hageja esindajad V Šmelov; S Tšerepanov ja D Kuznetsova
-
kostja IA ja kostjate esindaja O Sobko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnistada sõnalise tähise "Uksestuudio” kasutamine kostja OÜ A ärinimes ajavahemikus 18.10.2006-25.04.2008 hageja OÜ A.V.S.
kui kaubamärgi
"UKSESTUUDIO + kuju" (registreeringu nr 43879) omaniku ainuõigusi rikkuvaks.
3.Kohustada kostjat OÜ A
hoiduma hageja
OÜA.V.S.
kaubamärgi
"UKSESTUUDIO + kuju" (registreeringu nr 43879) omaniku ainuõiguste rikkumisest tulevikus järgmiselt: 3.1.hoiduma äriühingu põhikirja ja ärinime muutmisest selliselt, et ärinimi sisaldaks sõnalist tähist "Uksestuudio"; 3.2.hoiduma enda poolt pakutavate kaupade ja teenuste reklaamimisel hagejale OÜA.V.S. kuuluva kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" (registreeringu nr 43879) kasutamisest.
4.Tuvastada, et kostja IA on OÜ A (registrikood 11311536) juhatuse liikmena tegutsedes rikkunud alates 18. oktoobrist 2006.a äriseadustiku (ÄS) § 185 lg 1 p-st 3 tulenevat konkurentsikeeldu OÜA.V.S. suhtes.
5.Jätta hagi muude nõuete osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. juunil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
2-07-22429 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.11. juunil 2007.a esitas OÜ(OÜ) A.V.S. Harju Maakohtule hagi IA’i vastu, milles hageja palus tunnustada kostja poolt ärinime "Uksestuudio" kasutamine seadusevastaseks ning kohustada kostjat ebaseaduslikku tegevust lõpetama. Samuti palus hageja kostjalt sisse nõuda ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju, mille suurus täpsustatakse tsiviilasja menetluse käigus. Hageja on oma nõudeid tsiviilasja menetluse käigus korduvalt muutnud, samuti on kohus 24. märtsi 2008.a määrusega kaasanud tsiviilasja kostjana OÜ A (endise ärinimega OÜUksestuudio). Viimases hagiavalduse täpsustuses (esitatud 09.03.2009.a) palutakse tunnistada kostjate poolt ärinime "Uksestuudio" kasutamine ajavahemikus 18.10.2006-01.10.2008 ebaseaduslikuks, keelata kostjatel edaspidi kaubamärgi "Uksestuudio" kasutamine, tunnustada kostja IA’i tegevus vastuolus olevaks ÄS 185 lg-s 1 sätestatuga ning tunnustada kostja OÜ A tegevus kõlvatuks konkurentsiks ajavahemikul 18.10.2006-01.10.2008. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 100 000 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on alates 21. detsembrist 2004.a hageja osanikeks V Šmeljov ning kostja IA (edaspidi ka kostja I), osanike osade nimiväärtused on vastavalt 30 000 krooni ja 12 000 krooni. 15. märtsil 2006.a esitas hageja Patendiametile taotluse kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" registreerimiseks hageja nimele. Kaubamärk on registreeritud hageja nimele alates 1. aprillist 2007.a. Kaubamärk on registreeritud klassis nr 6, mis tagab muu hulgas kaitse ustega seonduvates tegevusvaldkondades, ja klassis nr 35, mis tagab kaitse reklaami, ärijuhtimise ja kontoriteenuste valdkonnas. 18. oktoobril 2006.a asutas kostja I, olles hageja osanik ja juhatuse liige, OÜ ärinimega OÜU ksestuudio, mis kanti äriregistrisse 30 oktoobril 2006.a. Hageja leiab, et OÜ A (edaspidi ka kostja II) on kasutanud kaubamärki "UKSESTUUDIO + kuju" ebaseaduslikult. Hageja tegevusalaks vastavalt majandusaasta aruandes näidatule on mistahes materjalist akende, uste ja treppide paigaldus. Kostja II tegevusalaks on uste disain, viimistlus, paigaldus ja müük. Kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" kaitse kehtib alates 15. märtsist 2006.a, s.o registreerimistaotluse esitamise päevast (kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 2). 26. oktoobril 2006.a esitas kostja I hageja esindajana Patendiametile taotluse kaubamärgi loovutamiseks kostjale II. 28. veebruaril 2007.a esitas kostja I Patendiametile taotluse sama kaubamärgi enda nimele registreerimiseks. Taotlused jäeti rahuldamata. Kaubamärgi omanikul on seaduslik alus keelata kolmandatel isikutel registreeritud kaubamärgi kasutamist. 18. detsembril 2006.a esitas hageja kostjale I nõude kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" ebaseadusliku kastutamise lõpetamiseks. Hageja hinnangul on kostja I oma tegevusega ning sõna "uksestuudio" kasutamisega enda poolt asutatud OÜ ärinimes osutanud hagejale konkurentsi, mille tõttu viimasel tekkis nii materiaalne kui moraalne kahju. Kostja I on hageja juhatuse liige. Samas on kostja I asutanud konkureeriva
