Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 23.04.2007.a sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlgnevuse 9296.86 krooni, intressi 1400.14 krooni, leppetrahvi 1977.00 krooni ja viivise 1144.00 krooni, kokku summas 13 818.00 krooni ning kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 3000.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 22.04.2009.a sugulasele allkirja vastu üleandmisega. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi nõude osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 9296.86 krooni, intressi 1400.14 krooni ja viivise 1144.00 krooni, s.o kokku 11 841.00 krooni ning jätab rahuldamata 1977 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmise kostjalt hageja kasuks.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 86%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 86% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 3000 krooni, millest 86% on 2580 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.