks on kohus pidanud lepingutingimust, mille kohaselt tasu ei sõltunud osutatud teenusest, vaid tasus lepiti kokku protsendina elanikelt laekunud viivistest. Kolleegium leiab, et niisugune lepingutingimus ei pea tingimata olema teenust saavale isikule kahjulik, küll võib kahjulikkus ilmneda vajatava teenuse mahu ja laekunud viivisesumma võrdlusest, kui tegemist on ebaproportsionaalsusega teenust vajava isiku kahjuks. Kohus ei ole kokkulepete kahjulikkust niisuguse võrdlusega põhjendanud. Lisaks lepingu sõlmimisele on kohus kostjatele ette heitnud ka kokkuleppe alusel AS-ile Svetero raha ülekandmist, kahjuks on maakohus aga lugenud kogu osundatud kokkulepete alusel teisele lepingupoolele makstud raha. Samas ei tuvastanud kohus, kas tegelikkuses kokkulepitud teenust osutati või mitte. Kolleegium leiab, et kui AS Svetero tegelikkuses osutas hagejale kokkulepitud teenust, mille eest makstud tasu vastas osutatud teenuse mahule ja kvaliteedile, siis ei saa makstud tasu iseenesest pidada kahjuks olenemata sellest, millises tasus lepingu kohaselt kokku lepiti. Maakohus ei andnud mingit hinnangut sellele, et hagi alusena ei olnud hageja tuginenud ühemõtteliselt asjaolule, et teenust ei osutatud: hagiavalduses on hageja väitnud, et teenust ei osutatud või osutati vähe ja sellest nähtub, et teenuse osutamise asjaoludes on hageja isegi kahelnud. Mingeid andmeid selle kohta, millises ulatuses teenust tegelikult osutati ning milline oleks olnud teenusele vastav mõistlik tasu, ei olnud hageja samuti esitanud. Maakohus pidas võimalikuks hagi rahuldada, ilma et oleks juhtinud hageja tähelepanu vajadusele hagi alusena esiletoodud asjaolusid täpsustada. Seega on rikutud ka TsMS § 392 lg. 1 p. 3, mille kohaselt eelmenetluses tuleb kohtul muuhulgas eelkõige välja selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Otsuses ei märkinud kohus, kes kostjatest ja millist kohustust lepingu sõlmimisega või selle alusel maksete tegemisega rikkus. Kostjate väitele, et hageja ei ole hagiavalduses näidanud, milliseid kohustusi ja millal keegi kostjatest rikkus, ei ole kohus otsuses vastanud. Samas märkis maakohus otsuses, et AS Svetero on hageja lähikondne, et hageja ja AS-i Svetero majandustegevust viisid ellu ühed ja samad isikud, et hageja oli maksejõuetu juba 2000. aastal, et maksejõuetuna AS-ile Svetero makseid tehes kahjustas ta teiste võlausaldajate huve, et hageja oli kuni 26. märtsini 2003. a. AS-i Svetero aktsionär ja et tema aktsiad võõrandati 26. märtsil 2003. a. Aleksandr Hoolmale, jättis aga märkimata, milline
järeldus tuleks vaidlusaluses asjas nendest asjaoludest teha. Kohus on küll viidanud lepingu sõlmimisele huvide konflikti situatsioonis, ei ole aga märkinud, kes selle lepingu niisuguses olukorras sõlmis, kes ja millist kohustust sellega rikkus ja milles seisneb sellest tekkinud kahju. Otsusest ei ole ka mõistetav, kuidas kohaldas kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 49 lõiget 4, millele otsuses on tuginetud. Otsuses on kohus leidnud, et ebamõistlik on siduda töötajate palk elanikelt laekunud viivistega, jättes teenuste osutajatele viivisevõlad maksmata, otsusest ei nähtu aga, milliste töötajate palka on silmas peetud ja kuidas see puutub vaidlusalusesse nõudesse. Otsusest ei nähtu, mida tuleks vaidlusaluses asjas järeldada elamukooperatiivi Edu liikmete 72 allkirjaga pöördumisest 1999. a. aprillist või sellest, et 1997. a. viidi EK Edu töötajad üle AS-i Svetero. Mis puutub spordiklubiga Kuldkinnas sõlmitud lepingusse või maksuameti poolt määratud tulumaksu, siis ei ole kohus selleski osas otsust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud ja otsuse puudused on sarnased eespool kirjeldatutega. Edasises menetluses tuleb maakohtul eespoolosundatud puudused kõrvaldada ja teha seaduse nõuetele vastav otsus. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Ringkonnakohtul ei ole võimalik vaidlust uue sisulise otsusega lahendada, sest apellatsioonikohtu otsuses suures mahus uute oluliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud poolte võimalust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole selle menetluse eripära arvestades võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale ja seetõttu kaotaksid pooled üldse võimaluse selles osas otsust vaidlustada.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.