2-07-22429 äriühingu, kastutades selle ärinimes ajavahemikul 18.10.2006-25.04.2008 seadusega kaitstud kaubamärki "UKSESTUUDIO + kuju", samuti äriühingu kodulehekülje aadressina alamdomeeni "uksestuudio.ee". Kostja I kastutas domeeni "uksestuudio.ee", mis otseselt viitas domeenile "estauksed.ee" kuni 1. oktoobrini 2008.a. Kostjate poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et kostja II tellib ja saab kaupa (uksed ja ukselukud) samadelt hankijatelt kui hageja. Kostjate seisukoht, et neil on õigus kasutada registreeritud "UKSESTUDIO + kuju" kaubamärki ei ole hageja hinnangul õige. Samuti on väär seisukoht, et hagejal on õigus keelata teistel isikutel äritegevuses kastutada ainult registreeritud kaubamärgiga identse värvilahenduse ja kirjašriftiga tähiseid ning ainult kaubamärgiregistreeringus märgitud kaupade ja teenuste osas. Hageja hinnangul on kaubamärk Eestis tuntud, sõnaline lahendus on märgitud hageja veoautodel ning sama sõnalise lahenduse kasutamine kostjate poolt on tarbijaid eksitav. Lisaks on ajalehes MK Estonia ajavahemikul 31.01.2007-06.02.2007 avaldatud kostja II reklaam, milles kasutati hageja nimele registreeritud kaubamärki identse värvilahenduse ja kirjašriftiga.
12.oktoobri 2006.a hageja osanike otsusega arvati kostja I hageja juhatusest välja ning 2. jaanuari 2007.a hageja osanike otsusega suurendati osakapitali 142 000 kroonini. Nimetatud otsused on aga kohtu poolt (tsiviilasjas nr 2-07-7815 tehtud otsustega) hiljem tühiseks tunnistatud. Seega on kostja I jätkuvalt hageja juhatuse liige. Juhatuse liikmena on kostjale I olnud teada kogu informatsioon hageja tegevuse kohta: müüdavate uste päritolu ja nende hankijate andmed; müüdavate metalluste tootjate andmed, tarnitavate uste ostuhinnad ja jaemüügihinnad, klientide andmed, äristrateegia jne. Hageja juhatuse liikmena tegutsedes suhtles kostja I vahetult klientidega ning sõlmis nendega lepinguid, samuti tegeles kauba tellimustega ja edasimüügiga. Sellest tulenevalt oli kostjale I teada kogu hageja infotehnoloogia, tarne- ja logistikakanalid, töötajate ja kliendibaasi andmed. Neid andmeid kasutas kostja II oma tegevuses ja tulu saamisel. Hageja väidete kohaselt moodustas tema realiseerimise käive enne 2006.a oktoobrit 275 000 krooni kuus. Perioodil 18.10.2006-01.10.2008 vähenes see näitaja igakuiselt võrreldes eelnevate kuudega 25 000 krooni, mida hageja käsitleb kostjapoolse konkurentsi tõttu saamata jäänud tuluna. Alates 2006. aasta oktoobrist kuni 2008.a oktoobrini vähenes tulu ligikaudu 300 000 krooni (12 x 25 000 kr) võrra. Samas moodustas kostja II tulu äriühingu majandusaasta aruandest nähtuvalt üle ühe miljoni krooni. ÄS § 185 lg-st 2 tuleneb, et kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatuga, võib OÜnõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist OÜle, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist summas 100 000 krooni.
3.Hagiavalduses esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja lisaks viidanud KaMS § 4 lgle 2, § 57 lg 1 p-dele 1 ja 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-tele 1 ja 6, § 128 lg-le 2, § 1055 lg-le 1 ning ÄS § 12 lg-le 3 ja § 185 lg 1 p-le 3, samuti konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg-tele 1 ja 3, § 52 lg-le 1, § 53 ja §-le 78.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.
4.Vastuväidete kohaselt ei ole kostja II avalikkusele reklaaminud oma tegevusest "Uksestuudio" nime all, ega püüdnud muul viisil "Uksestuudio" tähisest kasu saada. Asjaolu, et kostja ärinimeks oli OÜUksestuudio, ei tähenda a priori, et tegu oleks õigusrikkumisega, mille tulemusel on hagejale kahju tekitatud. Hageja ei ole oma nõudes täpsustanud ka kaubamärgi õiguskaitse ulatust ega esitanud asjakohased tõendid Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et kostjate poolt esitatud patendivoliniku Raivo Koitel ́i arvamus kaubamärgi 43879 “UKSESTUUDIO + kuju” õiguskaitse ulatuse kohta ei oma
2-07-22429 käesolevas vaidluses tähendust ning hageja ei saa nõustuda patendivolinuku väitega. Kostjad seevastu leiavad, et tegemist on asjakohase tõendiga, mis on otseselt seotud asjas tähtsust omavate asjaoludega. Lähtudes patendivoliniku arvamusest, järeldub, et kaubamärgiomanikul OÜ-l A.V.S. puudub ainuõigus tähise “Uksestuudio” kasutamiseks klasside 6 kaupade ja 35 teenuste osas, seega on nimetatud tähis vabaks kasutamiseks ka teiste isikute poolt (kaubamärkides, ärinimede osas ja üldises majandustegevuses). OÜ-l
A.V.S.
