Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Maatüki suurus garaaži all, mis hageja on eraldanud 20,4 m2. Hageja kulutas garaaži ehitusele 45 000 krooni. Kostjal on õigus kompensatsiooniks 1 875 krooni. Kohtuekspertiisi kohaselt keldri võõrandatav osa ilma välja ehitatud tamburita, WC, pesuruumita ja saunata oli 100 000 krooni, seega on kostjal õigus kompensatsiooniks 14 375 krooni. Hageja arvamusel on kostja rikastunud alusetult 23 125 krooni võrra. Pärast kohtuotsuse tegemist ja täitmist ning vastava kinnisomandi hagejale kandmist langes ära hageja kohustus maksta kostjale ehitise eest. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Keldriruumi vastav väljaehitus ja garaaž terves ulatuses on ehitatud hageja kuludega. Järelikult on praegu kostjal kohustus maksta välja hagejale saadud hüvitised, ehitiste eest on aga hagejal õigus 23 125 krooni kostjalt tagasi nõuda. (vt hagiavaldus 17.07.08, 02.06.09, 24.02.09). TÕENDID: 16.04.2008.a kohtuotsus, maksekorraldus, kinnistusraamatu väljavõtted Kostja seisukoht 28.01.2009.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole 16.04.2008.a kohtuotsust vaidlustanud ja see on jõustunud. Hageja maksis kostjale selle summa panga kaudu selleks, et kostja täidaks omapoolse kohtu poolt tuvastatud kohustuse. Mõlemad pooled on oma kohtu poolt tuvastatud kohustused täitnud. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Hageja ei saa vaidlustada enam 16.04.2008.a tehtud otsust. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu otsusega 16.04.2008.a tsiviilasjas nr 2-06-15120 tuvastas kohus NP kohustuse anda talle kuuluva korteriomandi (XXX) koosseisu kuuluvast kaasosamandist osa eraldamiseks vastav tahteavaldus lepingute (asjaõigus ja võõrandamiselepingu) sõlmimiseks ja vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse VA kasuks ja VA oli kohustus tasuda osade võõrandamise eest hagejale 37 500 krooni. Otsuse kohaselt puudutas nõusoleku andmine maatüki mõttelist osa ja ehitise mõttelist osa, millest osa eraldamist hageja soovis, sest soovis moodustada korteriomandeid. Sellise ehitise ja maatüki mõttelistest osadest osade eraldamine puudutas kostjat kui maatüki ja ehitise mõttelise osa kaasomaniku õigusi. Vastavalt kohtuotsusele oli kostjal õigus saada kompensatsiooni kuivõrd jäi ilma maatüki ja ehitise mõttelise osa osast. Kohus määras otsusega kostjale kompensatsiooni maatüki osa võõrandamise eest 7 500 krooni ja ehitise (otsuse lk 4, teine lõik: tambur, WC, pesemisruum, saun) osa võõrandamise eest 30 000 krooni. Kohtule esitatud hageja maksekorraldusest nähtub, et hageja on märgitud rahasumma kostjale ära makstud 17.04.2008 (t lk 13). Esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on korteriomandi XXX, mille reaalossa kuulub mitteeluruum nr 9, omanik, varasemalt oli märgitud ehitise osa kostja ja teiste isikute kaasomandis vastavalt kannetele 1.1-1.10. Seega on hageja otsuse täitnud. Kohtuotsus on jõustunud 19.05.2008.a. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi selle alusel olevatel asjaoludel, v.a kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesoleva seaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS 1028 lg 1 järgi kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kuna tsiviilasjas tehtud otsus nr 2-06-15120 on jõustunud, on ta täitmiseks kohustuslik ja seega ei tõusetu jõustunud kohtuotsuse alusel täidetud ulatuses raha osaliselt või täies ulatuses tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna selle otsuse täitmiseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Kohtuotsust ei ole tühistatud. Eeltoodu tõttu ei ole õiged hageja väited, et osa rahast tuleks kostjale tagastada põhjusel, et hageja arvates oli maatüki ja ehitise ruutmeetri hind teistsugune ja sellest tulenevalt ka teistsugune selle osa hind, mille pidi hageja kostjale ära maksma. Nendele asjaoludele tugines hageja ka tsiviilasjas nr 2-06-15120 ja kuna nimetatud 2 (3)

