Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 16.09.2008.a esitas OÜ A hagi ÜK vastu võlgnevuse kokku 40 172,10 krooni, millest põhivõlgnevus 9 610,81 krooni, intress 2 668,90 krooni, leppetrahv 7 805,40 krooni, viivis 20 086,99 krooni ja viivis 1% päevas põhinõudelt alates 16.09.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni nõudes. 03.10.2008.a täpsustas hageja hagiavaldust. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 05.03.2007.a krediidileping nr 0700258, mille kohaselt andis hageja kostjale rahalist laenu summas 10 000 krooni. Vastavalt lepingule pidi laenu tagastamine toimuma vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena. Kostja võlgnevust ei likvideerinud 14.02.2008.a teatega ütles hageja kostjaga 05.03.2007.a sõlmitud krediidilepingu üles ja nõudis kogu võla tasumist. Lepingu järgi anti kostjale laenu summas 10 000 krooni ning kostja pidi laenult tasuma intressi kokku 2 668,90 krooni. Lisaks põhinõudele ja intressidele on kostjal tasumata ka lepingus ettenähtud viivised ja leppetrahvid. Vastavalt lepingu p 9.1 on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 1% päevas graafikust tulenevast laenusaaja poolt tähtajaks tasumata summalt. Viiviste kogusumma on 20 086,99 krooni. Vastavalt lepingu p 9.2 kohustub laenusaaja tasuma ühekordset leppetrahvi 3 000 krooni, kui ta on viivitanud graafikujärgse laenusumma tagasimaksemisega rohkem kui 30 päeva. Lepingu p 9.3.1 kohaselt on lepingu ülesütlemisel laenuandja poolt laenusaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 50% ülesütlemise hetkeks tagastamata laenusummalt. Ülesütlemise hetkeks oli tagastamata laenusumma 9 610,81 krooni, Seega on leppetrahvi nõue kokku 7 805,40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9 610,81 krooni, intress 2 668,90 krooni, leppetrahv 7 805,40 krooni, viivis 20 086,99 krooni ja viivis 1% päevas põhinõudelt alates 16.09.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud kokku summas 5 040 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni ja õigusabikulu 3 540 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale hoiustamisega ning kostja pidi hagiavaldusele vastama hiljemalt 20.05.2009.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 I lause kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 40 172,10 krooni, millest põhivõlgnevus 9 610,81 krooni, intress 2 668,90 krooni, leppetrahv 7 805,40 krooni, viivis 20 086,99 krooni ja viivis 1% päevas põhinõudelt alates 16.09.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3 540 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 0809112 11.09.2008.a. (t lk 48). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 000 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 3 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral

jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.