on tulenevalt arvamuses märgitust kaubamärgiregistreeringu 43789 “UKSESTUUDIO + kuju” põhjal õigus keelata teistel isikutel äritegevuses registreeritud kaubamärgiga ainult identse värvilahenduse ja kirjašriftiga tähise kasutamist ainult kaubamärgiregistreeringus märgitud kaupade ja teenuste osas. Patendivoliniku arvamuses esitatud asjaolud on aluseks, mis kinnitavad, et hageja haginõue on täielikult alusetu. Ainuüksi selle asjaolu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Seonduvalt väidetavast kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega peaks hageja tõendama kahju tekkimise ning välja tooma selle, milles hageja hinnangul seisneb kostjate õigusvastane käitumine. Samuti tuleb hagejal tõendada põhjusliku seose olemasolu õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate õigusvastast käitumist, hagejale kahju tekkimist, põhjuslikku seost kostjate käitumise ja kahju vahel ega kostjate süüd. Seetõttu on hagiavaldus põhjendamatu ning puuduvad alused selle rahuldamiseks. Hageja on viidanud ÄS § 12 lg-e 3, mille kohaselt ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lg-t 11. Kostjad märgivad, et enne OÜ Uksestuudio registrisse kandmist sooritati nimepäring, mille kohaselt oli OÜ Uksestuudio ärinimena kasutamine lubatav. Kostja on asutatud varem, kui vaidlusalune kaubamärk registreeriti. Samuti omab tähtsust asjaolu, et kostja asutamisel ei olnud selge, kas kaubamärk üldse registreeritakse, kuna kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud esindusõiguseta isiku poolt. Vaidlusalune kaubamärk registreeriti hageja nimele alles 4. mail 2007.a. Seega ei ole kostja võtnud kasutusele oma ärinimes tahtlikult "Uksestuudio" kaubamärki, mis registreeriti üle poole aasta hiljem kostja asutamisest. Pärast "Uksestuudio" kaubamärgi registreerimist hageja nimele, asus kostja II samme enda ärinime muuta. Samuti alates 2007.a. aprillikuust (s.t enne "Uksestuudio" kaubamärgi registreerimist) on kostja juba kasutanud oma tegevuse reklaamimisel ning teenuste ja toodete tutvustamisel kaubamärki "Esta Uksed + kuju". Kostjad leiavad, et kuna OÜ A ettevõtluse reklaamimisel on kasutatud "Esta Uksed" tähist ning "Uksestuudio" kaubamärk registreeriti üle poole aasta hiljem kui kostja II oli ettevõtlusega alustanud, siis ei ole kostjad saanud mitte mingit eelist (kasu) sellest, et OÜ A endine ärinimi oli OÜ Uksestuudio. OÜ A on pidevalt oma ettevõtluses kasutanud kaubamärki "Esta Uksed + kuju" ja domeeni "estauksed.ee". Domeen "uksestuudio.ee" kuulub seejuures hoopis kolmandale isikule, mitte kostjatele. Kostjate hinnangul on asjakohatu ja paljasõnaline hageja väide, et kostja I on kuni käesoleva ajani hageja juhatuse liige. Seejuures mainib hageja ise, et 12. oktoobri 2006.a hageja osanike otsusega arvati kostja I hageja juhatusest välja. Vastav muudatus on kantud äriregistrisse. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole kostja I alates 26. oktoobrist 2006.a hageja juhatuse liige. Samuti on asjakohatu viide konkurentsiseaduse sätetele. Konkurentsiseadusest tuleneb üksnes see, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusvastaselt (KonkS § 52 lg 1). Seega on vaja tuvastada, kas kostjale I teatavaks saanud teave oli väidetavalt konfidentsiaalne ja kas see teave on saadud seadusvastaselt. Seda tõendatud ei ole. 4. oktoobril 2006.a pidasid hageja ja kostja I läbirääkimisi oma äriliste
2-07-22429 suhete lõpetamiseks. Kostja I oli hageja juhatuse liige kuni 26. oktoobrini 2006.a. Kostja I asutas OÜ Uksestuudio 30. oktoobril 2006.a.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud väidete ja nõude juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub mõlema kostja suhtes rahuldamisele osaliselt.