asjas on kohus tuvastatud, millise hüvitise pidi hageja maksma kostjale, siis ei saa hageja tugineda käesolevas hagis (justkui kostja oleks saadu näol alusetult osaliselt rikastunud) enam sellele, et hüvitis kostjale ei saa olla selline, sest kohtuotsust ei ole tühistatud. Tagastamise alusest saaks VÕS § 1028 järgi rääkida siis, kui kohtuotsus oleks pärast selle täitmist kas täielikult tühistatud või osaliselt tühistatud ja tõusetuks küsimus tagasitäitmisest. Hageja märkis, et garaaž, mis asub maatükil ja keldriruumi vastav osa (tambur, WC, pesemisruum, saun) on välja ehitatud hageja kulul ja seetõttu sai kostja enam raha kui põhjendatud. Keldriruum ja garaaž ei ole kostjale kuulunud mitte kunagi ja kõik kulud, mis hageja tegi, tegi enda huvides ja seega ei ole kostjal õigus sellist kompensatsiooni saada. Ka nendel asjaoludel ei ole hageja nõue põhjendatud. Esiteks tuvastas kohus eelmärgitud kohtuotsusega 2-06-15120, et märgitud maatükk, millel asus hageja oma vahenditega ehitatud garaaž, kuulus kaasomandisse, sj kostjale ja keldriruum, millesse hageja ehitas sauna, WC, tamburi, pesuruumi, oli ehitise osas ja kuulus samuti kaasomandisse, sj kostjale kui kaasomanikule. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud omaalgatuslik garaaž maatükil ja ehitis keldrikorrusel oleks tema ainuomand. Seega on alusetud hageja väited garaaži ja märgitud keldriruumi, sauna, tamburi, WC kuulumisest ainult talle, vastasel juhul ei tõusetunuks üldse küsimust kaasomandi osa eraldamisest ja vastava tahteavalduse andmisest kostja poolt hüvitise vastu, mida käsitles kohus tsiviilasjas nr 2-06-15120. Nimetatud vaidluses määras kohus hüvitise suuruse, otsus on jõustunud, seda ei ole tühistatud ja seega ei tõusetu küsimust kostjalt väidetavalt alusetult liiga suure kompensatsiooni saamisest. Kohus peab vajalikuks veelkord märkida, et hageja on soovinud eelmises kohtuvaidluses endale osa maatükist ja osa ehitist, mis kuulus kaasomanikele ja mida sai lahendada KOS § 81 lg 1, 2 järgi ja hüvitise vastu kostjale ja mis on lahendatud hageja ja kostja vahelises vaidluses nr 2-06-15120 otsusega, kuna kokkulepet hüvitise suuruses pooled ei saavutanud. Hageja poolt käesolevas hagis märgitud ja väidetavad kulud, mis ta on teinud eelmärgitud garaaži ja keldrikorrusel asuvate ruumide ehitamisel, olid hageja poolt samuti eelmises kohtuvaidluses esile toodud ja millest tulenevalt leidis hageja ka tookord, et hüvitis ei pea olema kostjale selline nagu kostja seda sooviks. Kohus lahendas vaidluse. Seega ei saa rääkida kostjapoolsest alusetust rikastumises saadud hüvitise näol, mille kohus on kostjale välja mõistnud otsusega, mis on jõustunud. Kui hageja ei nõustunud kohtuotsuse alusel tuvastatuga, sh turuväärtusega ja selle alusel määratud kompensatsiooniga kostjale, võinuks hageja otsust vaidlustada. Küll aga otsuse vaidlustama jätmine ei tähenda seda, et otsuse alusel hagejalt kostjale väljamõistetud ja äratasutud hüvitist võiks käsitleda kui osaliselt alusetut rikastumist kostja poolt, mis tuleks hagejale tagastada. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud ja seega jäävad kõik kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.