(Kostja õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohtuasja number
2-09-4184
Otsuse kuupäev
17. juuni 2009.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Tsiviilasi
FIE VT hagi V OÜ vastu 17 628.76 krooni ja viivise saamiseks
Hagi hind
17 628.76 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja FIE VT(reg kood XXX, asukoht: XXX), hageja esindaja: J Nurk Kostja V OÜ (reg kood XXX, asukoht: XXX), juhatuse liige: H P . 10. juuni 2009.a., avalik kohtuistung.
esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja V OÜlt FIE VT kasuks 18 372.61 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend kaks krooni ja 61 senti) krooni.
Menetluskulude jaotus
Jätta FIE VT poolt kantud menetluskulud V OÜ kanda. Välja mõista V OÜlt menetluskulu 14 000.00 (neliteist tuhat) krooni FIE VT kasuks.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista suulise lepingu alusel osutatud veoteenuse eest võlgnevuse summas 17 628.76 krooni ja viivise 743.85 krooni ning, kokku summas 18372.61 krooni ning menetluskulud summas 16 000 krooni.
Kohtuistungil 10.06.2009 V OÜ seaduslik esindaja tunnistas hagi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja 10.06.2009 kohtuistungil tunnistas hagi ja sellele vastu ei vaielnud, tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 16 000 krooni. Hageja esitas kohtuistungil menetluskulude dokumendid, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 14 000 krooni järgmiselt: 4 000 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 10 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 4 000.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindaja esitas 10.06.2009 kohtuistungil kohtule kuludokumendi õigusabikulude kandmise kohta summas 10 000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 17 628.76 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude
summa 10 000 krooni arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 10 000 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000 krooni, kokku 14 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 on kostja õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.