7.Kohus peab otstarbekaks käsitleda kummagi kostja vastu esitatud nõudeid teineteisest eraldiseisvalt. Kohus käsitleb esmalt kostja I (IA) vastu esitatud nõudeid. Hageja on palunud tunnistada kostja I poolt ärinime "Uksestuudio" kasutamine ajavahemikus 18.10.2006-01.10.2008 ebaseaduslikuks, keelata kostjal edaspidi kaubamärgi "Uksestuudio" kasutamine. Samuti on palunud hageja tunnistada kostja I tegevus vastuolus olevaks ÄS § 185 lg-s 1 sätestatuga mõista temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 100 000 krooni.
8.Kohtu hinnangul saab ülalnimetatud nõuetest rahuldada üksnes nõude, mis puudutab kostja I kui hageja juhatuse liikme konkurentsikeelu rikkumise tuvastamist (ÄS § 185 lg 1) kostja I poolt. ÄS § 185 lg 1 p 3 kohaselt ei või OÜ juhatuse liige osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla OÜga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Puudub vaidlus selles, et kostja I on 18. oktoobril 2006.a asutanud OÜ Uksestuudio (s.o kostja II), mis kannab lähtuvalt registrikannetest alates 25. aprillist 2008.a nime OÜ A . Samuti puudub vaidlus selles, et kostja I on alates kostja II asutamisest olnud selle juhatuse liige. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I kostja II asutamise ajal ka hageja juhatuse liige ning kuulub hageja juhatusse käesoleva ajani. Harju Maakohtu 20. veebruari 2008.a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-7815 nähtuvalt on kostja I poolt esitatud hagi alusel muu hulgas tuvastatud hageja 12. oktoobri 2006.a otsuse tühisus, millega IA arvati hageja juhatuse liikmete hulgast välja (vt toimik II kd, lk 76-77). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on viidatud Harju Maakohtu otsus 28. märtsil 2008.a jõustunud. Seega oli hageja osanike poolt 12. oktoobril 2006.a vastu võetud otsus algusest peale tühine ning sellele ei saanud olla õiguslikke tagajärgi (ÄS § 1771). Juhatuse liikmete kohta käivatel kannetel äriregistris puudub õigustloov tähendus, kanded on üksnes informatiivse tähendusega (ÄS § 34 lg-d 2 ja 3). Hageja ja kostja II tegevusalad on vähemalt osaliselt kattuvad. Mõlemad äriühingud tegelevad sise- ja metalluste ning nende tarvikute (ukseketid, -lukud) müügi ja paigaldusega. Sellise järelduse võib teha hageja esitatud majandusaasta aruannetest ning kostjate poolt esitatud dokumentidest (vt toimik, I kd, lk 111-125, lk 126-144 ja II kd, lk 434), samuti ka poolte esitatud materjalidest kostja II poolt pakutavate toodete ning teenuste kohta (vt toimik, I kd, lk 76-79 ja II kd, lk 40). Seega võib hagejat ja kostjat II pidada samal tegevusalal tegutsevateks äriühinguteks ÄS § 185 lg 1 p 3 tähenduses. Kohtule teadaolevalt ei olnud kostjal I hageja osanike nõusolekut kostja II juhatuse liikmena tegutsemiseks, kumbki pooltest pole seda väitnud. Samuti ei ole tegemist ühte kontserni (ÄS § 6) kuuluvate äriühingutega.
9.Eeltoodust tulenevalt on kostja I rikkunud hageja suhtes ÄS § 185 lg 1 p-s 3 sätestatud konkurentsikeeldu. Hageja on esitanud kostja I vastu ka ÄS § 185 lg 2 järgi kvalifitseeritava nõude 100 000 krooni väljamõistmiseks. Viimatinimetatud sättest tuleneb, et kui OÜ juhatuse liikme tegevus on vastuolus sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatuga, võib OÜnõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist OÜle, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Samas ei ole hageja vaatamata kohtu ettepanekutele täpsustanud, milline on kostja I poolt
2-07-22429 konkurentsikeelu rikkumisest saadud väidetava tulu suurus. Samuti ei ole hageja esitanud arvutusi ega tõendeid hagejal tekkinud väidetava kahju kohta. Seetõttu on hageja rahaline nõue kostja I vastu sisuliselt tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
10.Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja I (isiklikult) kasutanud sõnalist tähist "Uksestuudio" sisaldavat ärinime ega rikkunud hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusi (KaMS § 14) registreeritud Eesti kaubamärgile nr 43879 "UKSESTUUDIO + kuju". Seetõttu puudub ka õiguslik alus vastavate rikkumiste tuvastamiseks kostja I poolt ning registreeritud kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" edaspidise kasutamise keelamiseks kostja I poolt.
