Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Määruse tegemise aeg
Tsiviilasja number
2-07-13160
Tsiviilasi
DK, A S, VI, R L ja V K avaldus TEAS-i erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised
Avaldajad DK(IK xxxx, elukoht xxx), A S (IK XXX, elukoht XXX), RL (IK XXX, elukoht XXX), V K (IK XXX; elukohtXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Martin Traat Puudutatud isik TEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja U A , lepinguline esindaja J Kirikal
kuuluvate äriühingutega - aastaid tegutses TEAS-i ruumides aktsiaseltsi juhataja UA väimehe A R seotud OÜ VR-S õmblustsehh, milles avaldajatele teadaolevalt töötasid TEAS-i töötajad (kellele maksis palka TEAS). Mainitud äriühingult ei küsitud renti, küll aga läks õmblustsehhi toodangu realiseerimisest saadud tulu täies ulatuses OÜ-le VR-S . Selliste tehingute eesmärgiks on isikliku tulu teenimine TEAS-i arvelt ning lähikondsetele taolise tulu teenimiseks võimaluse andmine. Sellega seoses on aktsionäridele tekkinud suures ulatuses kahju, samuti on avaldajatel alust arvata et juhtorganid maksavad juhatusele ebamõistlikult suurt tasu. Avaldajad esitasid 1. märtsil 2007. a ja 6. märtsil 2007. a TEAS-i nõukogule ja juhatuse esimehele avalduse võtta märtsis toimuva üldkoosoleku päevakorda punkt erikontrolli läbiviimise otsustamiseks. Nõukogu eiras avaldajate taotlusi ega lisanud erikontrolli korraldamist üldkoosoleku päevakorda. D. K esitas samasisulise nõude ka 19. märtsil 2007. a toimunud üldkoosolekul. Üldkoosolek keeldus aktsionäri ettepanekut päevakorda võtmast ega otsustanud erikontrolli läbiviimist. Puudutatud isiku vastuväited TEAS pidas avaldust põhjendamatuks. Avaldajate kui vähemusaktsionäride õigused tulenevad seadusest. Aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli läbiviimise õiguslikud alused ja erikontrolli läbiviija määramise kord on ammendavalt sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-s 330. Oluline on kindlaks teha, millise nõude erikontrolli läbiviimiseks esitasid avaldajad aktsionäride erakorralisele üldkoosolekule 19. märtsil 2007. a ja kas erikontrolli läbiviimiseks avalduse esitamine kohtule on põhjendatud. 2. märtsi 2007. a avalduses ei olnud märgitud ühtegi põhjendust, miks peaks erikontrolli läbi viima. Aktsionäride 19. märtsi 2007. a erakorralisel üldkoosolekul esitas avaldaja D. K taotluse erikontrolli läbiviimise otsustamiseks ning koosoleku päevakorra vastavaks täiendamiseks. Üldkoosolek otsustas päevakorda mitte täiendada. Avaldaja ei põhjendanud üldkoosolekule erikontrolli läbiviimise vajadust. 26. märtsil 2007.a saadeti aktsionäridele korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade.
