Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused OÜA esitas 29.12.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse EL vastu 2 615,43 krooni ja viivise saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 26.01.2009 määrusega OÜA nõue ELv astu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS T(AS R õigusjärglane) kostjaga 02.02.2003 T lepingu (edaspidi leping), mille alusel AS T kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 21.07.2003.a. kostja põhivõlgnevus AS T ees 2 615,43 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste VII peatüki kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste IX peatükk reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. AS T lõpetas kostjaga ennetähtaegselt lepingu. TAS loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 , § 94 alusel võlg 2 615,43 krooni, viivised 2 614,43 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole tal olnud telefoni. Kostja on töötu ja kindla elukohata. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas AS T ja kostja vahel on 02.02.2003 sõlmitud leping nr 10222181 (t lk 28, 37-40). Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ta ei ole lepingut allkirjastanud, seda. Kohtu ettepanekuga teha kirjaekspertiis kostja ei nõustunud. Kohus nõustub hageja mööndusega, et visuaalselt on kostja allkiri sarnane lepingul oleva kostja allkirjaga, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Ainetu on kostja väide, et tema dokumendid varastati ja politsei on sellest informeeritud, kuna vastavaid tõendeid kostja ei esitanud. Kostja väide, et ta viibis kinnipidamisasutuses lepingu sõlmimise ajal on ümber lükatud karistusregistri teatisega, mille kohaselt ta seal ei viibinud (t lk 68-71). Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud telekommunikatsiooniteenuste ja mobiiltelefoni ostu-müügileping. Asjakohane on hageja viide VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepingu lõpetamise 04.05.2003 teatega on tuvastatud, et AS Tja kostja vaheline leping on samal päeval lõpetatud (t lk 41). Nõude loovutamise 19.10.2005.a teatisega on tõendatud, et

nõue kostja vastu on loovutatud hagejale (t lk 42). Hageja 23.11.2005.a võlateatisega kostjale on leidnud kinnitust, et kostja võlgneb hagejale 2 615,43 krooni (t lk 43). T teenuste arvetega on tõendatud, et kostja võlgneb seisuga 21.07.2003 hagejale 2 615,43 krooni (t lk 29-36). Tele2 teenuste kasutamise tingimuste VII peatüki p 7.3 kohaselt on klient kohustatud Tele2-le arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamise päevast. Maksetähtpäevaks tasumata summadest võib Tele2 nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on vähendanud viivist perioodi eest 21.07.2003 kuni 12.02.2009 eest 2 614,43 kroonini. Kohus asub seisukohale, et hagi on tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 2 615,43 krooni ja viivis 2 614,43 krooni, kogusummas 5 229,86 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 3 kohaselt menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.