11.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja poolt kostja II (OÜ A ) vastu esitatud nõudeid. Hageja on palunud tunnistada ärinime "Uksestuudio" kasutamise kostja II poolt ajavahemikus 18.10.2006-01.10.2008 ebaseaduslikuks ja keelata kostjal II edaspidi kaubamärgi "Uksestuudio" kasutamine. Samuti on palutud tunnistada kostja II tegevus ajavahemikul 18.10.2006-01.10.2008 kõlvatuks konkurentsiks ning mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 100 000 krooni.
12.Kaubamärgiomaniku ainuõigused tulenevad eeskätt KaMS § 14 lg-test 1 ja 2. Nimetatud sätete regulatsiooni on kooskõlas Euroopa Liidu direktiivi nr 89/104/EMÜ (Euroopa Ühenduste Nõukogu 21. detsembri 1988. a direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) vastavate sätetega (direktiivi artikli 5 lõiked 1 ja 3). ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 12 lg 3 laiendab kaubamärgiomanike õiguste kaitset võrreldes kaubamärgiseadusega ja ühtlasi ka KaMS §-s 14 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse sisu (vt: Riigikohtu
30.märtsi 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (p 37)). KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik nõuda ainuõigust rikkunud isikult õigusrikkumise lõpetamist. Lisaks annab VÕS § 1055 lg 3 p 1 õiguse nõuda tööstusomandiõiguse rikkumise korral rikkumisest hoidumist tulevikus. Puudub vaidlus selles, et hageja nimele on registreeritud kaubamärk "UKSESTUUDIO + kuju" (registreeringu nr 34879), kaubamärk on Patendiameti poolt registreeritud 4. mail 2007.a, registreerimistaotluse esitamist kuupäev 15. märts 2006.a. Vastavad asjaolud on tõendatud ka väljatrükiga Patendiameti andmebaasist (vt toimik, I kd, lk 56). Puudub vaidlus ka selles, et kostja II kandis alates asutamisest 18. oktoobril 2006.a (registrisse kantud 30. oktoober 2006.a) kuni 25. aprillil 2008.a tehtud vastava muutmiskandeni äriregistris ärinime OÜUksestuudio. Eeltoodud perioodil on kostja II hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkunud. Kaubamärgiomaniku ainuõigus on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav omandile sarnane õigus. Seega on põhjendatud ka nõue kohustada kostjat II hoiduma tulevikus hageja kui kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest enda ärinime ja põhikirja õigusvastase muutmise kaudu.
13.Nõustuda ei saa kostjate käsitlusega, et hageja saab keelata registreeritud kombineeritud kaubamärgi ("UKSESTUUDIO + kuju") kasutamist kostja ärinimes üksnes õiguskaitse saanud kujul. Kohtute senises praktikas analoogsete vaidluste lahendamisel on leitud, et ärinimi ei vasta ÄS § 12 lg 3 nõuetele, kui selles sisaldub sõna, mis kandeotsuse tegemise ajal on kombineeritud kaubamärgi kaitstav osa. Selle kasutamiseks peab tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek. Seega võib ka üksnes kombineeritud kaubamärgi sõnalise osa kasutamine kolmanda isiku ärinimes rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi (vt nt: Riigikohtu 7. jaanuari 1999.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-99 ja juba
2-07-22429 ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (p 42)). Samuti ei ole kaubamärgi õiguskaitse seisukohalt ainumäärav registrisse kantud kaupade ja teenuste loetelu nn Nizza klassifikatsiooni järgi. See tuleneb otseselt KaMS § 12 lg-st 4, samuti märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe art 2 lg-st 1. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja II tegevusalad vähemalt osaliselt kattuvad ning ka kostja II poolt pakutavate osade kaupade ja teenuste näol on tegemist hageja poolt pakutavate suhtes identsete kaupade ja teenustega KaMS § 14 lg 1 p 1 mõttes (vt ka käeoleva otsuse p 8). Mõlemad äriühingud tegelevad sise- ja metalluste ning nende tarvikute (ukseketid, -lukud) müügi ja paigaldusega. Hageja õiguste rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähtsusta ka kostjate poolt välja toodud asjaolu, et kaubamärk "UKSESTUUDIO + kuju" on registreeritud pärast kostja II asutamist ja registrisse kandmist. Lähtudes KaMS § 8 lg-s 2 sätestatust tekib kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgi registreerimise korral registreerimistaotluse saabumise kuupäevast. Vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotlus esitati Patendiametile enne kostja II asutamist ja registrisse kandmist. Kostjate kõnealune vastuväide võiks põhimõtteliselt olla õiguslikult arvestatav süüküsimuse seisukohast õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel.
