Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

I. Eelmenetlus A.H. esitas 30. märtsil 2009 Harju Maakohtule avalduse Viisteist Tooli OÜ vastu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamise nõudes. Nõude kogusumma moodustab 51 313.- krooni. Harju Maakohtu 01.04.2009 määrusega saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi arutamiseks Viru Maakohtule (kohtusse saabunud 23.04.2009). Avalduses esitatud nõue puudutab 47 773.- krooni ulatuses avaldaja ees täitmata kohustustest tulenevaid nõudeid, 3 540.- krooni on M.K. poolt avaldajale loovutatud nõue. Avaldaja on andnud võlgnikule täiendava tähtaja nõuete täitmiseks, kuid võlgnik ei ole oma võlgnevust likvideerinud. Võlgnevused avaldaja ees on seotud sadula ostust tuleneva võlgnevusega summas 6 450.- krooni ja Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni ostustest nr. 9.01.-02/171/08 ja nr. 9.01.-02/102/08 ning tsiviilasjas nr. 2-08-23140 tulenevate nõuetega. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Viru Maakohtu 08. mai 2009 määrusega rahuldati riigi menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati täielikult riigilõivu kandmisest. Lähtuvalt ülaltoodust ja PankrS § 9 lg 1, § 10 lg 1 palus võlausaldaja algatada võlgniku Viisteist Tooli OÜ pankrotimenetlus ning kuulutada välja äriühingu pankrot.

Viru Maakohtu 25.05.2009 kohtumäärusega OÜ Viisteist Tooli suhtes pankrotimenetlus.

algatati

juriidilisest

isikust

võlgniku

AS-is Swedbank omab Võlgnik arvelduskontot nr.221026483794, mille saldo on seisuga 28.05.2009.a. 177,02 rubla. Konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping, konto on broneeritud summas 300.- krooni (kaardi hooldustasudest). Võlgniku vastu on esitatud nõudeid kohtutäitur E. V. aktide alusel, konto on arestitud 27.05.2009.a seisuga.

Teistes krediidiasutustes (AS SEB Pank, Tallinna Äripanga AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, AS Eesti Krediidipank, Sampo pank, AS UniCredit Bank Eesti filiaal) Võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontosid ei oma ning Võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel nende krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud Parex pank, DnB Nord pank, Marfin pank ja Handelsbanken, mistõttu ajutine haldur ei saa täie kindlusega väita, et nimetatud krediidiasutustes Võlgnikul kontot ei ole. Võlgniku seadusliku esindaja enda sõnul võlgnikul peale Swedbanki teistes krediidiasutustes arveldusarved puuduvad. Kassa jääk on võlgniku viimase bilansi kohaselt 0 krooni, rahana kajastub üksnes Swedbanki arvel olev 177.- krooni. Nõuded ostjate vastu Võlgniku 26.05.2009.a bilansist tulenevalt omab võlgnik nõudeid ostjate vastu kokku 19 350.krooni ulatuses. Nõuded koosnevad müügireskonto andmetel kahest arvest – M.K.le esitatud arve summas 6 450.- krooni ning A.H.ile esitatud arve summas 12 900.- krooni. Arvestades asjaolu, et esimene arvetest pärineb 2007.a novembrikuust ning teine jaanuarist 2008.a, on mainitud arvete laekumine pigem ebatõenäoline ning nende sissenõudmiseks kohtumenetluse algatamine ebaotstarbekas. Samuti nähtub A.H.i pankrotiavaldusest, et A.H.il on võlgniku vastu kohtulahendite alusel nõue 41 323.- krooni, mistõttu tekib A.H.il mainitud arve tasaarvestamise õigus. Mingil põhjusel on võlgnikul teostamata tasaarveldus, kuid ilmselt ei saa vähemalt nõuet A.H.i vastu pidada reaalselt võlgniku varaks ning ka M.K. vastu bilansis kajastuvat nõuet ei pea ajutine pankrotihaldur reaalselt laekuvaks, kuivõrd võlgniku seadusliku esindaja kinnitusel on M.K. mainitud võlgnevuse ka vaidlustanud. Võlgniku bilansis kajastuvad ka muud lühiajalised nõuded summas 13 500.- krooni. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on tegemist tegelikult tehtud majandustegevusega seotud kulutustega, mille kohta on tehingu teiste poolte poolt esitamata arved: • Ratsasport OÜ tasu esitluspinna eest – 5310.- krooni • Nagi, arve 200807069 – 2 360.- krooni • Taveco Disain 1038,40 krooni • Elion – puuduv arve sideteenuste eest 1074,71 krooni • Maiwest Trasport tasutud transpordiarve 3717.- krooni Võlgnik kinnitab, et eelnimetatud teenused on saadud ning ilmselt on võimalik tehingute kohta ka saada arvete koopiad, mistõttu ei arvesta ajutine haldur mainitud bilansirida võlgnikule kuuluva reaalse varana.

Ettemaksed ja varud Ettemakseid ja varusid võlgniku bilansis ei kajastu. Võlgniku käibevara väärtuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul kokku 177.- krooni.

Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasile ei kuulu võlgnikule kinnistuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi kui vallasasju ei oma. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Eesti Autoregistrikeskus edastanud liiklusregistri info, mille järgi võlgniku nimel liiklusregistris seisuga 27.05.2009.a. sõidukeid registreeritud ei ole, kuid ta on märgitud vastutavaks kasutajaks sõiduki Renault Trafic reg.märgiga 098 MEM registrikirjes. Sõiduki kasutajateks on märgitud Adrian Roy Willetts, A.H., A.K. ja Priit Kull, sõiduk kuulub AS-le Swedbank Liising. Kuivõrd sõiduk kuulub liisinguandjale, ei saa seda ajutise halduri hinnangul käsitleda võlgniku varana. Seega võlgnikul põhivara puudub. Kogu vara väärtus kokku on seega 177.- krooni. III. Kohustused

Ajutisele pankrotihaldurile laekunud info ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, on võlgnikul järgmised kohustused: Jrk. Võlausaldaja nr.

Swedbank Liising AS Maksu- ja tolliamet kinnipeetud tulumaks käibemaks sotsiaalmaks Hoburiistade Varustus ja Hulgimüük OÜ Jabez Cliff & Co Ltd

EMT AS

Netikuulutused OÜ Cleanaway AS Beenee & Beebee Limited Valve Halling City Motors AS Kava Auto OÜ Lobedik OÜ SHG Estonia OÜ Mistra Met OÜ Andres Nõupuu FIE Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ Lumi ja Mitt OÜ

Põhinõue (EEK)

21,672.96 13,229.16 3,247.00 3,487.00 6,468.16

Viivisenõue

(EEK)

Intressinõue

(EEK)

2,403.79

413.00 718,746.31 1,353.50 690.30 1,558.80 5,565.21 250.00 12,131.00 600.00 2,525.20 62,100.00 44,587.15 300.00 1,652.00 6,608.00 Kokku:

Võlasumma kokku (EEK)

21,672.96 15,632.95 3,247.00 3,487.00 6,468.16 413.00 718,746.31 1,353.50 690.30 1,558.80 5,565.21 250.00 12,131.00 600.00 2,525.20 62,100.00 44,587.15 300.00 1,652.00 6,608.00 896,386.38

Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Maksu- ja Tolliamet edastanud teatise, mille kohaselt osaühingul Viisteist Tooli on seisuga 01.06.2009.a. maksuvõlg kogusummas 15 632.95 krooni, mis on kajastatud ka ülalpool olevas tabelis. Lisaks on võlgnik võtnud erinevatelt Eesti äriühingutelt lühiajalisi laene summas 90 241.krooni. Muude võlgade all kajastuvad bilansis võlgnevus enamusosanikule ning muud viitvõlad. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 1 242 860.- krooni.

IV. Kokkuvõte Pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja A.H.. Võlgnik ei vaidle vastu asjaolule, et võlgnikul on majanduslikud raskused ning ta ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sõnul muutus osaühingu jaoks majanduslik olukord äärmiselt keeruliseks aastal 2008, mil tellimuste arv seoses konkurentsi tihenemise ja üldise majanduslangusega oluliselt vähenes, mistõttu müügitulu saadi planeeritust märkimisväärselt vähem. Oma osa äriühingu pankrotistumisel oli juhatuse liikme sõnul ka selles, et juhatuse liikmetel puudus suure vahemaa tõttu kontroll osaühingu ainsa töötaja tegevuse üle ning ilmselt jäi müügitegevus tugevneva konkurentsi tingimustes nõrgaks. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnikul oli juba 2007.a lõpus katmata kahjum summas 1 112 354.- krooni ning omakapital oli sügavas miinuses. Seetõttu saab väita, et 2008.a pidi võlgnikule olema selge, et ilma täiendavate investeeringuteta ei saa ühingu tegevust jätkata. 2008.a vältel majandustegevus küll jätkus, kuid võlgnevused olid liialt suured ning ka 2008.a lõpetati 97 479.- krooni suuruse kahjumiga. Võlgniku sõnul püüti tekkinud olukorrast välja rabeleda ning loodeti ka suurosaniku poolt täiendavate investeeringute tegemisele. Kuivõrd osaühingu suurimaks võlausaldajaks on ühingu enamusosanik, siis loodeti, et osanik restruktureerib oma laenu osakapitaliks, misjärel oleks ühingul olnud võimalik tekkinud olukorrast välja tulla. Siiani ei ole osanik seda aga teinud ning osanikud on arutanud ka äriühingu likvideerimist, kuid siis said juhatuse liikmed teada, et A.H. on juba esitanud pankrotiavalduse ning seetõttu otsustati avaldusele mitte vastu vaielda ning nõustuda pankrotimenetluse algatamisega. Võlgniku juhatuse liige tõi välja ka juhatuse liikmete esindusõiguse eriregulatsiooni, mille kohaselt Eestis elavad juhatuse liikmed ei saa ühingut ilma Suurbritannias viibivate juhatuse liikmete allkirjadeta esindada. Seetõttu võttis vajalike otsuste ja toimingute tegemine tavapärasest kauem aega ning pankrotiavaldust ei saadud piisava kiirusega esitada. Võlgnik ei ole ilmselt siiski esitanud pankrotiavaldust seaduses sätestatud 20-päevase tähtaja jooksul, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile tõendeid, et maksejõuetusest saadi aru alles peale A.H.i poolt pankrotiavalduse esitamist. Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 117.- krooni ja kohustusi on vähemalt 1 242 860.- krooni, ületavad Võlgniku kohustused oluliselt (enam kui 10000kordselt) varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on nüüdseks lõppenud, osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Ajutine pankrotihaldur ei ole ajutise menetluse käigus tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. V. Arvamus maksejõuetuse kohta