määruskaebuse rahuldamata. 7. mai 2008.a määrusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et määruse väited on põhjendatud ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 659 ja TsMS § 667 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et ÄS § 330 lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks. Maakohus on jätnud avalduse erikontrolli määramiseks rahuldamata, kuna leidis, et avaldus ei ole piisavalt põhjendatud ja avaldajad on kohtule esitatud avalduses tuginenud teistsugustele asjaoludele, kui TEAS-i nõukogu esimehele 6. märtsil 2007.a esitatud avalduses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Avaldajad on erikontrolli läbiviimise taotlust igakülgselt motiveerinud. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus lahendama taotluse kohtule esitatud ulatuses, kontrollima avaldajate esitatud põhjendusi ja hindama, kas need annavad alust erikontrolli läbiviimiseks. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud). Avaldajad on soovinud erikontrolli käigus saada vastust küsimustele, mis on seotud aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvate tehingutega, nt suuremahulise vara võõrandamise, samuti tehingud seotud isikute ja lähikondsetega, aga samuti on aktsionärid soovinud selgitust juhatuse liikme töötasu suuruse kohta. Kuna maakohus on leidnud, et avaldajad ei ole erikontrolli läbiviimist piisavalt põhjendanud, ei ole konkreetselt hinnatud avalduses esitatud küsimuste ringi. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada ja määrata konkreetne küsimuste ring, millele tuleb vastus leida erikontrolli käigus. TsMS § 667 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistanud määruse teinud kohtule. Kui ringkonnakohtus esmakordselt tuvastab asjaolusid, rikub see poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole selles osas otsuse peale võimalik kaevata. Avaldajate täiendatud seisukohad ning lõppnõue Avaldajate arvates esitab AS TE kohtule eksitavaid väiteid, püüdes erikontrolli iga hinna eest välistada. Avaldajate hinnangul on erikontrolli teostamise nõue ja juhatuse kohustamine informatsiooni andmiseks sisult kaks täiesti erinevat asja. Avaldajate arvates on nad erikontrolli määramise taotlust igakülgselt motiveerinud ning seda on ka Riigikohus tõdenud. Erikontrolli käigus on audiitoril vajalik põhjalikult uurida ja analüüsida kõiki juhatuse liikme lähikondlase ettevõttega seotud tehinguid. Märkimist väärib fakt, et ka puudutatud isik ise kinnitab, et tehinguid tehti juhatuse liikme lähikondlasele kuuluva ettevõttega. Avaldaja küsimustele saab 4 (8)
asjaolusid arvestades vastata üksnes erikontrolli käigus, kuna vaid erikontrolli läbiviija saab tuvastada esitatud informatsiooni õigsust. 04.06.2009. a esitasid avaldajad lõppnõudena järgmised küsimused (toim lk 142):
Kohtuotsuse põhjendused ÄS § 330 lg 1 kohaselt võivad aktsionäride üldkoosolekul aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. ÄS § 330 lg 2 järgi, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. ÄS § 330 lg 3 alusel võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määrab üldkoosolek, 5 (8)
kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Sätte lg 4 kohaselt peavad juhatuse ja nõukogu liikmed võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ÄS § 330 lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08). Tsiviilkolleegium on rõhutanud (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08), et erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Harju Maakohus jagab kõrgemate kohtute seisukohta, mille kohaselt on avaldajad erikontrolli läbiviimise taotlust igakülgselt motiveerinud. Menetluse käigus on juba tuvastatud, et puudutatud isik tegi aastatel 2001-2005 A R kuuluva OÜ-ga VR-S tehinguid ning et A R oli nimetatud ajavahemikul puudutatud isiku juhatuse liikme tütre E R abikaasa. Asjaolu, et nimetatud abielu hiljem lahutati, ei oma õiguslikku tähendust. Harju Maakohus märgib, et õiguskord pöörab erilist tähelepanu äriühingu juhtimisorgani liikmete ning nende lähikondsetega tehtavatele tehingutele.Seega on erikontrolli määramine õigustatud ning järgnevalt analüüsib kohus erikontrolli aluseks olevate küsimuste põhjendatust. Tsiviilkolleegium on märkinud (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08), et rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud). ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ÄS §-s 315 sätestatud aegumistähtaja mõtteks on piirata ajaliselt juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist ja kaitsta seeläbi juhatuse liiget aastaid hiljem esitatavate nõuete eest. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega (tsiviilasi nr 3-2-118-08). Eeltoodu kõrval tuleb arvestada võimalikke taotlusi aegumistähtaja ennistamiseks ning väärteomenetluse problemaatikat. Üksikküsimuste hindamisel kohus arvestab, et erikontroll ning teabenõue on iseseisvad õiguskaitsevahendid, mille alus ei kattu (seega ei välista tsiviilasja nr 2-07-13150 menetlus, kus avaldajad teabenõude esitasid, käesolevas tsiviilasjas lõpplahendini tegemist). Erikontrolli määramine on põhjendatud eelkõige küsimustes, mis eeldavad dokumentidega tutvumist, mis ei ole aktsionärile kättesaadavad. Sama järeldub ka tsiviilkolleegiumi seisukohtadest, kus on märgitud et tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele ÄS § 166 lg 1 järgi, õigust tutvuda 6 (8)
osaühingu dokumentidega. Dokumentidega tutvumist võimaldab aktsionärile ÄS §-s 330 sätestatud erikontrolli instituut (tsiviilasi nr 3-2-1-29-08). Puudutatud isiku seisukoht, et audiitor ei anna üldjuhul finantsinformatsiooni kohta hinnangut, on üksnes osaliselt aktsepteeritav. Erikontrolli läbiviija saab hinnata tehingute turupõhisust ning turupõhisuse hindamine on erikontrolli üks olulisi eesmärke, võimaldades aktsiaseltsi huvide kaitseks kahju hüvitamise nõudeid esitada. Kohus nõustub audiitor Toomas Villemsi seisukohaga, et audiitor saab tulenevalt Eesti Auditeerimiseeskirjast avaldada arvamust tehingute vastavuse kohta seadusandluse nõuetele ja võimaliku kahju tekkimise faktidele, kui neid esineb. Küsimused nr 1 ja 2 (Kas õmblustsehhi tegevus tõi alates aastast 2004 kuni õmblustsehhi likvideerimiseni 2005 juulis AS TE kasumit või kahjumit ning kui suured olid õmblustsehhi tulud ja kulud? Kas õmblustsehhi vara müük hinnaga 50 000 + käibemaks oli põhjendatud?) seostuvad õmblustsehhi likvideerimise ning selle põhjendatusega. Kriteerium, mille alusel küsimusele vastata, jääb ebamääraseks. Küsimus ei lähtu esitatud kujul auditeerimiseeskirja (RT I 1999,24,360) p-is 12 lg 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt võib audiitor anda finantsinformatsiooni kitsalt piiritletud valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud). Seega on põhjendatud küsida, kas õmblustsehhi vara müük hinnaga 50 000 krooni + käibemaks oli turupõhine. Küsimus nr 3 (Kas TEAS majandusaasta aruannetes aastatel 2004 – 2005 on õigesti kajastatud kõik tehingud (sh. suulised) seotud osapooltega?) ei ole erikontrolli taotluse eesmärgiga, mille avaldajad TEAS-le esitasid, vastavuses. Mainitud taotluses sooviti võtta vaatluse alla aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud. Kõikide tehingute kontrollimine ei ole piisavalt põhistatud ning tõstab oluliselt erikontrolli maksumust. Põhjendatud oleks küsida, kas 2004-2005. a majandusaasta aruannetes on õigesti kajastatud aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad (sh. suulised) tehingud. Küsimuse nr 4 ( Kas aastatel 2004-2005 sõlmitud tehingud, s.h. suulised, mis on seotud õmblustsehhiga (ruumid, vara, teenused) on sõlmitud tehingute tegemise ajal kehtinud turuhindades?) põhjendus kattub küsimuste nr 1 ja 2 põhjendusega. Küsimus nr 5 (Kas juhataja UA on sõlminud AS TE nimel lepinguid (s.h. suulisi) seotud isikutega (sh. A R ’ga) ja kas nende lepingutega on tekitatud kahju AS-le TE?) ei arvesta aegumise problemaatikat. Samuti seda, et ajaliselt on võimalik erikontrolli määrata perioodile, mis eelneb erikontrolli määramise nõudele, mille avaldajad äriühingule esitasid. Samuti tuleb arvestada, et audiitorilt saab küsida arvamust võimaliku kahju kohta. Seega peab kohus mõistlikuks küsimust vastavalt konkretiseerida. Küsimus nr 6 (Kas juhatuse liikmele UA’le on makstud lisaks juhatuse liikme tasule veel muid tasusid/makseid AS TE poolt ja kas need tasud on makstud nõukogu otsuse alusel?) on samuti periodiseerimata. Küsimus ei arvesta, et ajaliselt on võimalik erikontrolli määrata perioodile, mis eelneb erikontrolli määramise avaldusele, mille avaldaja äriühingule esitas. Seega peab kohus mõistlikuks küsimust vastavalt konkretiseerida. Võib rõhutada, et aktsiaseltsi nõukogu liikmeks (juhtorgani liikmeks, kes juhatuse tasu määrab) on juhatuse liikme UA tütar Elo R (toim I lk 37). Küsimuse asjakohasus on põhjendatud. Seega peab kohus mõistlikuks erikontrolli läbiviijale järgmised küsimused esitada:
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.