14.Lisaks on hageja pidanud kostja II õigusrikkumisteks hageja registreeritud kaubamärgi kastutamist enda äritegevuses, mh kaupade ja teenuste reklaamimisel. Puudub vaidlus selles, et hageja ise registreeritud kaubamärki "UKSESTUUDIO + kuju" registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks reaalselt kasutab (KaMS § 17). Kostja II ette heidetud rikkumistest saab tuvastatuks lugeda üksnes seda, et ajalehes MK-Estonia ajavahemikus 31.01-06.02.2007 ilmunud trükireklaamis on kostja II kasutanud enda toodete ja teenuste pakkumisel hagejale kuuluvat registreeritud kaubamärki selle kaitstud kujul (vt toimik, II kd, lk 40). Viidatud tõendist on kohtule esitatud küll must-valge koopia, kuid kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et reklaamis on kastutatud kaitstud värvikombinatsiooni oranž-tumesinine. Kuivõrd reklaamis on kasutatud hagejale kuuluvat kaitstud kaubamärki muutmata kujul, on kohtu hinnangul tegemist KaMS § 14 lg 1 p-s 1 nimetatud juhtumiga, kus on äritegevuses on kastutatud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset tähist kaupade ja teenuste puhul, mis on identsed kaupade ning teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Seega ei ole kohtu arvates tegemist KaMS § 14 lg 1 p-s 2 kirjeldatud rikkumisega, mistõttu ei ole ka vaja hinnata tähise ja kaubamärgi äravahetamine tõenäosust tarbija poolt ning poolte sellekohased väited on õiguslikult asjakohatud.
15.Lähtudes ülalosundatud KaMS § 14 lg 1 p-st 1 ja § 57 lg 1 p-st 1 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kostjal II registreeritud kaubamärgi kasutamine eelkirjeldatud viisil, samuti nõuda VÕS § 1055 lg 3 p 1 alusel rikkumisest hoidumist tulevikus.
16.Hageja käsitluse kohaselt on kostja II rikkunud kaubamärgiomaniku ainuõigusi ka domeeninime "uksestuudio.ee" kasutamisega hagis kirjeldatud viisil. Domeeninimede lubamatu kastutamisega seonduvaid õiguslikke probleeme on Riigikohus selgitanud juba ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse punktides 47 ja 48. Osundatud lahendi kohaselt ei ole domeeninimedega ega Internetiga seonduvaid eraõiguslikke küsimusi Eestis kehtivates õigusaktides lähemalt reguleeritud. Õiguskirjandusele (nt M. Toomsoo "Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega", Juridica 5/2000, lk-d 281287) tuginedes on Riikohus leidnud, et domeeninimi on osa Internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Domeeninime seob iga arvuti unikaalseks aadressiks oleva IP-numbriga (Internet Protocol Number) rakendusprotokoll DNS (Domain Name Service), mille realiseerimiseks on Internetis nn DNS-serverid. Domeeninimede puhul eristatakse hierarhiliselt tippdomeeni (top level domain) ja nt teise taseme alamdomeeni (second level subdomain). Eesti riigitunnusega
2-07-22429 tippdomeeniks on ".ee". USA-s asuva IANA (Internet Assigned Numbers Authority) juures on riigitunnuse ".ee" administraatorina registreeritud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) (http://www.iana.org/root-whois/ee.htm). KBFI on omakorda delegeerinud registreerimise Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule (EENet). EENet on Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiasutus, mille tegevuse aluseks on haridus- ja teadusministri 4. mai 2004.a määrusega nr 25 kinnitatud põhimäärus. Vastavalt põhimääruse §-le 6 on EENet-i eesmärgiks mh Eesti maatunnusel baseeruva DNS-i tippdomeeni ".ee" korrektne haldamine. Põhimääruse § 7 p 13 järgi korraldab EENet ".ee"domeeninimede registreerimist ja haldamist vastavalt kokkulepetele ".ee"-domeeni administraatoriga. Domeeninimede registreerimiseks Eestis on tüüptingimustena kehtestatud nn alamdomeeni registreerimise reeglistik. Reeglistiku p 1 kohaselt on selle kehtestanud IANA-s registreeritud ".ee" administraatorid. Reeglistikust tuleneb tsiviilkolleegiumi arvates, et domeeninime registreerimisega tekib eraõiguslik lepinguline suhe registreerija ja domeeninime omaja vahel. Registreerimine toimub reeglistiku p 9.3 järgi ajalises järgnevuses ning registreerimisel ei kontrollita kaubamärgist tulenevaid ega muid võimalikke kolmandate isikute õigusi registreeritavale nimele. Reeglistiku p 9.2 järgi ei anna domeeninime registreerimine sellele iseenesest kaubamärgi staatust ega muid uusi õigusi registreeritud nimele. Seega toimub registreerimine tsiviilkolleegiumi hinnangul põhimõtteliselt õiguslikult neutraalselt ja täiendava kontrollita kolmandate isikute õiguste suhtes. Samuti on registreerija reeglistikuga võtnud kohustuse tunnustada kohtulahendeid registreerimise n.ö tühistamise kohta (reeglistiku p-d 9.5 ja 9.10.6). Sama lahendi punktis 49 on Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudnud järeldusele, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks.
