Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud 20.02.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi DK`i vastu põhivõla 2 249,40 krooni ja viivise 2 248,40 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS T(AS R õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ja sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel TAS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 250,00 krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale TsMS § 314 lg 8 alusel 22.05.2009.a. kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis). Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt jättis Harju Maakohus 06.01.2009.a. määrusega OÜ A avalduse maksekäsu kiirmenetluses DK`i vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagiavaldus esitati kohtusse 20.02.2009.a., seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 3 500,00 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.