Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-07-18323

Tsiviilasi

OÜ L hagi OÜ K vastu 3307,50 krooni saamiseks 3307,50 krooni

Hagi hind Menetlusosalised ja nende

hageja OÜL (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

hageja seaduslik esindaja N Denissova kostja OÜ K(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja V Käeri

RESOLUTSIOON

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.05.2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjal broneerida ekskursiooni 37 inimesele 28.12.2006.a Dominiiklaste Kloostri Muuseumis. Kostja saatis hagejale arve summas 3307,50 krooni, mille hageja ka tasus. 28.12.2006.a ekskursiooni ei toimunud. Kostja ei ole ka raha tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 3307,50 krooni. 11.05.2007.a määrusega saatis Viru Maakohus asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Kostja vastuväited Kostja märkis oma kirjalikus vastuses, et ta ei ole hagejale teenust osutanud ega raha tagastanud. Samad inimesed, kes on seotud hagejaga, on seotud ka samal tegevusalal tegutseva OÜ A . Kostja on püüdnud OÜ A oma võlgnevust kätte saada, kuid see ei ole õnnestunud. Kostjale on teatatud OÜ A maksejõuetusest. Kostjat häirib, et selline käitumine on võimalik. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellis kostjalt ekskursiooni Dominiiklaste Kloostri Muuseumis ning et ekskursiooni läbi ei viidud. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale ekskursiooni eest tasunud 3307,50 krooni ning kostja ei ole hagejale raha tagastanud. Kohus leiab, et kostja põhjendused raha mittetagastamise kohta ei ole õigustatud. Hageja ning OÜA on erinevad juriidilised isikud. Asjaolu, et OÜA ei ole kostjale maksnud võlga, ei anna kostjale õigust keelduda hagejale raha tagastamast. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3307,50 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.