17.Kohtu hinnangul saab Riigikohtu ülalviidatud seisukohtadest lähtuda ka käesoleva tsiviilasja lahendamisel, kuna domeenimedega seonduv õiguslik regulatsioon Eestis ei olnud vaidlusalusel perioodil (s.o 18.10.2006-01.10.2008) muutunud. Ülalviidatud alamdomeeni registreerimise reeglistik on 3. aprilli 2001.a versioonis kättesaadav aadressil http://www.eenet.ee/EENet/dom_reeglid.html). Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole nemad registreerinud alamdomeeni "uksestuudio.ee". Kuivõrd domeeninime registreerimisega tekib eraõiguslik lepinguline suhe registreerija ja domeeninime omaja vahel, pidanuks hageja seetõttu tõendama, et vaidlusalune domeeninimi kuulub kostjale II. Hageja sellesisulisi tõendeid kohtule esitanud ei ole. Ka EENet-i kodulehelt Internetis (kättesaadavad aadressilt http://www.eenet.ee/info/eewhois.html?otsi=www.uksestuudio.ee&formaat=pikk) kättesaadavate andmete kohaselt on domeeni "uksestuudio.ee" registreerijaks E.S.P. OÜ. Lähtudes ülaltoodust, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja II oleks hageja kaubamärgiomaniku õigusi rikkunud domeeni "uksestuudio.ee" registreerimisega. Võimalikud nõuded tuleb hagejal suunata kolmanda isiku vastu.
18.Hageja poolt kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõue (100 000 kr) rahuldamisele ei kuulu. Võimalik nõue kostja II vastu tuleneb kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumisest. KaMS § 57 lg 1 p 2 järgi võib kaubamärgiomanik nõuda ainuõigust rikkunud isikult tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamist. Sisuliselt on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1043 tähenduses. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Juhul kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
2-07-22429 Käesoleval juhul on leidnud asja menetluse käigus tõendamist, et kostja II on hagejale kuuluva kaubamärgi kasutamisega oma ärinimes ning kaupade ja teenuste reklaamimisel käitunud õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Samas ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega ka põhjuslikku seost kostja II tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus on tsiviilasja eelmenetluses nimetatud asjaolude tõendamise vajadust hagejale selgitanud (vt toimik, II kd, lk 45-46). Hageja ei ole sellele vaatamata enda kõnealuseid väiteid tõendanud. Viimases hagiavalduse täpsustuses sisalduva käsitluse kohaselt peab hageja endale tekitatud kahjuks kostja II õigusvastase käitumise tõttu tekkinud käbelangust ja seeläbi saamata jäänud tulu. Asja materjalide hulgas olevatest hageja 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruannetest nähtub, et kasuminäitajad on 2007. majandusaastal võrreldes 2006. aastaga langenud (vt toimik, I kd, lk 111-125 ja lk 126-144). Samas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kasumi vähenemine oleks tingitud kostja II õigusrikkumistest. 2007.a tegevusaruandes on hageja juhatuse esimees V Šmeljov hinnanud majandusaasta tulemusi positiivseteks. Aruande kohaselt jätkus 2007.a OÜ A.V.S. äritegevuse mahtude stabiilne kasv ning eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine. Ettevõtte häid majandustulemusi soosisid eeskätt jätkuv majanduskasv ja hea majanduskliima Balti mere piirkonna riikides (vt toimik, I kd, lk 113). Hageja poolt menetluses esitatud väited ei ole kooskõlas viidatud tõendist nähtuvaga.