Võlgnik ise nimetab maksejõuetuse põhjuseks üldist majanduslangust ning sellest tulenevat olulist käibe vähenemist. Samuti peab võlgnik maksejõuetuse oluliseks põhjuseks konkurentsi suurenemist võlgniku tegevusalal. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud andmeid kuriteo tunnustega tegude kohta ega võlgniku juhatuse poolt toimepandud raskeid juhtimisvigu. Üldjoontes võib ajutises pankrotimenetluses kogutud info põhjal nõustuda võlgniku seadusliku esindaja hinnanguga maksejõuetuse põhjuste osas. Lisaks soovib ajutine haldur märkida suhteliselt suurt konkurentsi sadulate ja ratsatarvikute turul, arvestades Eesti turu väiksust. Võlgnikul ühe töötajaga oli ilmselt keeruline püsida konkurentsis sellisel suhteliselt väikese käibega turul nagu seda on Eesti Vabariik. Ajutise menetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist, et juhatuse liikmete tegevus oleks olnud seotud juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega (s.h hoolsus- ja lojaalsuskohustus).

Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. VI. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. VII. Ajutise halduri tasust

Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. VIII. Ajutine pankrotihaldur palus: 1) Lõpetada OÜ Viisteist Tooli pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. 2) Mõista välja ajutise halduri tasu 10 500.- Eesti krooni (7 tundi x 1 ́500.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 3 465 krooni) T.E. arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 3 ́735.- krooni (sisaldab km 18%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221019550566 Hansapangas, OÜ-lt Viisteist Tooli. 3) Määrata OÜ Viisteist Tooli dokumentide hoidjaks A.K. (isikukood xxx, elukoht xxx, kontaktaadress xxx).

KOHTUISTUNG

10. juuni 2008.a. kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde ning palus lõpetada menetlus raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara nõuete rahuldamiseks. Pankrotihaldur palus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud välja mõista vastavalt esitatud taotlusele riigi eelarvest, võlausaldajalt ja kui võimalik, siis ka võlgnikult (summas 177.- krooni). Kui kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulusid ei ole võimalik välja maksta taotluses märgitud suuruses, siis palus haldur teha seda kohtu äranägemisel. Haldur palus määrata dokumentide hoidjaks A.K.. Võlausaldaja A.H. ja tema esindaja palusid teostada võlgniku vara põhjalikum kontroll, samas ei pidanud nad võimalikuks tagatisraha maksmist pankrotimenetluse jätkamiseks. Ajutise halduri tasu palusid välja mõista riigi eelarvest ja võlgnikult. Kuna võlausaldaja ei nõustunud tasuma tagatisraha kohtu deposiitarvele, nõustus ta menetluse lõpetamisega raugemisega. Võlgniku esindaja A. Kull nõustus olema dokumentide hoidjaks, ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude maksmisega võlgniku esindaja ei nõustunud. Nõustus menetluse lõpetamisega raugemisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seoses sundlõpetamisega ei näe haldur võimalust äriühingu tervendamiseks. 08. juuni 2009.a. kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde ja palus menetlus lõpetada raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiavalduse esitaja esitas kohtuistungil taotluse võlgniku varalise seisundi põhjalikumaks kontrollimiseks. Kohus asus seisukohale, et PankrS § 22 kohaselt ei saa seda teha, ajutise halduri ja võlausaldajate taotluste rahuldamiseks tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotiavalduse esitaja keeldus kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasuma rahasummat vastavalt PankrS § 30, mille tõttu ei ole võimalik pankrotti välja kuulutada ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Võlausaldaja ja tema esindaja nõustusid ajutise pankrotihalduri taotlusega ja menetluse lõpetamisega raugemisega, kuna nad ei nõustunud tasuma tagatisraha kohtu deposiitarvele. Menetluse lõpetamiseks raugemisega andis nõusoleku ka võlgniku esindaja A.K.. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 p 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitamise kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kohus jätab ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda Justiitsministeeriumi poolt näidatud ulatuses (6 700.- krooni). Võlgnikult kuulub ajutise halduri kasuks väljamõistmisele võlgniku arvel olev summa (177.- krooni). Kohus määrab OÜ Viisteist Tooli dokumentide hoidjaks endise juhatuse liikme (isikukood xxx).

A.K.`i

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Johannes Külaots

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.