Võlaõigus › Töövõtulepingud

1 (3)

Hageja nõue FOÜ esitas 11.03.2009.a hagi IA vastu kokku võlgnevuse 81 765 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 50 920 krooni ja viivis 30 845 krooni. 04.09.2006.a sõlmis kostja kui tellija ja AOÜ töövõtulepingu, millega tellis töövõtjalt Tartumaal XXXvallas asuva XXX kinnistu detailplaneeringu koostamise kogusummas 140 420 krooni. Töövõtja on oma lepingulised kohustused täitnud. Töövõtja esitas lepinguliste tööde teostamise eest 20.09.2007.a kostjale arve nr 74 summas 110 920 krooni maksetähtajaga 27.09.2007.a. Lepingu p 7.2 järgi on töövõtjal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda tellijalt viivist 0,1% arve tasumisega tähtajast üleläinud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% töö üldmaksumusest. 01.11.2008.a sõlmiti AOÜ ja hageja vahel nõude loovutamise leping nr 20. Hageja teavitas nõude loovutamisest kostjat ja esitas talle võlateatise võlgnevuse tasumiseks hageja pangakontole. 19.11.2008.a sõlmis hageja kostjaga maksekokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitas nimetatud kuupäeva seisuga nõudest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees võlgnevuse põhisummas 65 920 krooni ja viivises 14 042 krooni. 04.02.2009.a teavitas hageja kirjalikult kostjat maksekokkuleppe lõpetamisest kuna kostja oli rikkunud maksekokkulepet ega tasunud võlgnevust õigeaegselt ja kogu ulatuses. Maksekokkuleppe p 4 alusel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda maksekokkuleppe p 2 toodud summa ning nõuda viivist 1% hetkeks tagastamata võlgnevusest päevas. Seisuga 05.03.2009.a on kostja põhivõlgnevus hageja ees kokku summas 81 765,60 krooni, mis moodustab põhivõlgnevus 50 920 krooni, lepingujärgne viivis 14 042 krooni, maksekokkuleppejärgne viivis 16 803,60 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid toimetatud kätte kostjale isiklikult allkirja vastu 25.05.2009.a. Kostja pidi hagiavaldusele vastama 15 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

2 (3)

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 81 765 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 50 920 krooni ja viivis 30 845 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses kokku 7 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ A arve (t lk 21). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 000 krooni Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 8 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 9 500 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.