19.Hageja on esitanud samuti nõude tunnistada kostja II tegevus ajavahemikul 18.10.200601.10.2008 kõlvatuks konkurentsiks. Kõlvatu konkurentsiksina tuleb KonkS § 50 lg 1 kohaselt mõista ebaausat äritegevust, heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, sealhulgas eksitava teabe avaldamist, avaldamiseks esitamist, tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist, samuti konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. KonkS § 53 kohaselt tuvastatakse kõlvatu konkurents või selle puudumine poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras. KonkS § 50 lg-s 1 kirjeldatud teod (mis on sama paragrahvi teise lõike kohaselt keelatud) eeldavad kohtu hinnangul õiguste tahtlikku või süstemaatilist rikkumist. Käesoleval juhul ei saa kostja II tegevust hageja õiguste rikkumisel pidada tahtlikuks. Kostja II on kasutanud ärinime "Uksestuudio" alates asutamisest kuni 25. aprillini 2008.a. Siinkohal on oluline, et hageja kaubamärk "UKSESTUUDIO + kuju" on Patendiameti poolt registreeritud 4. mail 2007.a. Taotlus kaubamärgi registreerimiseks oli esitatud 15. märtsil 2006.a. KaMS § 8 lg 2 kohaselt saab registreeritud kaubamärk õiguskaitse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Samas eeldab õiguskaitse tekkimine (tagasiulatuvalt) siiski kaubamärgi hilisemat registreerimist (esitatud taotluse alusel). Kostja II asutamisel ning registrisse kandmisel 30. oktoobril 2006.a puudus veel teave selle kohta, kas ja millal kaubamärk "UKSESTUUDIO + kuju" registreeritakse. Ka registripidaja on lugenud kostja II algset ärinime ( OÜUksestuudio) ÄS § 12 nõuetele vastavaks ning OÜ sellise nimega registrisse kandnud. Pärast kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" registreerimist (ning õiguskaitse tekkimist) on kostja II oma ärinime muutnud (vt toimik, I kd, lk 73, 74, 75). Kostja II uus ärinimi OÜ A ei assotsieeru kostja endise ärinime ega hagejale kuuluva kaitstud kaubamärgiga. Ka ülalkäsitletud reklaam ajalehes MK-Estonia, kus kasutati hagejale kuuluvat kaubamärki, on avaldatud enne kaubamärgi registreerimist. Tuvastatud asjaolude põhjal ei saa seega kohtu hinnangul järeldada, et kostja II oleks osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi, s.h perioodil 18.10.2006-01.10.2008. Hageja on ülalkirjeldatud viisil küll hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkunud, kuid tegemist ei ole tahtliku heade kommete ja tavade vastase käitumisega. Väidetava konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisega seonduvalt vajaks muu hulgas tuvastamist, kas kostjale I hageja juhatuse liikmena teatavaks saanud teave oli konfidentsiaalne.
2-07-22429
20.Kohtule jääb ka arusaamatuks, milline on hageja iseseisev õiguslik huvi kõlvatu konkurentsi kui juriidilise fakti tuvastamiseks (TsMS § 368 lg 1). Juhtumi asjaolusid arvestades võiks õiguslikuks huviks olla eelkõige soov esitada kostja II vastu nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Samas tuleks hagejal ka sellisel juhul lisaks tõendada kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kostja II käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
21.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt, tunnistades sõnalise tähise "Uksestuudio” kasutamise kostja II ärinimes ajavahemikus 18.10.2006-25.04.2008 hageja kui kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" (registreeringu nr 43879) kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkuvaks. Samuti kohustab kohus kostjat II hoiduma hagejale kuuluva kaubamärgi kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumisest tulevikus. Samuti on leidnud tuvastamist, et kostja I on kostja II juhatuse liikmena tegutsedes rikkunud alates kostja II asutamisest 18.oktoobril 2006.a ÄS § 185 lg 1 p-st 3 tulenevat konkurentsikeeldu hageja suhtes (hageja juhatuse liikmena). Muud hagiavalduses esitatud nõuded jätab kohus rahuldamata. Kohus ei pea ka võimalikuks keelata kostjal II otsusega abstraktselt kaubamärgiomaniku õiguste igasugune rikkumine, kuna sellisena ei oleks otsuse resolutsioon täitmiseks piisavalt määratletav (TsMS § 442 lg 5). Kohus peab põhjendatuks keelata kostjal II tulevikus sellised tegevused, mille õigusvastasus on käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuvastamist leidnud.
22.Seonduvalt hageja väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on palunud kohtul vajadusel rakendada VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud võimalust hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Nimetatud sätete kohaldamiseks peab esmalt olema tõendatud kahju olemasolu ja põhjuslik seos kahju ning kostja poolt hageja õiguste rikkumise (delikti) vahel (vt nt: Riigikohtu 13. detsembri 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 (p 17)). Asjas esitatud tõendite põhjal ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kahju tekitamine kostjate poolt oleks kindlaks tehtud. Samuti ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud põhjuslikku seost hageja õiguste rikkumise ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Seetõttu puudub ka õiguslik alus VÕS § 127 lg 6 rakendamiseks.
23.Kostjad on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud patendivolinik Raivo Koitel arvamuse hagejale kuuluva kaubamärgi "UKSESTUUDIO + kuju" õiguskaitse ulatuse kohta (vt toimik, II kd, lk 189-198). Kohus leiab, et mainitud dokument võib küll toetada ja täiendada kostjate õiguslikke argumente, kuid seda ei saa käsitleda tõendina TsMS § 229 lg 1 tähenduses. Patendivoliniku arvamus sisaldab endas eeskätt Eesti Vabariigis kehtivale õigusele tuginevaid juriidilisi hinnanguid, mitte infot faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttest tulenevalt võib tõendamisesemesse kuuluda üksnes väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõigusega seonduv (TsMS § 293 lg 1).
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja poolt kostjate vastu esitatud rahalised nõuded jätab kohus küll rahuldamata. Samas
2-07-22429 on leidnud tuvastamist, et kostja I on rikkunud enda kohustusi hageja juhatuse liikmena ning kostja II on rikkunud hageja ainuõigust registreeritud kaubamärgile. Vastavate tuvastusnõuete osas on hagi põhjendatud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.